Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ekspert on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist. Seega Taavi Sulamägi poolt käideldud amfetamiini kogus 67,1 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud amfetamiini käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele (67,1/0,13=516,15) inimesele. Seega Taavi Sulamägi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja edasi andmisega pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega Raido Süda grupis koos Marko Kuik ja Tarvo Reimoga narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja edasi andmisega pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

alternatiivi, mille kohaselt kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Apellant on seisukohal, et Raido Süda käitumine on valesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 alusel, sest Raido Süda tegu oli juhuslik, ette kavatsemata ning tegemist ei olnud Raido Süda, Tarvo Reimo ja Marko Kuiki grupis tegutsemisega. Taavi Sulamägi ja Tarvo Reimo ei ole kordagi väitnud, et Raido Süda oleks selle kuriteo planeerimise või organiseerimisega kuidagi seotud olnud. Raido Süda ei otsinud võimalusi narkootilise aine omandamiseks, ei organiseerinud selle turustamist ega soovinud seda muul viisil ebaseaduslikult käidelda. Eelnev on tõendatud asjas kogutud tõenditega. Seetõttu ei ole talle inkrimineeritav Tarvo Reimo ja Marko Kuiki teopanus kuriteo toimepanemisel. Ühtlasi on kohus apellandile arusaamatult tuvastanud selle, et Raido Süda pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Apellant on seisukohal, et Raido Süda polnud vähemalgi määral seotud narkootilise aine omandamise ega selle edasimüügi kavandamisega, veelgi enam – apellant ei olnud algselt isegi teadlik, et tegemist on narkootilise ainega või kui palju seda on. Seega ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et Raido Süda tegutses otsese tahtlusega ning tahteks oli müüa ühte kilogrammi narkootikume. Raido Süda ja Tarvo Reimo nimetamine grupiks on arusaamatu ja põhjendamatu. Ei ole täidetud otsese tahtluse intellektuaalne element ehk et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. Intellektuaalne element aga moodustab tahtluse tuuma. Käesolevas kriminaalasjas pole Raido Süda puhul võimalik rääkida otsese tahtluse olemasolust, sest Raido Südal polnud algselt aimu, et ta läheb Marko Kuikiga kaasa narkootikumidega seotud tehingut teostama. Apellant taotleb esmalt, et Raido Süda kuritegu kvalifitseeritaks ümber KarS § 184 lg 1 järgi ning kergendataks talle mõistetud karistust. Alternatiivselt juhul kui kohus siiski leiab, et süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, siis tuleks teha asjas uus otsus, millega määrata Raido Südale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks minimaalsed kolm aastat vangistust, kasvõi juba selle pärast, et karistust kergendavaid asjaolusid ei ole kohtu poolt põhjendamatult arvesse võetud. Kaitsja hinnangul on kohus jätnud põhjendamatult arvesse võtmata Raido Süda puhtsüdamliku kahetsuse ja süü ülestunnistamisele vabatahtlikku ilmumist. Kohus on leidnud, et Raido Süda küll väitis kohtu ees, et kahetseb, kuid oma käitumisega väljendab teistsugust arusaama. Kohus on apellandile ette heitnud seda, et ta avaldas kahetsust pärast kriminaaltoimikuga tutvumist, samas õigustades tegu alkoholijoobega. Vastuseks sellele leiab kaitsja, et Raido Süda ei saanud enne kriminaaltoimikuga tutvumist täielikku puhtsüdamlikku kahetsust esitada, sest ta ei mäletanud joobeseisundi tõttu üksikasjalikult seda, mis toimus. Raido Süda ei ole eelnevalt narkootikumidega seotud süütegusid toime pannud ning ta ei ole narkosõltlane – tal puudus igasugune huvi kuriteo sooritamiseks. Eeltoodust tulenevalt ilmus Raido Süda süü ülestunnistamisele vabatahtlikult ning esitas asjaoludest ülevaadet saades ka puhtsüdamliku kahetsuse. Lähtudes eeltoodust leiab apellant, et võimalik on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamine, sest kohus on kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud KrMS § 338 p 3 mõistes – kohtuotsuses puudub põhjendus (KrMS § 339 lg 1 p 7). Nimelt ei ole kohus vähimalgi määral selgitanud, miks ei ole arvestatud Raido Süda süü ülestunnistamisele ilmumist kui karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Tulenevalt asjaolust, et Raido Süda oli ebakaines olekus, siis oli ta Marko Kuiki poolt kergesti mõjutatav, heausklik ning tegelikest asjaoludest valet ettekujutust omav isik. Seetõttu võib öelda, et Marko Kuik pettis Raido Südat endaga kaasa tulema, esitades talle valeandmeid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks mõisteti ekspertiisi maksumus 1596 eurot välja ainult Raido Südalt. Kohtu selline seisukoht ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud konfiskeerimise

asendamiseks KarS § 84 alusel Tarvo Reimoga solidaarselt 6950 euro väljamõistmine Raido Südalt. Kaitsja hinnangul ei olnud alust temalt 6950 euro väljamõistmiseks, sest tuvastamist ei leidnud, et ta oleks saanud kuriteo toimepanemise tõttu kasu. Oli selge, et vara (raha) sai tegelikkuses tehingu läbiviinud ja planeerinud Marko Kuik, kes on siiani jooksus ja hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale.

Süda olulist panust narkootilise aine üleandmisel, sh tegevusega alates Tallinnast, mil ta andis korralduse enda poolt kutsutud teises sõidukis olijatel telefonidelt akude eemaldamiseks. Seega on Raido Süda menetluse kestel üritanud pidevalt oma süüd vähendada ja pakkunud välja erinevaid kaitseversioone, mistõttu on maakohus õigustatult arvestanud kahetsuse tõsiseltvõetavuse üle otsustamisel Raido Süda käitumist kohtuistungil. Arvestades, et ekspertiisi tegemise kulu on menetluskulu, mille hüvitamise kohustus on süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul ning ekspertiisiakti kasutati Raido Süda poolt toime pandud süüteo tõendamisel, siis on kohus selle õigesti temalt välja mõistnud. Samuti on kohus õigesti asunud seisukohale, et kuna raha asukoht on teadmata ning tõenäoliselt ära tarvitatud, tuleb saadud kriminaaltulu asendada rahasummaga, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, s.o 6950 eurole ning nimetatud summa KarS § 83 ́1 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista. Kohtulikul uurimisel sai kinnitust asjaolu, et Raido Süda ja Marko Kuikile anti üle 7000 eurot, millega nad põgenesid sündmuskohalt ning Raido Süda ilmus välja nädal aega hiljem 50 euroga. Kohus on veenvalt selgitanud, miks Raido Südale tuleb mõista neli aastat vangistust. Suure koguse amfetamiiniga on tegemist siis, kui selle kogus on 1,3 grammi (joove 10-le isikule). Juba selline kogus nimetatud ainet toob kaasa kriminaalmenetluse KarS § 184 järgi ning lõike 2 puhul minimaalse kolme aastase vangistuse. Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seega KarS § 184 lg 2 järgi on see 9 aastat. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust (31-1-76-12). Ehk lisaks sellele käideldud kogusele tuleb karistus etteantud raamidesse paigutada lähtuvalt sellest, milline on isiku hoiak selles teos, mis eesmärgil ta selle teo toime pani. Samuti on olulised karistuse mõistmisel isiku varasem ja hilisem käitumine, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (3-1-1-77-11). Kõike seda on maakohus arvestanud ja mõistnud karistuse alla keskmise määra. 4.2 Vastuseks Taavi Sulamägi kaitsja Sven Sillari apellatsioonile märgib prokurör, et kohus on õigesti mitte arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd Taavi Sulamägi tegutses omakasu eesmärgil. Taavi Sulamägi oli isik, kes otsis võimalust narkootilise aine edasiandmiseks, kuid andis kohtus vastupidiseid ennast õigustavaid ütlusi, mistõttu need kui ebausaldusväärsed tõendi kogumist välja jäeti. Seega arvestades Taavi Sulamägi käitumist kohtuistungil, ei saa tema kahetsust võtta siirana. Samuti on kohus õigest mõistnud Taavi Sulamägile nelja aastase vangistuse. Kuigi KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kohaldatakse seda vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kohus erandlike asjaolusid tuvastanud, puuduvad alused mõistetud vangistuse vähendamiseks ning isiku vabastamiseks edasise karistuse kandmisest tingimuslikult. Ekslik on kaitsja seisukoht ka selles, et ühes ja samas kriminaalasjas tuleb isikutele mõista ühesugused karistused. Tulenevalt süüpõhimõttest vastutab iga täideviija vastavalt tema süüle süüteo toimepanemises. Süü käesolevas kriminaalasjas on Taavi Sulamäe ja Tarvo Reimo osas täielikult erinevad, mida on kohtuotsuses põhjalikult käsitletud, ning mille tulemusena on Taavi Sulamägile mõistetud karistus alla keskmise määra. 4.3 Vastuseks Taavi Sulamägi apellatsioonile märgib prokurör, et ei ole usutav Taavi Sulamägi väide, et „ma ei suhtle ega oma tuttavaid, kes tegeleks sellega“. Antud asjas üksnes juba amfetamiini kogus viitab sellele, et ka Taavi Sulamägi jaoks ei olnud tegemist juhuliku tehinguga ning narkootilise aine edasiandmise eesmärgiks oli varalise kasu saamine. Puuduvad alused talle mõistetud karistuse kergendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et asudes seisukohale, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tulnuks kaitsjal apellatsioonis taotleda esmalt KrMS § 341 lg-te 2 ja 4 alusel kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus, sest tegemist on KrMS § 339 lõikes 1 loetletud rikkumistega, mida ei ole ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt märkinud, et KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised on sellised, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS §-st 341 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud (28. mai 2008. a otsus nr 3-1-1-27-08). Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-11-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Raido Süda ei ole tegelikult oma süüd tunnistanud, vaid õigustab seda enda joobeseisundiga ning Marko Kuiki ohvriks langemisega. Kohtuistungil kontrollitud tõendid aga kinnitavad Raido Süda olulist panust narkootilise aine üleandmisel. Oli just tema see, kes andis korralduse enda poolt kutsutud teises sõidukis olijatel telefonidelt akude eemaldamiseks. Seega on Raido Süda menetluse kestel püüdnud pidevalt oma süüd vähendada, mistõttu on maakohus põhjendatult jätnud tema puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmata. Samuti ei ole maakohus kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele vabatahtlikku ilmumist, sest sellist asjaolu ei ole tuvastatud. Nimelt põgenes Raido Süda sündmuskohalt, kuulutati tagaotsitavaks ja tema ülesleidmiseks kasutati meedia abi. Ekspertiisi tegemise kulu on menetluskulu, mille hüvitamise kohustus on süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul. Ekspertiisiakti kasutati Raido Süda poolt toime pandud süüteo tõendamisel. Ekspertiisiakti nr 13E-GE0064 arvamuse kohaselt ei saa analüüside tulemusel teha usaldusväärseid järeldusi teiste isikute (v.a Raido Süda) kindlakstegemiseks. Seega on kohus selle õigesti temalt välja mõistnud. Samuti on kohus õigesti asunud seisukohale, et kuna raha asukoht on teadmata ning tõenäoliselt ära tarvitatud, tuleb saadud kriminaaltulu asendada rahasummaga, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, s.o 6950 eurole ning nimetatud summa KarS § 83 ́1 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista. Kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega on tõendatud, et Raido Süda ja Marko Kuikile anti üle 7000 eurot, millega nad põgenesid sündmuskohalt ning Raido Süda ilmus välja nädal aega hiljem 50 euroga. Maakohtu otsuses on Raido Südale mõistetud karistust põhjalikult motiveeritud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult. Kohtukolleegiumi hinnangul Raido Südale mõistetud karistus on kooskõlas seaduse ja senise kohtupraktikaga narkootiliste ainete käitlemise eest, mistõttu kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus.

Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on Raido Süda põhjendatult süüdi tunnistanud ja karistanud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mistõttu kaitsja apellatsiooni väited selle tühistamiseks põhjust ei anna.

5.2 Järgnevalt peatub kohtukolleegium süüdistatava Taavi Sulamägi ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioonidel, milles taotletakse kohtuotsuse tühistamist Taavi Sulamägile mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegium märgib esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on Taavi Sulamägile mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Kuna kohus tunnistas Taavi Sulamägi ütlused ebausaldusväärseks, siis ei ole ta põhjendatult arvestanud karistust kergendava asjaoluna Taavi Sulamägi puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Taavi Sulamägi kahetsus ei ole siiras. Kohtukolleegium ei tuvastanud uusi asjaolusid, mis võimaldaksid Taavi Sulamägile mõistetud karistust kergendada. KarS § 44 ja § 45 kohaselt on kuriteo eest kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus ja vangistus. KarS §-s 74 sätestatud karistusest tingimisi vabastamine asub karistusseadustiku 5-ndas peatükis, kuhu on koondatud karistusest vabastamise erinevad liigid. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine iseseisev karistusliik, vaid üks karistusest vabastamise liike, mistõttu neid küsimusi tuleb lahendada teineteisest lahus. Esmalt peab kohus motiveerima süüdistatavale mõistetavat karistusliiki ja määra ning alles seejärel põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekust. Seetõttu on Riigikohtu kriminaalkolleegium senises praktikas (3-1-1-40-04, 3-1-199-06, 3-1-1-99) jätkuvalt rõhutanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kuna KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine ei ole ühelgi juhul kohtule kohustuslik, järeldub sellest, et isiku põhikaristusest tingimisi vabastamise korral peab kohus kindlasti esitama põhjendused, miks pole karistuse reaalne ärakandmine otstarbekas. Riigikohus on olnud oma praktikas aastate vältel kindlal seisukohal, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (3-1-1-10-09). Kohtukolleegium on seisukohal, et Taavi Sulamägi poolt toime pandud kuritegu ei ole väikese raskusastmega, sest KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul tegemist kuriteoga, mille puhul on senise kohtupraktika kohaselt isiku karistusest tingimisi vabastamine välistatud. On igati positiivne, et Taavi Sulamägi soovib asuda elama oma perekonna juurde ja asuda tööle, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse.

resolutiivosas täpsustuse, millega loeb Raido Südale liitkaristuse mõistetuks KarS § 65 lg 2 alusel. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.