Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. detsembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu G.F-i (G.F) kaitsja advokaat Ott Lepmets, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. detsembri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu G.F-i kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kasuks 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Ott Lepmetsa poolt süüdimõistetu G.F-ile määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja G.F-ilt. G.F tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700041783 ja selgitus „G.F 1-14-1936 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 03.03.2014 otsusega mõisteti G.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 121 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 5 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust. Karistusaja algus 26.03.2014 ja lõpp 20.06.2015.
2.Tartu Maakohtu 12.12.2014 määrusega jäeti G.F vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus märkis, et G.F-i on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud salajase varguse, varguse, alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, vägistamise, mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, kehalise väärkohtlemise, röövi, omavolilise sissetungi ja asja omavolilise kasutamise katse eest. Kinnipeetav ise leiab, et tema kuritegude põhjuseks on olnud peamiselt alkoholiprobleem, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, samuti kerge mõjutatavus teiste poolt.
2.2.Maakohus, hinnates G.F-i varasemat elukäiku leidis, et tema puhul on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning kuritegelikult on G.F käitunud pikka aega (esmakordselt karistati teda 2000. aastal). Samuti nähtub karistusandmetest, et G.F-i on allutatud kriminaalhooldusele neljal korral. Vaatamata sellele, et G.F-ile on peetud võimalikuks mõista tingimuslikku karistust, on G.F alati toime pannud uusi kuritegusid ja rikkunud katseaja nõudeid, mistõttu on mõistetud karistused täitmisele pööratud. Seega ei ole maakohtu hinnangul G.F-ile mõistetud karistused, sh reaalsed vangistused, suunanud G.F-i käitumise muutmisele ning maakohtul puudus veendumus, et praegune karistus seda juba teinud on.
2.3.Vangistuse kandmise ajal ei ole G.F osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, sest need on planeeritud alates 2015. a. G.F on ka ise avaldanud soovi ettenähtud tegevused läbida. Vanglas saab G.F enda sõnul ka ravimeid (rahusteid), mis aitavad tal emotsioone kontrolli all hoida. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad.
2.4.Vabanemise korral on G.F olemas elukoht aadressil XXX ning garanteeritud töökoht XXX OÜ-s. G.F-ile on määratud töövõimetus 80% seoses psüühiliste probleemidega. Vabanemise järgselt loodab G.F vanu sõpru vältida ning soovib seaduskuulekalt elada ning võtta ette meetmeid alkoholiprobleemist vabanemiseks, kuid käesoleval hetkel on maakohtu hinnangul maandamata G.F-i puhul kõik kuriteoriskid. G.F ei ole läbinud rehabiliteerivaid sotsiaalprogramme, kuid enne vabanemist on maakohtu hinnangul nende läbimine vajalik selleks, et tagada G.F-i parem toimetulek vabaduses ja toetada tema õiguskuulekate eesmärkide saavutamise võimalusi.
2.5.Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et G.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohtu hinnangul ei võimalda G.F-i vabastamist tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osalt vabanemisjärgsed elutingimused (sama keskkond) ning G.F-i isik (mõjutatavus, alkoholi tarbimine). Maakohus leidis, et G.F tuleb tegeleda karistust kandes kuriteoriskide maandamisega ja läbida vanglas pakutavaid tegevusi. Maakohus möönis, kuigi G.F-i suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei esine tema suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.
-2-
3.Tartu Maakohtu 12.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G.F-i kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 12.12.2014 määruse ja vabastada G.F vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei hinnanud piisavalt põhjalikult kuriteo toimepanemise asjaolusid, mille eest G.F käesoleval juhul karistust kannab. Maakohus on märkinud vaid, et käesolevat karistust kannab G.F 5 varguse episoodi ja 2 kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemise eest. Kaitsja hinnangul oleks maakohus pidanud põhjalikumalt analüüsima, mis asjaoludel antud kuriteod on toime pandud ja kuidas need teod suhestuvad G.F-i poolt varem toime pandud tegudega. Vaid sellisel juhul on kohtul korrektne kogum hindamaks, kas G.F-i ennetähtaegne tingimisi vabastamine on põhjendatud või mitte. Kaitsja leiab, et G.F on analüüsinud oma tegude põhjuseid ja leidnud, et tema kuritegelik käitumine on ajendatud liigsest alkoholi tarbimisest ja jõudnud arusaamisele, et ta vajab alkoholiravi.
3.2.Kaitsja möönab, et G.F on varasemalt tõepoolest korduvalt katseaja nõudeid rikkunud, kuid nimetatud rikkumised eelnesid reaalsetele korduvatele vanglakaristustele, mis on G.F-i käitumist oluliselt mõjutanud. Samuti leiab kaitsja, et asjaolu, mille kohaselt algavad vangla poolt G.F-ile pakutavad sotsiaalprogrammid alles 2015. aastal, ei tohiks G.F-i kahjuks arvestada. Kaitsja lisab, et vabaduses viibides on G.F võimalik oluliselt rohkem talle sobivates sotsiaalprogrammides osaleda. Siinkohal märgib kaitsja, et G.F puuduvad käesoleva karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused, mis näitab isiku käitumise suunatust õiguskuulekusele.
3.3.Kaitsja märgib, et asjaolu, mille kohaselt ei ole G.F varasemalt oma probleemiga tegelenud tuleneb sellest, et varasemalt ei ole G.F seesugust seost ise tuvastanud. Mis puudutab pöördumist tagasi samasse keskkonda, siis G.F on pidanud läbirääkimisi oma tulevase tööandjaga, et tööandja võimaldaks talle elukoha töö tegemise kohas, mis ei ole sama G.F-i ema elukohaga.
3.4.Samuti leiab kaitsja, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja seeläbi kontrollnõuete kehtestamine aitab kinnipeetaval just paremini taasühiskonnastuda. Kontrollnõuete täitmisel saab G.F kriminaalhooldajalt ja vajadusel ka erialaspetsialistilt nõuandeid ja abi oma igapäevaste probleemide lahendamisel vabaduses. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. Kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohus üksnes kogumis hindama KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et G.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu G.F-i kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja G.F-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta G.F enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema varasemale elukäigule, kuriteo toimepanemise asjaoludele, G.F-i isikule ja osaliselt vabanemisjärgsetele tingimustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et G.F puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 4 (varem kehtinud KarS § 76 lg 3) toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et G.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et -3-
vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad oluliselt üles vabastamist toetavad asjaolud (eluja töökoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine).
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks G.F vabaduses käituda õiguskuulekalt. G.F-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud 13 korda ning reaalset vangistust kannab G.F kuuendat korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristused ja mitmel korral kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine G.F-i eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul rõhutada ka asjaolu, G.F ei ole läbinud ühtegi katseaega positiivselt, vaid rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja toime pannud uusi kuritegusid. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses tooduga, mille kohaselt eelnesid katseaja korduvad rikkumised reaalsetele korduvatele vanglakaristustele, mis on G.F-i käitumist oluliselt mõjutanud. Ringkonnakohus leiab, et isik, kes ei suuda vabaduses olles karistust kanda, pannes toime uusi kuritegusid ning seejärel viibides vangistuses mitmeid kordi, ei ole ilmselgelt oma varasemast käitumisest järeldusi teinud. Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes ning arvestades asjaolu, et G.F soovib ise ning peab ka õiguskuuleka käitumise omandamise huvides läbima rehabiliteerivaid sotsiaalprogramme, et G.F tuleb käesolev vanglakaristus lõpuni kanda.
7.Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustusele, millest nähtuvalt on G.F-i poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 66% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 41 – 62%. Seega on olemas oht, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uusi, eelkõige vägivaldseid kuritegusid.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. G.F-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus G.F-i kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et G.F-i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui arvukalt kuritegusid toime pannud isiku vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Siinkohal on kindlasti oluliseks ka isiku taasühiskonnastumisele kaasamine sotsiaalprogrammides ning karistuse lõpuni jäänud aja jooksul alkoholi tarbimisest tekkinud sõltuvust käsitlevate programmide läbimine.
9.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.G.F-i kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt G.F-ile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
9.2.KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab G.F hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjatasu 144 eurot. -4-
Eeltoodust tulenevalt jäävad G.F tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu G.F-i kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
-5-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.