Kohtulahend

Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase I M aadressil xxxx. Võimaliku vabanemise korral soovib isik elama asuda vanemate juurde, emale V P kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressile xxxx. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole isiku ema sellega nõus ning ei toeta poja vabanemist antud aadressile. Põhihariduse omandamise järel lõpetas kinnipeetav Tallinna Kutseõppekeskuses keevitaja eriala. Isik ei ole enesetäiendamisele vastu ja soovib ka riigikeelt edasi omandada. Enne vangistust oli kinnipeetaval xxxx ulatuses. Isik töötas oma sõnul Pärnus juhutöödel. Vaatamata sellele, et isik on pidevalt töötanud, on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. Eeltoodust järeldub puudulik toimetulekuoskus ja kulutamisharjumus. Vangistuse perioodidel on isik töötanud. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava lähiringkonda kuuluvad elukaaslane I M, isa N P, kellega on suhted konfliktsed ja ema V P, kellega suhtleb peamiselt telefoni teel. Võttes arvesse, et varasemalt on isik toime pannud kuritegusid koos kaaslastega, võib järeldada, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mineviku või mõtteviisiga inimesed. Isik on mõjutatav, sest ta tunnistab, et läheb kergesti kaasa lihtsal teel raha saamise nimel. V P ei usu, et isik oleks võimeline vabaduses hakkama saama alkoholi liigtarvitamata. Alkoholijoobes olles on isik toime pannud kuritegusid ja käitunud vägivaldselt. Isik on ühel korral kodeeritud kolmeks aastaks, ent peale seda asus taas kuritarvitama alkoholi. Isiku suhtlusringkonnas on samuti alkoholi kuritarvitajad. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav nõustub sellega, et probleemide lahendamiseks peaks midagi tegema, kuid ise ta elab põhimõttel „üks päev korraga“. Suhtlemisel isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Alates 1996. aastast on isik 5-l korral vangistuses viibinud. Motiveeritust elada seaduskuulekalt väljendab isik vaid sõnades, vabaduses olles eluviisi muutnud ei ole. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus alkoholi liigtarvitamises, vägivalla kasutamises, majandusliku kasu saamise eesmärgis. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Tulenevalt eeltoodust Viru Vangla toetab U.N-i ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi enne tähtaega vabastamise korral teeb Viru Vangla ettepaneku panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et konfliktsete suhete põhjuseks isa N P on U.N-i senine käitumine ja alkoholi liigtarvitamine. Perekond kasutas erinevaid võimalusi, et aidata U.N alkoholisõltuvusest vabaneda, sealhulgas kodeerimine alkoholisõltuvusest, kuid see ei toonud tulemusi. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, kellega on suhted säilinud ka vangistuse perioodil. Vanemate korteris aadressil xxxx ei ole kinnipeetav elanud üle 15 aasta, ehkki see on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kinnipeetava ema teada oli U.N-ile enne vangistust määratud xxxx (xxxx) U.N-i on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kriminaalhooldusele on isikut määratud 2-l korral. Esimese katseaja jooksul esinesid erinevate kontrollnõuete rikkumised. Kriminaalhooldusametniku hinnangul kõik probleemid, mis tekkisid katseaja jooksul, olid seotud U.N-i alkoholi kuritarvitamisega. Teine katseaeg lõppes kinnipeetaval karistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata isikule ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. U.N avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul saab ta endale nädala jooksul töökoha. Ta ei teadnud, et garantiikirja on vaja. Tööle saaks ta xxxx, ühte xxxx firmasse xxxx. Ta hakkab elama koos elukaaslasega aadressil xxxx. Alkoholi tarvitamisest suudab ta hoiduda. Alkoholisõltuvust tal ei ole. Ema ja elukaaslasega on ta vanglas igapäevaselt suhelnud telefoni teel. Kinnipeetav tunnistas, et neil elukaaslasega on plaanis kooselu registreerida. Kriminaalhooldaja ei ole teda külastanud,

seepärast ta ei andnud elukaaslase aadressi. Kui ta vabaneb, siis on ta nõus täitma kõiki kohustusi. Kinnipeetav palub anda talle võimalus. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 06.10.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et süüdimõistetu U.N-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. U.N-i varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isik on 9-l korral kriminaalkorras karistatud, sh KarS § 200 lg 2 p 4,7 alusel (st I astme kuriteo - raskendavatel asjaoludel röövimise eest) ning kandnud karistust ka vanglas. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Kinnipeetav ei ole varem õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 21.07.2010 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes katseaja tingimusi. Vangistus pöörati Viru Maakohtu 26.07.2010 kohtumäärusega täitmisele. Eeltoodust järeldub, et varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tulenevalt toimepandud kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 36% ja 40%. Seega on U.N-i puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Tuleb rõhutada, et KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. U.N kannab hetkel liitkaristust mh röövimise toimepanemise eest Viru Maakohtu 05.07.2013 kohtuotsusest lähtuvalt. Kuritegu, mille eest kinnipeetav käesoleval hetkel karistust kannab, on oma olemuselt vägivaldne ja samas jõhker. Ta mõisteti süüdi „selles, et tema 09.02.2012 ajavahemikul 12.30-13.00, olles joobeseisundis aadressil xxxx taga asuvate garaažide juures, tegutsedes koos A. S-ga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis kallale A. B-le, lõi viimast rusikatega vastu nägu, tekitades füüsilist valu, ning võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni Sony Ericsson maksumusega 90,45 eurot.“ Isik on rikkunud ka vanglarežiimi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud kolm distsiplinaarkaristust, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka

vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse, omandisse ja kaaskodanike turvatundesse. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest olukorras kus, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta toime jõhkrad vägivaldsed varavastased ja isikuvastase kuriteo. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Arvestades U.N-i isikut ja tema poolt toimepandud kuritegude tehiolusid, on prokuratuur käesoleval ajal tema ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja palus kohtul kaaluda U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märkis, et kaitsealune on varasemalt mitmeid kordi seadust rikkunud, tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid see kõik on olnud minevikus. See on midagi sellist, mida enam muuta ei saa, kuid kas nende tegude pinnalt ja kaitsealuse käitumisest vanglas saab prognoosida seda, et ta jätkab vabaduses samasugust elu. Mis puutub alkoholi, siis selles osas on kaitsealune muutunud kinnipidamiskohas n.ö puhtaks leheks ja sellisena on tal võimalus vabaduses jätkata. Kaitsealusel on küll distsiplinaarkaristused, kuid teisest küljest on ta osalenud sotsiaalprogrammides ja on kinnipidamiskohas töötanud ja töötab ka praegu. Oluline on see, et tal on eriala ja ta töötab praegu keevitajana. Kahjuks ei ole tal garantiikirja töötamise kohta vabaduses. Kaitsealune on kindel, et vabaduses ta töökoha keevitajana leiab. Väike segadus on siin elukohaga, sest ema teda enda juurde elama võtta ei taha, kuid kaitsealuse sõnul soovib ta elukaaslase juurde elama minna. Ta soovib ka seadustada kooselu elukaaslasega. Sellega suudaks ta ka elukoha küsimuse lahendada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tähendab allutamist teatud tingimustele. Kaitsealune on nõus neid tingimusi täitma ning siis oleks tema käitumise ja elu üle kindel kontroll. Vangla toetab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.N ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. U.N-i on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, korduvalt on ta kandnud reaalset vanglakaristust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 05.07.2013 tunnistati U.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. U.N tunnistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 30.12.2013 süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8; 121 järgi kuritegude eest, mis on toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Seega kannab U.N käesoleval ajal karistust muuhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo – röövimise eest. Eeltoodu näitab seda, et nii varasemad karistused reaalsete vangistuste näol kui ka 2-l korral kriminaalhooldaja käitumiskontrollile määramine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht, sest vanemad ei ole nõus tema elama asumisega aadressile xxxx, elukaaslase I M elukohta aadressil xxxx ei ole aga kriminaalhooldusametnik kontrollinud. Alkoholi tarvitamist (diagnoositud alkoholisõltuvus) tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Ka töökoha puudumine, mille tõttu on raskendatud majanduslik toimetulek, võib suurendada uue kuriteo

toimepanemise riski. Eeltoodust tulenevalt, samuti arvestades kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikute näol ning mõjutatavust, on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%, mis ei ole sugugi madal risk. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et U.N on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et U.N-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 139,32 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.