Kohtulahend

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 16.06.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-4579 K.Z tunnistati süüdi KarS 266 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti 6 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga – 414 tundi tähtajaga 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati K.Z kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ettekanne kohaselt K.Z ei ilmunud kriminaalhooldusalastele registreerimistele ning hoiab kõrvale üldkasulikust tööst. 1(3)

4-14-4579 K.Z-iga toimus ainult üks kriminaalhooldusalane kohtumine 14.07.2014. Rohkem kriminaalhooldusametnik temaga kohtunud ei ole. K.Z ei ole ilmunud registreerimisele ega ole kontakteerunud kriminaalhooldajaga muul viisil. K.Z hoidub kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Temaga oli koostatud üldkasuliku töö ajakava, kuid ajakava kohaselt ta tööle ei asunud. Kriminaalhooldusametnikku ja juhendajat üldkasulikule tööle mitteasumise põhjusest ei ole teavitanud. Rikkumise kohta on koostatud kirjalik hoiatus 05.08.2014. Seega K.Z on rikkunud katseajal talle täitmiseks määratud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. K.Z ei ole talle täitmiseks määratud 414 tunnist üldkasulikust tööst, sooritanud erakorralise ettekande koostamise ajaks ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Seletust erakorralise ettekande esitamise ajaks K.Z-ilt ei olnud võimalik võtta, kuna hooldusalune ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud kirjalik hoiatus. Esimesel kriminaalhooldusalasel kohtumisel 14.07.2014 K.Z-ile selgitati kohtuotsuse sisu ning võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral; selgitati üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi; tutvustati võimalikke töötamise kohti; valiti välja sobiv töökoht K.Z-i elukohast ja võimalustest lähtuvalt; koostati esialgne ajakava üldkasuliku töö sooritamiseks. Selgitatust arusaamist K.Z kinnitas allkirjaga õiguste ja kohustuste lehel. 14.07.2014 registreerimisel andis K.Z nõusoleku üldkasuliku töö sooritusele asuda. Temaga koostati ajakava 42 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks xxx, xxx) ajavahemikul 21.07.2014-29.07.2014. K.Z üldkasuliku töö tundide sooritusele ei asunud. Koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud kirjalik hoiatus. Kriminaalhooldusalasele kohtumisele, mis pidi toimuma 30.07.2014 K.Z ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Kriminaalhooldusametnik on K.Z-i määratud kohustuse täitmiseks saatnud kirjalikke kutseid (31.07.2014, 04.08.2014), et ta tuleks kriminaalhooldusalusele kohtumisele ja alustaks üldkasuliku töö täitmist. Peale selle kriminaalhooldusametnik korduvalt on püüdnud telefoni teel võtta ühendust K.Z-iga, kuid tulemusteta. 05.08.2014 teostatud kodukülastus aadressil xxx. Kodukülastuse käigus ust keegi ei avanud. Naabri sõnul ei ela K.Z sellel aadressil. K.Z oma käitumise ja suhtumisega on näidanud soovimatust täita talle määratud kohustust ning ta suhtub vastutustundetult üldkasuliku töö ja registreerimiskohustuse täitmisesse. Eelnevat arvesse võttes, kriminaalhooldaja leiab, et üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja registreerimiskontrollnõude mittetäitmisega K.Z selgelt väljendab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda; ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma üldkasuliku töö tegemise käigus. Kriminaalhooldusametnik taotles K.Z-ile KarS § 69 lg 6 alusel vangistuse täitmisele pööramist sooritamata üldkasuliku töö 414 tundide arvu võrra. Käesolevaks ajaks K.Z ei ole sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kohtuistungile 22.08.2014 K.Z ei ilmunud (tl 114). Kutset temale kätte anda ei õnnestunud (tl 113). Kohus kuulutas K.Z 22.08.2014 kohtumäärusega tagaotsitavaks ja määras võtta teda tabamisel vahi alla (tl 116). K.Z peeti kinni 12.12.2014 ja kuulati ära 16.12.2014. Kohtuistungil 14.01.2015 K.Z kinnitas erakorralises ettekandes esitatud asjaolusid, kuid ei olnud nõus karistuse täitmisele pööramisega. Kinnitas, et on kogu aeg elanud aadressil xxx, kuid pole kätte saanud kutseid kriminaalhooldusosakonnast ega kohtust. Töötab ilma puhkepäevadeta, koju jõuab hilja. 2(3)

4-14-4579 Seetõttu ei saanud juulikuust alates kontakteeruda kriminaalhooldusametnikuga. Põhitöökoha tõttu ei saanud alustada ÜKT täitmist. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes toodud asjaolude juurde ning taotles karistuse täitmisele pööramist. Prokurör leidis, et ettekanne on sisult põhjendatud, kuid tuleb jätta rahuldamata nende paragrahvide dekriminaliseerimise tõttu, mille alusel K.Z-ile karistus määrati.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et kuigi kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud tuleb see jätta rahuldamata. K.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.06.2014 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (teistkordse) ebaseadusliku sissetungimise eest xxx ning KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi soojustrassi torudelt tsingitud kattelehtede kogumaksumusega 195 eurot varguse katse eest. 1.01.2015 jõustunud seadusemuudatustega dekriminaliseeriti osaliselt KarS eriosas sisalduvaid süüteokoosseise. Sh olid muudetud ka KarS § 266 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 218 ning K.Z-i teod ei vasta praegu nimetatud süüteokoosseisude tunnustele. KarS § 266 lg 2 sätestatud kuriteokoosseis ei sisalda enam korduvuse tunnust (KarS § 266 lg 1 alla mahuv eritunnusteta sissetungimine on aga alates 1.01.2015-st karistatav väärteona, mitte kuriteona) ning KarS § 218 tulenevalt ei ole karistatav korduv vargus, kui varastatava eseme väärtus jääb alla 200 eurot. KarS § 5 lg 2 tulenevalt seadusel, mis välistab teo karistatavuse on tagasiulatuv jõud. Seega ei saa K.Z-ile Viru Maakohtu 16.06.2014 otsusega mõistetud karistust täitmisele pöörata. Samas ei saa kohus vabastada K.Z karistusest, kuna KarS § 5 lg 2 tulenevalt rakendub süüdimõistetu olukorda leevendav seadus ainult süüdimõistetu suhtes, kes juba kannab vangistust või kelle suhtes pööratakse vangistus täitmisele. K.Z ei kanna vangistust (vahi all viibimist ei saa käsitleda vangistuse kui karistuse kandmisena) ning kohus ei pööra tema suhtes vangistust täitmisele. KrMS § 429 lg 3 kohaselt süüdimõistetu vahistamisel järgitakse KRMS § 131-136 sätteid. KrMS § 131 lg 5 kohaselt vahistamise aluse puudumise korral vabastatakse isik viivitamata. Kuna kohus ei pööra K.Z-i suhtes karistust täitmisele tuleb süüdimõistetu viivitamata vabastada vahi alt istungisaalis antud kohtumääruse kuulutamisel. Tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada. Siinkohal märgib kohus, et K.Z-i tagaotsitavaks kuulutamine ja vahi alla võtmine antud asjas oli põhjendatud ja seaduslik, kuna 22.08.2014 kohtumääruse tegemisel ei olnud kohtule ette nähtav, et vastavad süüteokoosseisud dekriminaliseeritakse. Samuti ei ilmunud K.Z kohtuistungule ning hoidus menetlusest kõrvale, mistõttu ei ole tal õigust hüvitisele vastavalt „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse“ § 1 lg 1 ja lg 3 p 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.