1.Vabastada Tarvo Reimo temale Pärnu Maakohtu 15.10.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4715 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
2.KarS § 76 lg 4 alusel määrata Tarvo Reimole katseaeg kestvusega kuni 16.01.2016. a.
3.KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
4.KarS § 76 lg 4 alusel kohustada Tarvo Reimot täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 9 alusel määrata Tarvo Reimole katseajaks lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; 3) alluma elektroonilisele järelevalvele 8 (kaheksa) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates.
6.Määrus Tarvo Reimo suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale.
7.Vabastada süüdimõistetu Tarvo Reimo karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnu Maakohtu 15.10.2013. a otsusega kriminaalasjas 1-13-4715 tunnistati Tarvo Reimo süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.01.2013. a ja lõppeb 16.01.2016. a. Vangla toetab Tarvo Reimo vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Tarvo Reimo tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu Tarvo Reimo selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja leiab, et täidetud on nii materiaalsed kui formaalsed eeldused, et Tarvo Reimo vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega. Kõikides kriteeriumides, milles vangla on Tarvo Reimot hinnanud, puudub valdavas osas riskiohtlikus. Kaitsja märgib, et Tarvo Reimo osutas
märkimisväärset kaasabi kuriteo avastamisel ja asjaolude tuvastamisel andes ütlusi kaassüüaluste vastu. Vähe tõenäoline on, et Tarvo Reimo hakkab vabaduses lävima sama seltskonnaga, kelle kaudu kuritegelikule teel sattus. Tarvo Reimo on nõus täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, Tarvo Reimo vanemad garanteerivad elukoha. Kaitsja palub Tarvo Reimo tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Tarvo Reimo ja tema kaitsja, leiab, et Tarvo Reimo tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud.
2.Tarvo Reimo kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Tarvo Reimo temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Tarvo Reimo vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxn. Nimetatud aadressil asuv maja kuulub Tarvo Reimo isale xxxxxxxxxxxx. Mõlemad Tarvo Reimo vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Tarvo Reimo vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tarvo Reimo on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral teadvalt kuritegelikul teel saadud asja turustamise eest ja karistatud tingimisi vangistusega (Tallinna Linnakohtu 08.04.2002. a otsus kriminaalasjas nr 1/1-204/02). Seega kannab Tarvo Reimo käesoleval ajal esmakordselt karistusena reaalset vangistust. Karistus on mõistetud Tarvo Reimole grupi poolt toime pandud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise (sh müük) eest. Kohus leiab, et Tarvo Reimo poolt toimepandud kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked. Tarvo Reimo osa grupis toimepandud kuriteos seisnes narkootilise aine pakendi liigutamises ühest peidukohast teise, kust see hiljem müügi eesmärgil teiste isikute poolt minema toimetati. Tarvo Reimo on kinnitanud, et kuriteo pani ta toime rahalise kasu saamise eesmärgil (oleks teeninud 500
eurot). See muudab kohtu arvates kuriteo toimepanemise eetiliselt taunimisväärsemaks, kuna Tarvo Reimo oli raha eest valmis aktiivselt panustama selleks, et narkootilise ained saaksid turustatud ja seeläbi oleksid kahjustatud saanud paljude inimeste tervis. Kuigi 960,3 g pulbris oli puhast amfetamiini 67,1 g, oleks sellega olnud võimalik narkojoovet tekitada rohkem kui 50-le inimesele. Tarvo Reimo ise narkootilisi aineid ei tarvitanud. Narkootikume on Tarvo Reimo enda selgituste kohaselt proovinud 12-13 aastat tagasi, tarvitas 17aastaselt ecstasyt. Selle tarvitamise mõjul alkoholiga kujunes välja paanikahäire, mille kontrolli all hoidmiseks Tarvo Reimo ravimeid võtab. Tarvo Reimo kahetseb tehtut ja selgitab, et esialgu tundus narkootikumide vahendamine süütu asjana, millega kiirelt raha saada. Tagantjärgi saab ta aru, et tegemist oli ohtliku kuriteoga.
3.2.Individuaalne täitmiskava koostati Tarvo Reimole 20.06.2014 .a ja iseloomustuse esitamise ajaks 25.06.2014.a ei saanud selle täitmise kohta veel järeldusi teha. Ette on nähtud motivatsiooni olemasolul alustada õpinguid põhihariduse omandamiseks 9. klassis, osalemine tööhõives ning vestlused toime pandud kuritegude analüüsiks. Tarvo Reimo avaldas, et on soovinud vanglas tööd saada, kuid talle ei ole seda siiani võimaldatud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus leiab, et Tarvo Reimo käitumine vangistuse ajal on olnud positiivne. Kuigi Tarvo Reimo ei ole saanud individuaalset täitmiskava täita, nähtub määratud tegevustest, et peamiseks eesmärgiks on õppimine ja töötamisharjumuste kujundamine. Rehabilitatsiooni toetavaid sotsiaalabiprogramme Tarvo Reimole individuaalne täitmiskava ette ei näe.
3.3.Tarvo Reimo asub vabanemise järgselt elama vanematele kuuluvasse paarismajja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ühes majaosas elavad Tarvo Reimo vanemad, teises Tarvo Reimo elukaaslane ja nende ühine 6-aastane laps. Töökoha garanteerib Tarvo Reimole elukaaslase onu oma ettevõttes Norwest Kaubandus OÜ. Ettevõte tegeleb mööbli ja toiduainete vahendamisega. Tarvo Reimole võimaldatakse väidetavalt tulevikus müügijuhi ametikoht, kuid esialgu alustab laotöölisena. Varasema tutvusringkonnaga suhtlemist ei pea Tarvo Reimo enam reaalseks, kuna tunnistas kohtus neist ühe vastu, küll aga plaanib suhelda paari lapsepõlvesõbraga. Kohus leiab, et Tarvo Reimo vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. Tarvo Reimol on vabanemise korral toetav lähedaste ring vanemate, õe ja elukaaslase näol. Kohus peab positiivseks sedagi, et Tarvo Reimol on vabanemise korral tagatud kindel töökoht, mistõttu on Tarvo Reimol võimalus saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Samuti on Tarvo Reimo avaldanud valmisolekut tasuda rahalised kohustused.
4.Kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Tarvo Reimo tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et Tarvo Reimo kannab esmakordselt reaalset vangistust, tal on mõistetud 3-aastasest reaalsest vangistusest kantud ära peaaegu 1 aasta 11 kuud vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul Tarvo Reimo tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldab Tarvo Reimo käitumine karistuse kandmise ajal, aga tema kohtule antud selgitused järeldada, et Tarvo Reimo on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et Tarvo Reimo on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et Tarvo Reimo tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 1 aasta 1 kuu enne karistusaja lõppu on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti võimaldab käesoleval ajal rakendatav range järelevalve Tarvo Reimo paremat resotsialiseerumist.
5.KarS § 76 lg 4 tuleb Tarvo Reimole määrata katseaeg kestvusega kuni 16.01.2016. a.
Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Tarvo Reimole lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel täiendavad kohustused. Tarvo Reimole tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb Tarvo Reimot kohustada asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Tarvo Reimot alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust ja kriminaalhooldaja ettepanekut, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 8 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.