Kohtulahend

-

s/a xxx registreerimistunnistus nr xx (on hoiul kriminaalasja juures) – hävitada antud kohtumääruse jõustumisel.

-

sõiduauto xxx reg nr xxx (on antud vastutavale hoiule omanikule Maksim Filippovile) tagastada omanikule Maksim Filippovile.

-

s/a xxx registreerimistunnistus nr xxx on hoiul Ida prefektuuris ) – hävitada antud kohtumääruse jõustumisel.

-

sularaha summas 7486 Eesti krooni ehk 478,44 eurot, mis on SEB pangas deposiidikontol ja arestitud – tagastada antud kohtumääruse jõustumisel Jevgeni Mletškole.

-

xxx korterist 01.02.2010 läbiotsimise käigus ära võetud esemed: sularaha summas 230 eurot, millest 210 eurot on SEB pangas deposiidikontol ja 20 eurot ning kaks autovõtit, mis on kriminaalasja juures – tagastada antud kohtumääruse jõustumisel Jevgeni Mletškole.

-

Sõiduautost xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed: sularaha summas 232 Eesti krooni ehk 14,83 eurot on SEB pangas deposiidis – tagastada antud kohtumääruse jõustumisel Jevgeni Mletškole.

-

J. Mletškolt 05.11.2009 kinnipidamise käigus ära võetud esemed: sularaha summas 747 krooni ehk 47,74 eurot, mis on SEB pangas deposiidikontol ja arestitud – tagastada antud kohtumääruse jõustumisel Jevgeni Mletškole.

-

J. Mletškolt kinnipidamise käigus 01.02.2010 ära võetud esemed: sularaha summas 15550 krooni ehk 993,83 eurot on SEB pangas deposiidis – tagastada antud kohtumääruse jõustumisel Jevgeni Mletškole.

SÜÜDISTUS

Jevgeni Mletško ́le on esitatud süüdistus selles, et tema 26.12.2007 kella 17.00 paiku helistas varalise kasu saamise eesmärgil AS-i Xxx tellimiskeskuse üldtelefonile numbril xxx, esitles ennast xx xx ja tellis kolm edasi-tagasi piletit lennureisile Pariis-Tallinn-Pariis väljalennuga samal päeval reisijatele xx x, xx x ja xx xx. AS-i Xxx reisikonsultant Xxx Xxx tegi vastava broneeringu ja koostas müügieelse arve / tellimuskinnituse nr 881360-00 summas 18267 krooni (1167,47 eurot) ning saatis selle helistaja poolt antud e-postiaadressile xxx. Samal päeval kell 17.53 saatis Jevgeni Mletško samalt aadressilt e-kirja, millele oli lisatud maksekorraldus, mille kohaselt isik nimega xxx oli teinud Hansapanga makseautomaadis ülekande AS-le Xxx summas 18267 krooni. Pärast maksekorralduse koopia saamist printis AS-i Xxx reisikonsultant 2(6)

elektroonilised lennupiletid välja ning saatis e-postiaadressile xxx vastavasisulise kinnituse. 31.12.2007 kontrollis ettevõtte raamatupidaja maksete laekumisi ja avastas, et tegelikkuses laekus AS-i Xxx arvele ainult 267 krooni ning ettevõttele oli tekitatud materiaalset kahju summas 18000 krooni, so 1150,41 eurot. Oma ebaseadusliku tegevusega sai Jevgeni Mletško enda kasutusse lennupiletid maksumusega 18267 krooni, makstes nende eest ainult 267 krooni, seega sai varalist kasu 18000 krooni, so 1150,41 eurot. Seega pani Jevgeni Mletško toime varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise, so KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Jevgeni Mletškot selles, et tema 26.12.2007 tasus tellitud lennupiletite eest AS-i Xxx poolt esitatud müügieelse arve nr 881360-00, summas 18267 krooni, alusel Hansapanga makseautomaadis xx xx pangakaarti kasutades AS-i Xxx kontole vaid 267 krooni. Seejärel lisas pangaautomaadist saadud maksekorralduse koopial märgitud tasutud summa 267.00 ette numbri 18, et AS-i Xxx töötajale jääks mulje, et ülekanne on tehtud summas 18267 krooni ning ta väljastaks tellitud lennupiletid. Seega edastatud võltsitud maksekorraldus muutus juriidilise tähtsusega dokumendiks garantii- ja tagatisfunktsiooniga, mille alusel omandas Jevgeni Mletško õigust saata xx. xx, xx. xx ja xx. xx nimele tellitud reisipiletid. Seega pani Jevgeni Mletško toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, so KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Jevgeni Mletškot selles, et tema 26.12.2007 kell 17.53 saatis epostiaadressilt xxx AS-i Xxx reisikonsultandile kirja, millele oli lisatud tema poolt võltsitud maksekorralduse koopia ettevõtte poolt väljastatud müügieelse arve tasumise kohta, mille tulemusel printis reisikonsultant välja kolm lennupiletit suunal Pariis-Tallinn-Pariis reisijatele xx. xx, xx. xx ja xx. xx, kes kasutasid pileteid Pariisist Tallinnasse lendamiseks. Seega edastatud võltsitud maksekorraldus muutus juriidilise tähtsusega dokumendiks garantii- ja tagatisfunktsiooniga, mille alusel omandas Jevgeni Mletško õigust kinnitada makse teostatud tehingu eest. Seega pani Jevgeni Mletško toime võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi, so KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Jevgeni Mletško ́t selles, et tema, sooviga vältida temale kuuluvate sõidukite arestimist kriminaalmenetluse raames, s.o saada hüve, mis kaasneb sõidukite arestimata jätmisest, saada tulu sõidukite võõrandamisest ning, et võimaldada liiklusregistris registriandmete muutmist, sõidukite ümbervormistamist ja uute registreerimistunnistuste väljastamist, 10.11.2009 Ida-Virumaal xxx asuvas Ida Regionaalse Maanteeameti Jõhvi büroos esitas sõiduautode xxx registreerimisnumbriga xxx ja xxx registreerimisnumbriga xxx, omaniku vahetamise eesmärgil seletuskirja, milles teatas eelnimetatud sõidukite registreerimisdokumentide kaotamisest. Tegelikult olid nimetatud sõidukite registreerimistunnistused Jevgeni Mletškolt politsei poolt ära võetud 05.11.2009 tema sõidukis xx reg nr xxx teostatud läbiotsimise käigus. Seega pani Jevgeni Mletško toime ametliku dokumendi, hüve ja tulu saamiseks ametiasutusele valeandmete esitamise, so KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu istung Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo palus tunnistada J. Mletško süüdi esitatud süüdistuse paragrahvide järgi ning mõista temale karistuseks 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Prokurör leidis, et menetluse mõistlik aeg ei ole möödunud. Kaitsja Artur Pärnoja leidis, et J. Mletško süü KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ei ole tõendatud ning J. Mletško tegudes puuduvad KarS § 280 kuriteo koosseisu tunnused, 3(6)

mistõttu J. Mletško tuleb õigeks mõista. Kaitsja leidis ka, et menetluse mõistlik aeg on antud asjas möödunud. Jevgeni Mletško oma süüd ei tunnistanud.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud antud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leidis, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 alusel. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 nimetab kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestatavate asjaoludena kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, süüdistatava käitumisest, asjaomaste asutuste käitumisest ja selle olulisusest, mis on süüdistatava jaoks konkreetses menetluses kaalul (RKKKm nr 3-1-1-63-13, p 9). Kohtu arvates tegemist ei ole keerulise kohtuasjaga. Sisult on asjas kaks episoodi: kelmus ja sellega seonduv dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine ning ametiasutusele valeandmete esitamine. Mõlemad on teise astme kuriteod. Seega, tegemist on enam kui viis aastat tagasi toime pandud teise astme kuritegudega, mille puhul kohtu arvates puudub avalik menetlushuvi kohtumenetluse jätkamiseks. Siinkohal arvestab kohus, et süüdistatav pole menetluse käigus kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud. Hinnates riigivõimu käitumist leiab kohus, et arvestades asja iseloomu on kohtueelne menetlus kestnud põhjendamatult pika aega. Jevgeni Mletškole süüks arvatavad kuriteod on toime pandud 26.12.2007 ja 10.11.2009. Kohtueelne menetlus asjas alustati 2008.a ja viidi lõpule vaid 2013.a lõpul, kuigi asjast ei nähtu objektiivseid takistusi kohtueelse menetluse kiiremaks lõpuleviimiseks. Kriminaalasi on Viru Maakohtu menetlusse saabunud 19.02.2014 ning 13.03.2014 määrusega on Jevgeni Mletško antud kohtu alla. Kohtuistung toimus 24-26.11.2014, 28.11.2014, 1-2.12.2014. Juba kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel tõusetus menetluse mõistliku aja küsimus päevakorda, kuid siis leidis kohus, et kui kohus peaks tuvastama menetluse mõistliku aja ületamist, saab seda heastada sh KrMS § 306 lg 1 p 6 alusel karistuse kergendamisega ning sellel menetlusetapil (kohtu alla andmisel) ei ole alust menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 alusel. Siinkohal aga tuleb arvestada, et sel hetkel ei olnud kohtu käsutuses ühtegi tõendit või iseloomustavat materjali, vaid ainult süüdistusakt koos lisadega ja kaitseakt. Peale kohtulikku arutamise käigus kõigi tõendite uurimist leiab kohus, et isegi J. Mletško esitatud süüdistustes süüdi tunnistamise korral ei saaks kohus heastada ületatud menetluse mõistliku aega karistuse kergendamisega, kuna J. Mletško süü raskus vastakski sanktsiooni miinimumäärale ning kohus seda enam kergendada ei saaks. (Kohus märgib siinkohal, et ei hinda antud kohtumääruse tegemisel lõplikult ei tõendeid ega J. Mletško süü küsimust). Antud kohtumääruse tegemisel arvestab kohus, et kuigi kõik tõendid antud asjas on uuritud ning iseenesest saaks maakohus teha lõpplahendina ka kohtuotsuse, siiski on tegemist asja arutamisega esimeses instantsis ning suure tõenäosusega nii süüdimõistva kui õigeksmõistva 4(6)

otsuse tegemisel kaebab vastaspool kohtuotsuse edasi apellatsioonikohtusse, st ka maakohtu poolt kohtuotsuse tegemisel ei lõpe see kohtumenetlus. Kohus arvestab siinkohal ka kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus üksnes juhul, kui süüdistatava õiguste rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada (RKKKm nr 3-1-1-63-13, p 16). Kohtu arvates on antud juhul tegemist just sellise olukorraga, mille puhul ei saa süüdistatava õiguste rikkumist muul viisil heastada kui kriminaalmenetluse lõpetamisega eelpool toodud põhjendustel. EIÕK art 6 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja- kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kriminaalmenetlus hakkas Jevgeni Mletško olukorda mõjutama (st tema suhtes algas kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg 1 mõttes) juba 2008.a, mis tähendab, et tema suhtes on kriminaalmenetlus 2014.a detsembri seisuga kestnud juba üle viie aasta ning asja arutamine on endiselt alles esimeses kohtuastmes ja asja lõpliku lahendamise aega prognoosida ei ole võimalik, kuna nii õigeks- kui süüdimõistva otsuse tegemisel kaevatakse suure tõenäosusega kohtuotsus edasi ringkonnakohtusse. Seega, kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-43-10, p 17 ja hilisemad) leiab kohus, et kuna süüdistatava menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud (esimesest sündmusest on praeguseks möödas seitse aastat, teisest sündmusest – viis aastat) ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, siis tuleb KrMS § 2 p 2 ja EIÕK art 6 lg 1 ning KrMS § 2742 lg 1 alusel Jevgeni Mletško suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Tõkend Jevgeni Mletško suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Tsiviilhagi Kannatanu AS Xxx esitatud tsiviilhagi summas 1150,41 eurot tuleb jätta läbivaatamata, kuna kohus ei tee kohtuotsust ega hinda antud kohtumääruse tegemisel tõendeid ning ei saa hinnata ka tsiviilhagi põhjendatust. Asitõendid Jevgeni Mletškolt ära võetud esemed ja tema arestitud vara (sh raha) tuleb temale tagastada antud kohtumääruse jõustumisel, välja arvatud sõidukite registreerimistunnistused, mida tuleb hävitada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 183 jäävad menetluskulud kriminaalmenetluse lõpetamise korral Eesti Vabariigi kanda. Menetluskuludeks antud asjas on 1,90 eurot kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud ja 252 eurot määratud kaitsjale (Irina Žurinale) eeluurimisel makstud tasu. Maakohus juhindub antud kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS § 274 lg 1, §2742, § 387 lg 1. 5(6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.