Kohtulahend

B.H rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. B.H pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud B.H selgitas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, ei tunnista ennast süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja on võimalik arutada lühimenetluses. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritav episood •

Tunnistaja Aleksandr Mihhailov ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 14.04.2014.a kella 18.00 paiku kohtus ta B.H-ga Tallinnas XXXkorteris, kus B.H palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni Huawei Ascend G 740. B.H tegi tema telefonilt paar kõne, peale mida B.H ütles, et ta ei saa mobiiltelefoni tagasi , kuna tal on seda endal vaja. Ta palus A.Hekkurenil telefon tagastada, A.Hekkuren telefoni ei tagastanud. Kuna B.H on temast vanem ja füüsiliselt tugevam ei saanud ta A.Hekkurenilt telefoni ära võtta. 15.01.2014.a. terve päeva ei saanud ta A.Hekkureni kätte. Telefon oli A.Hekkuren pantinud pandimajja, tema isa ostis telefoni välja. /tl 2-8/;

•

Kannatanu XXXülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et varastatud mobiiltelefon Huawei Ascend G740 kuulus temale, kuid oli tema poja XXXkasutuses ning nimetatud mobiiltelefoni ostis ta OÜ Kriol Grupp pandimajast tagasi /tl 12-15; 19-21/;

•

Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 15.04.2014.a tööl OÜ Kriol Grupp pandimajas Tallinnas Linnamäe tee 37A ning ennelõunasel ajal tõi B.H pantimiseks mobiiltelefoni G 740, mille eest pandimaja maksis 80 eurot. /22-25/;

•

Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 16.04.2014.a osteti temale kuuluvast OÜ Kriol Grupp pandimajast välja mobiiltelefon Huawei välja kannatanu poolt kannatanult varastatud telefon. /tl 26-28/;

•

Laenulepingut, mis tõendab mobiiltelefoni Huawei Ascend G740 pantimist B.H poolt 15.04.2014.a Tallinnas Linnamäe tee 37A asuvasse Kriol Grupp OÜ pandimajja /tl 16/;

•

Kahtlustatava B.H ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav tunnistab osaliselt ennast toimepandud varguses süüdi ja andis ütlusi, et oli oma üürikorteris koos XXX, kuna tal oli vaja kasutada internetti laenas Aleksandrilt telefoni. Tal jäi

Aleksandriga kokkulepe, et annab õhtul telefoni tagasi. Kuna ta jäi magama siis ta ei tea kas Aleksandr käis tema juures õhtul. Kuna tal oli raha vaja andis telefoni pandimajja ja sai telefoni eest 80 eurot. Pandimaja töötajad telefoni kohta midagi ei küsinud, dokumente ka mitte. Aleksandri isale ütles, et viis telefoni pandimajja ja andis talle oma passi ja pandimaja lepingu ja siis ajas tema edasi asju. Pärast sai ta teada, et Aleksandri isa ostis telefoni pandimajast välja. Tema ema kandis raha tagasi. / tl 29-32/; •

Viru Maakohtu 22.10.2010.a otsust, mille kohaselt karistati Jaanus B.H ( ) KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning mis tõendab, et süüdistuses nimetatud kuriteo puhul on tegemist korduvalt toime pandud vargusega /tl 79-80/.

Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud teo on toime pannud B.H. Tema süüd tõendavad kannatanu ja tunnistajate ütlused, mis on kattuvad ka süüdistatava enda ütlustega. On olemas ka pandimaja leping millest nähtub, et B.H pantis telefoni pandimajja. Antud episoodis tsiviilhagi tekkinud ei ole, kuna süüdistatava ema on kannatanule varalise kahju hüvitanud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav episood •

Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles graafikujärgselt tööl 09.05.2014.a. kella 20.00 kuni kella 10.05.2014.a. kella 08.00 koos patrullpolitseinik XXX, kui teostasid liiklusjärelevalvet Mustvee linnas, kui märkasid Tartu tänaval liikus linna poole sõidukit BMW reg.XXX, millel ei põlenud tagumine vasakpoolne numbrituli. Andsid sõidukile peatumismärguande siniste ja punase vilkuriga. Sõiduk hetkeks peatus aga koheselt hakkas edasi liikuma. Sõiduk liikus aeglasti ja ta väljus politseisõidukist ning jooksis sõidukijuhiukse juurde, kui nägi, et juht ronis kõrvalistme peale hoides ise kinni roolirattast ja vasak jalg oli tal gaasipedaalil. Ta andis korralduse sõiduki peatamiseks, millele juht ei reageerinud. Ta avas sõiduki ukse ja hüppas autosse ning vajutas sõiduki pidurile. Ta võttis sõiduki võtmed enda kätte. Palusid juhil esitada isikut tõendava dokumendi ja sõiduki registreerimistunnistuse, mille peale juht keeldus dokumente esitamast. Nad tuvastasid isiku, kelleks osutus B.H. Juhiga vesteldes oli tunda alkoholilõhna ja sõidukist väljudes olid tal koordinatsiooni häired ja politseisõidukisse tulles kukkus ka maha. B.H oli nõus puhuma indikaatorvahendisse ning puhus 09.05.2014.a. kell 23:38 esialgseks näiduks 1,239 mg/l kohta. B.H puhus 10.05.2014.a. kell 00:14 tõenduslikku alkomeetrisse ning lõplikuks lugemiks jäi 1,28 mg/l kohta. Sõidukis viibis veel kolm isikut XXX, XXX ja XXX. /tl 35-39/;

•

Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles graafikujärgselt tööl 09.05.2014.a. kella 20:00 kuni kella 10.05.2014.a. kella 08:00 koos politseinikuga XXXteostasid järelevalvet Mustvee linnas. Tartu tänaval nägid sõitmas BMW, millel ei põlenud vasakpoolne numbrituli. Otsustasid sõidukit kontrollida. Sõiduki reg.nr oli XXX. Sõiduk kurvi sisenedes tahtis otsa sõita , kuid äkilise liigutusega keeras uuesti paremale sõidu suunda. Andsid sõidukile peatumismärguande, mille peale sõiduk peatus momendiks ja koheselt liikus edasi. Sõiduki sisse ei näinud, kuna tagaklaas oli toonitud. Paarimees ütles, et juht ronib juhi kohalt kõrvalistmele. Oli näha sõidukis liikumist. XXX hüppas autost välja juhiukse juurde, tõmbas juhiukse lahti ja hüppas ühe jalaga autosse ning peatas sõiduki. Tema läks kõrvalistuja ukse juurde. Kõrvalistmel oli noormees, kellel olid tugevad koordinatsioonihäired ning turvavöö kinnitamata. Juhiistmel ei olnud kedagi. Juhiistme taga istus noormees ja tema kõrval kaks tütarlast. Sõidukis oli tugev alkoholi lõhn. Noormees keeldus algus dokumente esitamast. Noormees sõidukist väljudes kukkus pikali ning isik puhus indikaatorvahendisse 1,239 mg/l alkoholijoobe.

Isikuks osutus B.H . Tütarlapsed olid kained. Tõenduslikku alkomeetrisse puhudes oli B.H alkoholijoove 1,28 mg/l kohta. /tl 40-42/; •

Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 09.05.2014.a. õhtul jalutasid XXX Mustvee linna peal ja said kokku XXX, kes on tema sugulane ja veel oli noormees, kelle nimi oli Alex. Poisid kutsusid autosse. Roolis oli kogu aeg Alex. Nemad kolmekesi istusid taha istmele. Juhiistme taga istus XXX, tema keskel ja Jekaterina tema kõrval. Turvavöö oli tal ja Jekaterinal kinnitatud. Kui politseinikud andsid vilkuritega peatumismärguande, siis Alex korra pidurdas, ronis kõrvalistuja istme peale ja auto liikus vaikselt edasi ja siis politsei pani ka sireeni tööle. Mõlemad politseinikud tulid jooksuga auto juurde ning meespolitseinik avas juhi ukse ja peatas sõiduki. Kõrvalistuja ukse juurde tuli naispolitseinik. Kui juhiuks avati oli Alexil käed veel rooli küljes. Sõidu peal Alex ja XXX mõlemad jõid. Alex jõi ja juhtis autot. Politsei kontrollis nende dokumente ja alkoholijoovet ning peale mida lasi koju. Nemad olid Jekaterinaga kained. /tl 43-44/;

•

Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 09.05.2014.a. õhtul jalutasid XXX Mustvee linnas ja nende juurde sõitis üks auto. Autos oli XXX sugulane XXX. Teist poissi XXX ei tundnud ja tema ei teadnud kumbagi. Poisid kutsusid autoga sõitma. Roolis oli Alex ja nemad istusid kolmekesi taga. XXX istus juhi taga, XXX istus keskel ja tema XXX kõrval. Temal XXX olid turvavööd kinnitatud. Sõitsid linnas ringi. Kogu aeg oli roolis Alex. Tartu tänaval haigla juures peatas neid politsei. Kui nad XXX märkasid, et politsei annab peatumismärguande hakkasid XXXga kahekesi Alexile karjuma, et ta auto peataks. XXX sel momendil magas. Alex järsult pidurdas ja hakkas ronima kõrvalistuja kohale. Kuid auto liikus ikka veel edasi ja ta sai aru, et istudes kõrvalistuja kohale Alex püüdis autot peatada. Juhiukse juurde tuli meespolitseinik ja avas juhiukse. Küsis kes oli roolis ja Alex vastas, et me ei tea. Seisid ja auto lihtsalt hakkas liikuma. Alex ei väljunud autost ning politsei tõmbas ta autost välja ja pani käed raudu. Nende käest küsiti dokumente ja ka nende alkoholijoovet kontrolliti. Nemad XXX olid kained. Poisid autos alkoholi ei tarvitanud, /tl 45-47/;

•

Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 08.05.2014.a. õhtul koos Alexiga läksid Tallinnast Mustveesse tema autoga. Mustvees tarvitasid alkoholi. 09.05.2014.a. tarvitasid koos viina ja tegelesid auto koristamisega. Vahepeal istus ta autosse juhi taha tagaistmele ja jäi magama. Mingi hetk ärkas ning nad sõitsid ja ta avastas, et mingid tüdrukud istuvad tema kõrval. XXX istus tema kõrval ja tema sõbranna teiselpool teda. Rohkem kedagi autos ei olnud, seega roolis oli Alex. Järgmisel hetkel olid tüdrukud tema kõrval ja Alex oli juhiistme kõrval kõrvalistme peal ja hoidis roolist kinni või keeras võtit. Roolis kedagi ei olnud. Politseinik seisis juhiukse kõrval ja küsis kes juhtis. Pärast viidi Alex politseiautosse. Tüdrukud olid kained ja lubati koju. Mäletab kõike väga ähmaselt. Autovõtmed olid süütelukus, kuna kuulasid muusikat. Kõik tagumised turvavööd olid kinnitatud ja ta ärkas, kui politseinik avas juhiukse. /tl 4849/;

•

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, millest nähtub, et B.H ́il tuvastati 09.05.2014.a. kell 23:38 indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,239 mg/l kohta ning tõendusliku alkomeetriga tuvastati B.H ́il alkoholijoove 1,28 mg/l kohta. /tl 50-51/

•

Kahtlustatava B.H ülekuulamise protokolli, milles ta ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista ja andis ütlusi, et 09.05.2014.a. viibis XXX juures Mustvee linnas ja tarvitasid koos alkoholi. Hiljem liitusid ka Jekaterina ja XXX ja siis jõid viina ja tequilat. Tüdrukud jõid siidrit. XXX rääkis, et ta käib autokoolis ja tahtis

automaatkäigukastiga autoga proovida sõita. Ta küsis XXX käest kas ta võib selle autoga sõita ning siis läksidki autoga sõitma. XXX istus rooli ja tema istus juhi kõrvale esiistmele. Jekaterina ja XXX istusid taha istmele. Mäletab, et tankisid Olerexi tanklas ja Statoili tanklas. Kogu aeg juhtis XXX. Kui politsei vilkuritega ja sireeniga andis neile peatumismärguande, siis XXX hüppas taha istmele ja auto veeres mööda tänavat edasi. Ta haaras sel momendil auto roolist kinni ja üritas autot peatada ja tahtis jalaga vajutada pidurit, et auto jääks seisma, sest autol ei saa käiku välja võtta enne, kui peab vajutama pidurile. Kui politseinik autoukse lahti tõmbas, siis sel momendil oli tema vasak käsi rooli küljes ja ilmselt jalg oli ka sel momendil auto käigukangi juures. Peale auto peatamist palus politseinik esitada tal dokumendid, mida tal kaasas ei olnud. Tema isik tuvastati ja ta puhus indikaatorvahendisse, mis näitas alkoholijoovet. Pärast tuvastati alkoholijoove ka tõendusliku alkomeetriga. Tunnistas, et kinni pidamise momendil oli tema käsi rooli küljes ja jalg teiselpool käigukandi pedaalide juures. Tunnistab alkoholijoovet. / tl 59-61/. Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud teo on toime pannud B.H. Tema tegu tõendavad tunnistajate ütlused, kes olid kained ning kelle ütlusi ei saa kahtluse alla panna. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri tulemite kohaselt oli B.H antud ajal ja kohas alkoholijoobes ja samuti juhtis sõidukit joobeseisundis. Karistus Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on B.H ́i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et B.H ́i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,5 ja § 424 järgi. KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4,5 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistust ning KarS § 424 alusel on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. B.H on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 6 –l korral, millest 2 karistust on kehtivad. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastases kuriteo episoodis ja ühes liikluskuriteo episoodis. Viimati karistati B.H ́i 19.03.2014.a. vangistusega 8 kuud ja 28 päeva, mis asendati 536 ÜKT ning täitmise tähtajaks määrati 18 kuud. Antud otsusega anti B.H ́ile võimalus vabaduses viibida ning käituda seaduskuulekalt. 18.09.2014.a. määrusega pöörati B.H ́ile 19.03.2014.a. mõistetud karistus täitmisele ning vangistuse kandmise alguseks loeti 15.07.2014.a. B.H pani katseajal toime uued kuriteod. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et B.H ei ole temale kohtu poolt määratud karistuse osas mingeid järeldusi teinud ning isik rikkus kriminaalhooldusnõudeid ja pani toime ka kaks uut kuritegu. See näitab, et B.H ei suhtunud täie vastutustundega talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda ja ei olnud ka uue karistuse hirmus hoidunud uute kuritegude toimepanemist.

Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on varem karistatud varguse eest ja joobes juhtimise eest ja jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist tuleb mõista karistuseks vangistus ning mingil juhul ei ole võimalik isikut karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et rahalist karistust ei saa ka isikule mõista, kuna isikul tuleb antud kriminaalasja raames tasuda menetluskulud ning varasemalt mõistetud rahatrahvid väärteokorras on isikul samuti tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles või allapoole. Kohus on seisukohal, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb teda karistada varasemate karistustega võrreldes rangemalt. B.H ́i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud kaks kuriteo episoodi. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (kahju hüvitamine) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad). Kohus peab põhistatuks karistada B.H ́i KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi 4 kuuulise vangistusega ja KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta. Vastavalt KarS § 64 lg 1 aluselt tuleb mõista liitkaristus 1 aasta, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on B.H ́ile mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada antud karistust 19.03.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra ning mõista liitkaristus ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks lugeda 15.07.2014.a. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu Aleksandr Mihhailov esitanud tsiviilhagi summas 80 eurot, mis on käesolevaks hetkeks hüvitatud B.H ema poolt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad B.H ́ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine B.H ́ile erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvastega, kes on võimelises vabaduses viibides, kui ka vanglas olles tööd tegema. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada B.H: KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ning lugeda B.H ́ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada antud karistust 19.03.2014 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 8 kuud ja 28 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 15.07.2014.a. Tõkendiks – B.H ́il valida vahistamine. Menetluskulud: Välja mõista B.H ́ilt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 192 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.