Kriminaalasi nr 1-12-160
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-160
Kohtunik
Ülle Raag
Kohtuistungi sekretär
Margit Veike
Prokurör
Prokuröri abi Jüri Vissak
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Gunnar Posti tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
Gunnar Posti, ik 37505284918, asukoht Tartu Vangla, vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi aeg
11.12.2014.a. Jõgeva kohtumaja, kaugkohtuistung
Juhindudes KrMS § 426 lg. 1, § 432 lg. 3, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Gunnar Posti’t temale Harju Maakohtu 05.04.2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse 5 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1 (4)
Tartu Vangla esitas 13.11.2014.a. Tartu Maakohtule materjalid Gunnar Posti kohta tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Harju Maakohtu 05.04.2012.a. otsusega mõisteti Gunnar Posti temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg.2 p.4,7 ja § 136 lg.1 järgi õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2012.a. otsusega tühistati Gunnar Posti õigeksmõistmine ja ta mõisteti süüdi KarS § 200 lg.2 p.4, p.7, § 136 lg.1 järgi ja karistati liitkaristusega 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati Gunnar Postile mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.02.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja Gunnar Posti lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud 1 päev arvestati karistusaja hulka ja Gunnar Postil kuulus kandmisele 4 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse Gunnar Posti karistuse kandmisele asumise algusest. Gunnar Posti kuulutati kohtuotsuse täitmise tagamiseks tagaotsitavaks Harju Maakohtu 15.11.2012.a. määrusega ja peeti kinni 20.12.2012.a, millisest kuupäevast arvestatakse tema karistuse kandmise aega. Kuna Gunnar Posti viibis eelvangistuses 8 kuud 1 päeva, on ta poole mõistetud karistusajast ehk elektroonilise järelevalve alla vabanemiseks vajaliku karistusaja ära kandnud 18. novembriks 2014.a. Võimalus vabaneda elektroonilise järelevalveta tekib alates 27.09.2015.a. Kogu karistus saab kantud 15.06.2017.a. Tartu Vangla Gunnar Posti ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ei toeta. Isik on karistatud kriminaalkorras kuuel korral, kannab teist reaalset vangistust. Kuriteod on pandud toime nii alkoholi – kui ka narkojoobes, tegutsenud üksi ja grupis, kuritegude toimepanemise põhjused valdavalt majanduslikud. Väärteokorras karistatud 32 korda. Gunnar Posti on uimastisõltlane. Kinnipidamiskohas on Gunnar Posti läbinud neli sotsiaalprogrammi, tal on vangistuses kaks distsiplinaarkaristust. Vabanemisel on kavatsus asuda elama ema juurde Paidesse. On vangistuses lõpetanud 5.klassi ja jätkab õppimist, omab motivatsiooni jätkata õppimist ka vabaduses. Vabanemisel töökoht puudub, puudub ka eriala. Ei ole töötanud vangistuses ja pole ka kunagi vabaduses ametlikult töötanud. TÄITIS-e andmetel täitemenetluse ja võlgnevusi ei ole. Vangistuse perioodil on teda materiaalselt toetanud elukaaslane ja ema. Suhete kohta on märgitud Tartu Vangla iseloomustuses, et G.Posti on oma endise elukaaslase suhtes perevägivalla eest karistatud, praegune elukaaslane, tema lapsendatud laps ja ühine laps on motivaatorid elustiili korrigeerimiseks. G.Posti õe peres on kriminaalkorras karistatud isik. Alkoholitarvitamisest lähtub ohtlikkus ja risk- G.Posti on karistatud alkoholijoobes vägivaldsete kuritegude sooritamise eest. Ohtlikkus ja risk tulenevad ka narkootikumide tarvitamisest. Varavastaseid kuritegusid on ta sooritanud narkojoobes juba aastal 2001, narkootiliste ainete tarvitamisega seoses on teda karistatud väärteokorras 2008 ja 2012.aastal. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on G.Posti narkootikumide tarvitamise akuutses faasis, motivatsioon muutusteks on tal olemas. Gunnar Posti on kõrge enesehinnanguga. On suhtlemisosav ja jutukas, suudab edukalt kohaneda vastavalt olukorrale. Alkoholijoobes on kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda oma tahte saavutamiseks. Pikemaajalisi probleeme eitab, keskendub lühiajalistele lahendustele. Lähedastega suudab olla empaatiline. Tulevikuplaan- elada seaduskuulekalt koos perega. Gunnar Posti on süstemaatiline õiguserikkuja. Hea kohaneja ja manipuleerija. Gunnar Posti elukäigust ei ole näha, et ta väärtustaks ühiskonnas toimivaid reegleid ja austaks kaaskodanike õigusi. Kriminaalhooldaja ettekandes märgib, et 23.09.2014.a teostatud kodukülastuse käigus Gunnar Posti vabanemisjärgsele elukohale selgus, et elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused on olemas. Korteriomanik ja korteris elav G.Posti ema on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Korteris elab ka Gunnar Posti
2 (4)
õe poeg, kes on saanud täisealiseks käesoleva menetluse kestel ja kellelt ei ole nõusolekut elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks küsitud. Kriminaalhooldaja ettekandest saab teha kokkuvõtte, et ema xxxxxxxxxi on küll poega iseloomustanud positiivselt, kuid tegelikult puudub emal ülevaade ja teave oma poja tegevusest ja eluviisist vabaduses. Gunnar Posti ema on töövõimetuspensionär, pension 223 eurot kuus, ema on lubanud poega vabanemisel rahaliselt toetada. Kriminaalhooldusel on Gunnar Posti olnud varem kahel korral, teise katseaja ajal sooritas uue kuriteo. Prokurör ei toeta Gunnar Posti ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. G.Posti kannab teist reaalset vangistust, varasemaid kuritegusid on ta sooritanud nii joobes kui kainena, nii üksi kui grupis. Gunnar Posti on uimastisõltlane ja ka vangistuses ei ole ta suutnud hoiduda distsiplinaarüleastumiste toimepanemisest. Võttes arvesse Gunnar Posti isikut ja toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta prokurör G.Posti ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil 11.12.2014.a. rääkis Gunnar Posti, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on kursis elektroonilise järelevalve tingimustega. Ema juurde xxxxxxxxxelama asumisel tal xxxxxxxtuttavaid ei ole, arvab, et saab tööle, kuid tööandja nime ei tea. Olevat tööandjaga suhelnud telefoni teel ja tööle saaks Tallinnasse. Ametlikult ei ole kunagi töötanud. Suhtlema hakkaks töökaaslastega. Lapsed elavad endise naise juures, oma emaga ei ole ta varem koos elanud. Gunnar Posti arvates peaks tal olema sissetulek umbes 500 eurot kuus, et ära elada. Ta hakkab saama töövõimetuspensioni, kuna on 80% töövõimetu. Gunnar Posti vannub oma laste nimel, et ta ei joo enam. Ta tahab alustada uut elu, olla lastega. Kohtu seisukohad Gunnar Posti on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos. KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja vabastamisel KarS § 76 lg.2 p.2 alusel- kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast.. Käesolevaks ajaks on Gunnar Posti temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 1⁄2, sellest 8 kuud 1 päev eelvangistuses. Seega on tal praegu võimalus vabaneda üksnes elektroonilise järelevalve alla. Selleks tingimuste olemasolu on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Gunnar Postit ei ole võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, s.t. seaduses selleks sätestatud esimese võimaluse saabumisel. Karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise otsustamisel tuleb kohtul hinnata kogumis KarS § 76 lg. 3 loetletut. Esmalt märgib kohus, et vangla iseloomutuses on G.Posti karistusi märgitud ebaõigesti. Gunnar Posti ei ole varem kriminaalkorras karistatud mitte kuuel korral, vaid kokku neljal korral. Gunnar Posti on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, neist kahel korral raskete esimese astme kuritegude eest (aastal 2002 ja viimane, s.o. käesoleval ajal kantav karistus aastal 2012) ja kahel korral teise astme kuritegude eest. Seejuures on esimesel korral
3 (4)
G.Posti vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega- 05.06. 2007, kui tal jäi kanda karistust 1 aasta 8 kuud 29 päeva. 11.juunil 2007, s.o. kuus päeva pärast vabanemist, olles alkoholijoobes, pani ta toime uue kuriteo- KarS § 121 järgi karistatava teo oma elukaaslase suhtes, mille eest karistati teda 02.08.2007.a. rahalise karistusega. Gunnar Posti ennetähtaegse vabanemise katseaeg lõppes 06.03.2009.a. ja 30.03.2010, s.o. aasta pärast katseaja lõppemist karistati teda uue kuriteo katse eest 2-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga (kuriteokatse toime pandud 28.03. 2010). Katseajal, 29.mail 2011 pani ta toime uue esimese astme kuriteo ja teise astme kuriteo, mille eest kannab käesolevat karistust. Pärast esimese karistuse kandmiselt vabanemist (2007) ja enne käesoleva süüteo eest eelvangistusse sattumist (neli aastat)on Gunnar Posti karistatud 32 korda väärteokorras, neist 17 korda Liiklusseaduse rikkumise eest (olles juht). Kohtu hinnangul näitab selline õigusvastaste tegude ja karistuste jada, et Gunnar Posti ei ole õppinud ühestki varasemast karistusest, ei kriminaalkaristusest ega väärteokaristusest. Ta on ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite süstemaatiline rikkuja. Esimese kohtuotsusega on ta karistatud muu hulgas röövimise eest ja ka käesoleva kohtuotsusega on ta karistatud muu hulgas röövimise eest. Kuritegu on pandud toime grupis, vägivalda tarvitades ja varalise kasu saamiseks. Kohtu hinnangul ei ole sellise kuriteo riskid ka praeguseks maandatud. Gunnar Postil puudub vabanemisel kindla töö ja sissetuleku saamise väljavaade. Töövõimetuspension ei taga vajalikku sissetuleku taset, et oleks maandatud varalistel motiividel uute kuritegude toimepanemise risk. Gunnar Postil puudub varasemast elust tööharjumus. Olukord, kus loodetav töökoht asub Tallinnas ja elektroonilise järelevalve alla vabanev G.Posti on kohustatud elama Paides, ei taga võimalust teostada järelevalvet. Kui G.Posti motivaatoriks elustiili korrigeerimisel on tema elukaaslane ja lapsed, siis Paidesse ema juurde elama asumisel ei saa rääkida oma perega koos elamisest ega olukorrast, kus selline motivatsioon n.ö. töötaks. Eelmise ennetähtaegse vabanemise järel (kuus päeva pärast enam kui viieaastase vangistuse ärakandmist) pani ta süüteo toime just oma elukaaslase suhtes. Olulisimaks loeb kohus aga, et Gunnar Posti poolt toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on Gunnar Posti ära kandnud vaid poole, mis on kohtu hinnangul ebapiisav nii G.Posti mõjutamiseks hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ega vasta ka sellise süüteo asjaoludele. Kohus märgib siin veel, et aastal 2001 mõisteti G.Postile esimese astme kuriteo eest karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, millest kandis ta ära rohkem kui 5 aastat 8 kuud vangistust, kuid sellele vaatamata pani toime uue esimese astme kuriteo. Ka ärakantud vangistusaeg ei ole möödunud õigusrikkumisteta. Kõiki eelnevaid asjaolusid kaaludes leiab kohus, et Gunnar Postit ei ole põhjendatud vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla - seda ei toeta ei isiku varasem elukäik, tema isikut iseloomustavad asjaolud, toimepandud süüteo asjaolud ega käitumine karistuse kandmise ajal. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.