lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1936/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 03.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1936/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2452
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1936/27Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14- 1936

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2014. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-1936 (13249000039)

Kohtunik

Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

I.S-i kriminaalasi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Margit Luga

Süüdistatav

I.S Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: 8 klassi, emakeel: eesti keel, ei tööta; kriminaalkorras karistatud 12 korral, viimati Tartu Maakohtu 29.08.2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel, mille eest mõisteti 6 kuud vangistust, mida vähendati 1/ 3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Tartu Maakohtu 26.02.2009. a otsusega mõistetud karistusega. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud 28 päeva vangistust (vabanes karistuse kandmiselt 27.jaanuaris 2012. a) alates 30.08.2011; tõkend: 18.07.2013. a kahtlustatavana peetud kinni, Tartu Maakohtu 19.07.2013. a määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist, mis Tartu Maakohtu 11.10.2013. a määrusega asendati elektroonilise valvega. Elektrooniline valveseade paigaldatud 22.10.2013. a

RESOLUTSIOON

1(7)

Süüdi tunnistada I.S KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada I.S KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista I.S-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka I.S-i eelvangistuses viibitud aeg 18.07.2013. a kuni 22.10.2013. a, s.o 3 (kolm) kuud 5 (viis) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega – tühistada kohtuotsuse täitmisel. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista I.S-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Tuuliku Köök OÜ kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 440 (nelisada nelikümmend) eurot. Kahju tuleb I.S hüvitada Tuuliku Köök OÜ arveldusarvele nr 221051952423. Välja mõista I.S-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu AS Adavere Agro kasuks kuritegudega tekitatud kahju katteks 902 (üheksasada kaks) eurot 98 senti. Kahju tuleb I.S hüvitada AS Adavere Agro arveldusarvele nr 10102021905001. Välja mõista I.S-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu xxxxxxxxxxxxkasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 800 (kaheksasada) eurot. Kahju tuleb I.S hüvitada xxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 221013923199. Välja mõista I.S-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Puhu Grupp OÜ kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 2608 (kaks tuhat kuussada kaheksa) eurot (solidaarne vastutus Pärnu Maakohtu 09.10.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-138504 Oliver Paiolt Puhu Grupp OÜ kasuks välja mõistetud kahjuga summas 2608 eurot). Kahju tuleb I.S hüvitada Puhu Grupp OÜ arveldusarvele nr 221014687450. Välja mõista I.S-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu xxxxxxxxx kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 35 (kolmkümmend viis) eurot (solidaarne vastutus Pärnu Maakohtu 09.10.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8504 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkasuks välja mõistetud kahjuga summas 35 eurot). Kahju tuleb I.S hüvitada xxxxxxxxxxxrveldusarvele nr 10010181201012. Välja mõista I.S-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Koigi Vallavalitsuse kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 321 (kolmsada kakskümmend üks) eurot 54 senti (solidaarne vastutus Pärnu Maakohtu 09.10.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8504 xxxxxxxxxxxxt Koigi Vallavalitsuse kasuks välja mõistetud kahjuga summas 321,54 eurot). Kahju tuleb I.S hüvitada Koigi Vallavalitsuse arveldusarvele nr 1120081898. 2(7)

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu summas 329 (kolmsada kakskümmend üheksa) eurot 52 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot 2 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14-1936, menetluskulu, I.S“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

pööratakse

kohtuotsus

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kriminaalasjas asitõenditeks olevad esemed: - sinist värvi kummikinnas kirjega CE, EN388; - nuga kirjega Vistorinox Fibrox; - küljelt lõigatud plastkanister sildiga „GO! Suvine klaasipesuvedelik“; - tööriistad (6 lehtvõtmest koosnev komplekt suuruses 8-22, 2 metallist pulka pikkusega 12,5 cm ja 14 cm, lameda otsaga kruvikeeraja kollase-musta värvi käepidemega, musta värvi kummist ese ning näpitsad); - oranži värvi katkise labidaosaga lumelabidas, varre pikkusega umbes 100 cm ja läbimõõduga 3,8 cm. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu I.S-ile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 selles, et:

1.tema, olles KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isik ajavahemikul 20.04.2012- 27.04.2012 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kalme külas Adavere Tuuliku territooriumil võõra vallasajas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ Tuuliku Köök kuuluvad 6 Saku päevavarju koos alustega maksumusega 440 eurot komplekt, tekitades OÜ Tuuliku Köök 2640 euro suuruse varalise kahju. 3(7)
2.tema, olles KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isik, 24.05.2012 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus AS-le Adavere Agro kuuluval territooriumil tungis ukse avamise teel territooriumile pargitud loomaveofurgooni GAZ tüüpi veoautosse riikliku reg märgiga 247 JAA, ukselukustuse lahti murdmise teel viilhalli ja viilhallis uste avamise teel viilhalli pargitud UAZ tüüpi sõidukisse ja GAZ tüüpi veoautosse reg nr 251 JAA võttes ära eelpoolnimetatud sõidukitest kütet kokku 165 liitrit maksumusega 211,10 eurot, ning viilhallist ja viilhallis olevatest sõidukitest 3 taskulampi hinnaga 5,20 eurot lamp, kokku 15,60 eurot; esmaabi komplekt hinnaga 9,80 eurot, 2 liitrise pulberkustuti hinnaga 15,57; plastikust võtmete kohvri väärtusega 19,48 eurot; padrunvõtmete komplekti hinnaga 46,30 eurot; 2 komplekti lehtvõtmeid hinnaga 43,28 eurot komplekt, kokku 86,56 eurot. Kokku tekitati ASle Adavere Agro 411,77 euro suurune varaline kahju.
3.tema, olles KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isik, grupis koos Oliver Paioga ajavahemikul 15.01.2013 kella 19.00-st kuni 16.01.2013 kella 07.30-ni tungis akende lahtikangutamise teel sisse Järvamaal Koigi vallas Sõrandu külas Virmalise kinnistule pargitud kahte OÜ Puhu Grupp kuuluvasse metsaveotraktorisse, kust võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis ära kaks CD mängijat väärtusega 200 eurot, Ponsse Wisent tööriistakomplekti väärtusega 420 eurot, Ponsse Dual tööriistakomplekti väärtusega 510 eurot, kaks tulekustutit väärtusega 80 eurot, hüdraulika tarvikute komplekti väärtusega 118 eurot ning lõhuti Ponsse Wisentiküljeuks koos kinnituse ja tihendiga väärtusega 740 eurot ja Ponsse Dual küljeuks kinnituse ja tihendiga väärtusega 740 eurot. Kokku tekitati OÜ-le Puhu Grupp varaline kahju summas 2808 eurot.
4.tema, olles KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isik, grupis koos Oliver Paioga ajavahemikul 09.04.2013 kella 22.00-st kuni 10.04.2013 kella 06.15-ni tungis ukselukkude lõhkumise teel sisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tallu, kust võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis ära Koigi Vallavalitsusele kuuluva mootorsae Stihl väärtusega 321,54 eurot ja xxxxxxxxxxx kuuluva väärtusetu sülearvuti Toshiba, 5-l plastmassist kanistri saebensiiniga väärtusega 15 eurot ning õuel seisnud autost Citroen Berlingo reg nr xxxxxxxpaagist 15 liitrit bensiini väärtusega 20 eurot. Vargusega tekitati varaline kahju Koigi Vallavalitsusele 321.54 eurot ja xxxxxxxxxxe 35 eurot.
5.tema, olles KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isik, ööl vastu 25.03.2013 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus tungis AS Adavere Agro viilhalli hoovipoolse akna lõhkumise teel viilhalli, kus parkivast xxxxxxxxxxxxx kuuluvast sõiduautost Toyota 4WD LX Turbo reg. numbriga xxxxxxx võttis ära mootorsae Husqvarna 40 väärusega 300 eurot, Sony raadiomaki väärtusega 60 eurot, Clarion kõlarid väärtusega 50 eurot, sõiduki kõrvalt Lauri Loogile kuuluvad Makita akutrelli koos kohvriga väärtusega 180 eurot, Beegee võtmekomplekti väärtusega 200 eurot, Victorinoxi noa väärtusega 10 eurot tekitades xxxxxxxxxxxxx varalise kahju summas 800 eurot ning AS-le Adavere Agro kuuluvast autokraanast SMK-7 reg.märgiga 294 JAA võttis ära 80 liitrit diiselkütet hinnaga 1,339 eurot liiter, kokku 107,12 euro väärtuses; veoautost SISU reg märgiga 563 AMG võttis ära 80 liitrit diiselkütet hinnaga 1,339 eurot liiter, kokku 107,12 euro väärtuses; külmutusautoost VOLVO reg märgiga 972 BDP võttis ära 70 liitrit diiselkütet hinnaga 1,339 eurot liiter, kokku 93,73 euro väärtuses; sõidukist YAZ reg nr 290 JAA võttis ära 20 liitrit bensiini hinnaga 1,354 eurot liiter, kokku 27,08 eurot; sõidukist GAZ-53 reg nr 209 JAA võttis ära 20 liitrit bensiini hinnaga 1,354 eurot liiter, kokku 27,08 eurot; sõidukist GAZ-66 reg nr 1735 ES võttis ära 20 liitrit bensiini hinnaga 1,354 eurot liiter, kokku 27,08 eurot ning rikkus pneumoõhu vooliku väärtusega 42 euro ja tekitas akna lõhkumisega 60 euro suuruse varalise kahju Kokku tekitas I.S AS-le Adavere Agro 491,21 euro suuruse varalise kahju . I.S-i süüdistatakse ka KarS § 121 järgi toime pandud kuritegudes selles, et:
1.tema 14.06.2013 kella 23.00-24.00 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Adavere kultuurimaja taga väärkohtles kehaliselt xxxxxxxxxxxxxx, mis seisnes 4(7)

selles, et lõi xxxxxxxxxxxxxx ühel korral peaga ja kahel korral rusikaga näkku, peale mida püüdis xxxxxxxxxxxxx ära joosta, kuid kultuurimaja kõrval muruplatsil tõukas järgi jooksnud I.S ta pikali muru peale ja lõi xxxxxxxxxxxxxx 3-4 korral jalaga selja piirkonda tekitades xxxxxxxxxxxxxxx valu paremale abaluu taha ja parema alalau piirkonna hematoomi.

2.tema 16.07.2013 kella 00.30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Esku- Pilistevere tee ääres talu hoovis väärkohtles kehaliselt xxxxxxxxxxxt, mis seisnes selles,et lõi teda jalaga lõua piirkonda tekitades xxxxxxxxxxxxxe valu ja hematoomi vasakul alalõua piirkonnas. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 121 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes kokku karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kantud osaks I.S-i eelvangistuses viibitud aeg 18.07.2013 - 22.10.2013, s.o 3 kuud 5 päeva. Kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust. Mõista välja kannatanutele tekitatud kahjud, hävitada asitõendid. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub I.S kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ning § 199 lg 2 ja § 121 järgi. Kohus leidis, et I.S on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtus kohus I.S-i sellekohastest kinnitustest. Sama seisukohta väljendas ka prokurör. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et I.S on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka I.S-i küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista I.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 121 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid. Kannatanu Tuuliku Köök OÜ on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 440 eurot (I kd, tl 36). 5(7)

Kannatanu AS Adavere Agro on esitanud tsiviilhagid kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamiseks summas 411,77 eurot (I kd, tl 68) ja summas 491,21 eurot (I kd, tl 94). Kokku kahju 902,98 eurot. Kannatanu xxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 800 eurot (I kd, tl 97). Kannatanu Puhu Grupp OÜ on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2608 eurot (II kd, tl 25). Kannatanu xxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 35 eurot (II kd, tl 43). Kannatanu Koigi Vallvalitsus on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 321,54 eurot (II kd, tl 39). I.S võttis kohtuistungil kannatanute tsiviilhagid õigeks. I.S-i kinnitustel nõustub ta täielikult esitatud tsiviilhagide ja nende suurusega. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid tuleb rahuldada. Pärnu Maakohtu 09.10.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8504 on Oliver Paiolt välja mõistetud kannatanu Puhu Grupp OÜ kasuks 2608 eurot, Koigi Vallavalitsuse kasuks 321,54 eurot ja xxxxxxxxa kasuks 35 eurot (II kd, tl 94-97). Kuritegude asjaoludest nähtuvalt on I.S ja Oliver Paio 15.01.2013. a kuni 16.01.2013. a ning 09.04.2013. a kuni 10.04.2013. a kuriteoepisoodid toime pannud grupis. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Lähtudes VÕS § 139 lg-st 1 ja Pärnu Maakohtu 09.10.2013. a süüdimõistvast kohtuotsusest on kannatanute Puhu Grupp OÜ, Uxxxxxxxx ja Koigi Vallavalitsuse ees ühisteks kahju tekitajateks Oliver Paio ja I.S . Seega tuleb I.S ja Oliver Paiol vastutada kannatanutele tekitatud kahju eest solidaarselt. IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 329,52 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on käesoleval juhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 179 lg 2 järgi 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 862,02 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. V Asitõendid 6(7)

Kriminaalasjas on asitõenditeks sinist värvi kummikinnas, nuga, plastkanister tööriistadega (6 lehtvõtit, 2 metallist pulka, kruvikeeraja ja näpitsad) ning lumelabidas (I kd, tl 103-104). Asitõendeid on vaadeldud 27.03.2013. a vaatlusprotokollis (I kd, tl 99-102). Prokurör taotles asitõendite kui kuriteojälgedega asjade hävitamist. Seadus sellesisulist võimalust ette ei näe. KrMS § 126 lg 3 p 1 näeb ette kuriteojälgedega asitõendite jätmise kriminaalasja juurde või asitõendite hoidlas säilitamise. KrMS § 126 lg 3 p 4 näeb ette asitõendite suhtes kohaldatava meetmena väärtusetu asja hävitamise. Kohus leiab, et kriminaalasjas asitõenditeks olevad esemed on väärtusetud, süüdistatav ei ole taotlenud nende tagastamist ja seega tuleb need hävitada.

Raina Pärn Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.