Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. detsembri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu K.O kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. detsembri 2014 määrus K.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada K.O (IK XXX) talle Viru Maakohtu 19. detsembri 2012 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata K.O katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada K.O järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 8 kohaselt kohustada K.O katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.
6.Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab K.O ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
7.Kui K.O ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus KarS § 76 lg 5 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel karistuse kandmata jäänud osa täitmisele.
8.Rahuldada määruskaebus.
9.Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks K.O-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot.
10.KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 1 alusel jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
11.Samal alusel jätta Eesti Vabariigi kanda ka Viru Maakohtu 01.12.2014 määrusega käesolevas asjas K.O-lt välja mõistetud 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt maakohtus osutatud õigusabi katteks. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 19. detsembri 2012 otsusega tunnistati K.O süüdi KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, millele KarS § 65 lg 1 alusel liideti Pärnu Maakohtu 3. mai 2012 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 3 kuud ja 24 päeva vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli 20. aprill 2012. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 13. november 2015.
2.6. oktoobril 2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 1. detsembri 2014 määrusega jäeti K.O talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
3.1.Kuigi maakohus luges positiivseks, et K.O on vabaduses elukoht ja töökoht, ei pidanud kohus nendel alustel isiku ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. K.O on kriminaalkorras korduvalt karistatud, mis näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Sellest nähtub, et K.O-le mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. -2-
Vangla materjalidest nähtuvalt on K.O poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul väga kõrge.
3.2.Süüdimõistetu jaoks on kuritegude toimepanemisel olnud soodustavaks teguriks narkootiliste ainete tarvitamine. Ka vangistuses viibides on K.O uimasteid tarbinud. Maakohtu hinnangul esineb oht, et K.O jätkab vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist ja paneb nende mõjul toime uusi õigusrikkumisi. Lisaks nähtub asjaolust, mille kohaselt K.O on varasemalt katseajal kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, et isik ei suhtu tõsiselt temale kriminaalhoolduse ajaks pandud kohustustesse ning käitumiskontrollile allutamine ei suuda teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu pole K.O ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.O kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes palub tühistada 1. detsembri 2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses kordab kaitsja maakohtus väljendatud seisukohti.
4.1.K.O on kinnitanud soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja täita kõiki sellega kaasnevaid kohustusi. Vangistuse jooksul on K.O osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, muu hulgas teinud majandus- ja tootmistöid, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja omandanud kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori eriala. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kokkuvõttes mainitakse, et K.O tunnistab probleemi ja soovib oma käitumist muuta ning narkootikumidest täielikult loobuda. Samuti on kinnipeetav osalenud sõltuvusainete tarvitamist käsitleva tugigrupi „Corrigo“ tegevuses. Maakohtu istungil kinnitas K.O , et õppis „Corrigos“ seda, kuidas probleemidele lahendusi leida.
4.2.Kuigi K.O on teadlik, et vangla ja prokuratuur ei toeta tema ennetähtaegse vabanemise soovi, tõi süüdimõistetu kohtuistungil esile asjaolu, mille kohaselt on ta arvatud Viru Vangla avavangla kandidaatide nimekirja. Sellest tulenevalt saab järeldada, et ka vangla on hinnanud K.O toiminud positiivseid muutusi. Oluline on ka see, et vangistuse ajal on K.O käitunud õiguskuulekalt – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
4.3.Kaitsja leiab, et tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ning kaitsealuse seisukohtadest, oleks vajalik kaaluda K.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.O kahetseb varasemaid seadusrikkumisi ja on alust arvata, et ta suudab vabanedes käituda seaduskuulekalt ning täita talle seatud kontrollnõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning K.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
6.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus ei ole K.O iseloomustavaid asjaolusid arvestanud kogumis ja on põhjendamatult palju omistanud tähelepanu just kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavatele aspektidele.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt K.O käitumisest karistuse kandmise ajal ja nendest tagajärgedest, mida ennetähtaegne vangistusest vabastamine talle kaasa võib tuua, -3-
on õigustatud isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kolleegiumi jaoks on usutav, et K.O on mõistnud hukka oma varasema käitumise ning soovib edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. Sellest annavad kinnitust eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine ning reaalsed pingutused enda sõltuvustest vabanemiseks.
7.1.Maakohtu istungil väljendas kinnipeetav soovi vabaduses tööle asuda ja seaduskuulekalt käituda. K.O-le on vabanemisel tagatud elukoht oma perekonna juures. Vangla materjalidest nähtub, et K.O on vangistuse jooksul omandanud puidupingioperaatori eriala ja tal on tuleviku osas reaalsed plaanid. Kriminaalkolleegiumi hinnangul toetab neid väiteid ka asjaolu, et K.O on endale võimaliku töökoha leidnud, mida kinnitab kohtutoimikus olev garantiikiri (lk 48). Samuti on K.O osalenud vangla tööhõives. Lisaks töötamisele on K.O vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille kokkuvõttes märgitakse, et kinnipeetav tunnistab probleemi ja soovib oma käitumist muuta, muuhulgas narkootikumidest täielikult loobuda. Samuti on kinnipeetav osalenud sõltuvusainete tarvitamist käsitlevate tugigruppide „Corrigo“ ja „MTÜ Teekond“ tegevuses. K.O kinnitas maakohtu istungil, et õppis „Corrigos“ probleemidele lahenduste leidmist. Ringkonnakohtu hinnangul on K.O kinnipidamisasutuses omandanud erinevaid oskusi elus toimetulekuks ja tema aktiivne taasühiskonnastavates tegevustes osalemine kinnitab tema valmisolekut seaduskuulekalt käituda.
7.2.Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (vt RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Kuigi K.O ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, möönab kolleegium, et kinnipeetav on karistuse kandmise ajal pannud toime KarS §-s 311 sätestatud narkootiliste ainete tarvitamisega seotud kuriteo. Ringkonnakohus nendib, et vangistatu sellist käitumist tuleb ennetähtaegse vabastamise arutamisel arvesse võtta ja sellest tulenevaid riske igakülgselt kaaluda. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu tähelepanekuga, mille kohaselt on K.O puhul olnud kuritegude toimepanemise soodustavaks teguriks narkootikumide tarvitamine. Siiski on oluline arvestada asjaolu, et eelnimetatud rikkumine toimus kaks aastat tagasi, kui kinnipeetav oli vangistuses viibinud ligikaudu pool aastat. Pärast mainitud rikkumist on K.O järjepidevalt osalenud sotsiaalprogrammis ja sõltuvusainete tarvitamist käsitlevate tugigruppide tegevuses, kus on teda positiivselt iseloomustatud, ning ta pole kahe aasta jooksul uusi rikkumisi toime pannud. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et nimetatud asjaolu ei takista isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava käitumine vangistuse kandmise ajal on üldiselt olnud positiivne ja talle süüks arvatud kuritegu ei ole nii raske, et välistaks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise.
8.Ringkonnakohus võtab arvesse asjaolu, mille kohaselt Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta K.O ennetähtaegset vabastamist, kuid toonitab, et need seisukohad ei ole kohtu jaoks siduvad. Kolleegium möönab, et K.O puhul on tegemist isikuga, kes on varasemalt katseajal olles kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning vangla materjalide kohaselt esineb tema puhul võrdlemisi kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks.
8.1.Kohus märgib, et vaatamata K.O jätkuvale õiguskuulekale käitumisele ja tema aktiivsele taasühiskonnastavates tegevustes osalemisele, on vangla iseloomustuses kirjeldatud tõenäosus K.O poolt uue kuriteo toimepanemiseks langenud kõigest ühe protsendi võrra, võrreldes käesoleva aasta märtsis toimunud eelmise K.O tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamisega. Kaitsja on maakohtu istungil väljendanud seisukohta, et juhul, kui K.O kannaks karistuse lõpuni, oleksid potentsiaalsed riskid endiselt alles. Neid riske oleks kaitsja sõnul võimalik maandada tingimisi vabastamisel käitumiskontrolliga seatavate lisakohustustega. Kuna varasemalt on K.O poolt kuritegude toimepanemise ja katseaja ebaõnnestumise peamisteks soodusteguriteks olnud narkootikumide tarvitamine ja majanduslikud raskused, siis kinnipeetava käitumine vangistuses – eelkõige tema aktiivne huvi -4-
tööhõives osalemise vastu ja reaalsed sammud narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud probleemide adresseerimiseks – näitab ringkonnakohtu hinnangul seda, et isik on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust ning on valmis talle seatud kontrollnõudeid täitma. Ringkonnakohus võtab arvesse, et K.O puhul esineb jätkuvalt risk uue kuriteo toimepanemiseks, kuid leiab, et täiendavate kontrollnõuete kehtestamine võimaldab seda riski vähendada.
8.2.Kolleegium leiab, et võrreldes karistuse lõpuni kandmisega aitab K.O ennetähtaegne vangistusest vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega paremini tagada tema taasühiskonnastamise eesmärki. K.O on oma käitumisega vangistuses teeninud ära võimaluse näidata, et ta on enda suhtumist õiguskorda muutnud, suuteline järgima kriminaalhoolduse nõudeid ja vältima uue kuriteo toimepanemist. Tulenevalt K.O käitumisest karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine ja tööhõives, sotsiaalprogrammis ning tugigruppides osalemine) ja nendest tagajärgedest, mida ennetähtaegne vangistusest vabastamine talle kaasa võib tuua, on õigustatud isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine.
9.Kriminaalhooldusametniku ja Viru Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel panna K.O-le kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb K.O jätkata karistuse kandmist vangistuses.
10.Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta, mistõttu tuleb K.O-le määrata katseaeg pikkusega üks aasta, mis hakkab kehtima vangistusest vabastamise seisuga.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 1. detsembri 2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada K.O talle Viru Maakohtu 19. detsembri 2012 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta ning rahuldada määruskaebus.
12.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 1 alusel tuleb vandeadvokaat M. Reinsalu kaitsjatasu 48 eurot jätta riigi kanda.
13.Kuna KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik, siis sellest lähtudes jääb riigi kanda ka Viru Maakohtu 01.12.2014 määrusega käesolevas asjas K.O-lt välja mõistetud 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat M. Reinsalu poolt maakohtus osutatud õigusabi katteks.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
-5-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.