Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 14. novembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Igor Smirnov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Igor Smirnovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 01.03.2006 otsusega tunnistati Igor Smirnov süüdi KarS § 330 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.10.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 aastat 9 kuud ja 14 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistusaja algus 01.03.2006 ja lõpp 14.05.2017.
2.Viru Maakohtu 14.11.2014 määrusega jäeti I. Smirnov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus leidis, et KarS § 76 lg 2 p 2 alusel esinevad formaalsed alused I. Smirnovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2.2.Maakohus võttis arvesse, et karistusregistri andmetel on I. Smirnovi alates 1980. aastast korduvalt reaalse vangistusega karistatud. Kinnipeetav on vabaduses viibinud igal korral vaid mõned kuud ning asunud siis taas vanglakaristust kandma. I. Smirnovi on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Maakohus märkis,
et eelmise vangistuse kandmiselt vabanes I. Smirnov 02.03.2001, kuid sooritas vähem kui kahe kuu jooksul pärast vabanemist uued kuriteod – varguse ja tapmise. Samuti on I. Smirnov jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses – tarvitanud alkoholi. Maakohus pidas aga positiivseks seda, et viimane rikkumine oli 8 aastat tagasi. Eeltoodu põhjal asus maakohus seisukohale, et suure osa oma elust on I. Smirnov vangistuses veetnud, seega puuduvad tal vabaduses toimetulemiseks vajalikud oskused. Maakohus leidis, et I. Smirnovil on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning senisest käitumisest ei nähtu suurt motivatsiooni muutusteks. Viimane distsiplinaarkaristus mõisteti 25.02.2012, hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.
2.3.Maakohus leidis, et kuigi I. Smirnov vajaks tavaellu naasmiseks toetust, ei võimalda hetkel ennetähtaegset vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. I. Smirnovil puudub kindel elukoht, kuhu kohus saaks kohustada teda käitumiskontrolli ajaks elama. Maakohus märkis, et kriminaalhoolduse eduka täitmise eelduseks on elukoha omamine, kuhu saaks kohustada isikut elama asuda. Kriminaalhooldaja on märkinud, et I. Smirnovil on võimalus pöörduda Tartu linna asutusse Varjupaik ja saada seal vaid öömaja. Maakohtu arvates ei saa lugeda varjupaika, kus isikul võimaldatakse vaid ööbida selliseks elukohaks. Samuti märkis maakohus, et vabanedes puudub I. Smirnovil töökoht, tema vanemad ning vennad on surnud ja muid lähedasi toetamas ei ole. I. Smirnovi vennal A.S. il on üks täisealine poeg, kuid kriminaalhooldajal tema kontakte saada ei ole õnnestunud. Vangla iseloomustuse kohaselt on I. Smirnov karistuse kandmise jooksul leidnud kriminaalse taustaga tuttavaid, adekvaatne tugivõrgustik puudub. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et I. Smirnovi tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Tema vabastamist ei võimalda eelkõige vabanemisjärgsed elutingimused (elu- ja töökoha puudumine), samuti varasem elukäik.
3.Tartu Maakohtu 14.11.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Smirnov, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 14.11.2014 määruse ja vabastada I. Smirnov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kinnipeetav märgib, et elu- ning töökoha leiab ta vabaduses, kuid mitte vangistuses viibides, mistõttu ei tohiks see tema ennetähtaegse vabastamise puhul takistuseks olla. Samuti märgib I. Smirnov, et tal oleks võimalik saada elukoht Tartu Linnavalitsuse sotsiaalmajja – Tartus Lubja tänaval asuvad sotsiaalmaja üürikorterid, kus kõik on järelevalve ja kontrolli all. Kinnipeetav leiab, et tal on seal võimalik elada kuni muretseb endale elamispinna, mis vastab kriminaalhooldusnõuetele.
3.2.Lähtuvalt kriminaalhooldusametniku nõuannetest, soovib I. Smirnov ennast Töötukassas arvele võtta, kuid ka seda on võimalik vaid vabaduses viibides teha.
3.3.I. Smirnov lisab, et mõistetud 11 aasta 2 kuu ja 14 päeva pikkusest vangistuses on ta ärakandnud üle 8 aasta ning selle aja jooksul ei ole tal olnud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Eeltoodule tuginedes leiab kaebuse esitaja, et ta on paranenud ning suudab elada vabaduses seaduskuulekalt. Olles vanglas, on kinnipeetav saanud aru oma käitumise negatiivsest küljest ning teinud sellest vastavad järeldused. Kaebuse esitaja märgib, et ta on oma elu parimad aastad vangistuses veetnud, mistõttu soovib ta nüüd taaslülituda ühiskondlikku ellu vabaduses ja veeta seal oma ülejäänud elu. I. Smirnov nõustub, et tal kulub vabaduses kohanemiseks väga palju enesedistsipliini, kuid kriminaalhooldaja järelevalve all on see kergem, mistõttu kohustub ta täitma kõiki järelevalvega seotud tingimusi.
-2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I. Smirnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I. Smirnovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Smirnovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta I. Smirnov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema vabanemisjärgsetele elutingimustele (elu- ja töökoha puudumine) ja varasemale elukäigule, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I. Smirnov on lõpetanud eesti keele kursuse B2 taseme, osalenud majandustöödel ning ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et I. Smirnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud.
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks I. Smirnov vabaduses käituda õiguskuulekalt. I. Smirnovi on varasemalt kriminaalkorras karistatud üheksa korda ning reaalset vanglakaristust kannab I. Smirnov viiendat korda. Kinnipeetav on kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmise järel vabaduses viibinud väga lühikest aega. Tapmise ning varguse pani I. Smirnov toime 2 kuud peale eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmist. Veelgi enam, käesolevas asjas pani I. Smirnov ka kuriteo toime kinnipidamisasutuses viibides (karistuse täitmise vastane süütegu). Lähtudes Tartu Vangla koostatud iseloomustusest peab ringkonnakohus oluliseks, et I. Smirnov tegeleks enda võimaliku alkoholiprobleemiga ning osaleks taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides, mis võimaldaksid tal edaspidi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses enda seisukohti põhjendada, tuginedes sealjuures ka sotsiaalprogrammides osalemistele.
6.3.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu määruses tooduga, mille kohaselt ei saa Tartu linna Varjupaika lugeda isiku püsivaks elukohaks, sest seal pakutakse vaid öömaja. Ringkonnakohus möönab, et Tartu Linnavalitsuselt on võimalik taotleda ka sotsiaalkorterit, kuid elukoht peab isikul olemas olema enne tingimisi vangistusest vabastamist.
7.I. Smirnovi põhjendusi, et tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo KarS § 330 järgi pani ta toime 8 aastat tagasi, mistõttu on ta oma käitumise negatiivsest küljest aru saanud ja sellest järeldusi teinud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul käesoleval hetkel vabastamise alusena arvestada. Ringkonnakohus nõustub sellega, et isiku distsiplinaarkaristuste puudumine on vabastamist soodustav asjaolu, kuid arvestades I. Smirnovi poolt kinnipidamisasutuses toime pandud kuritegu, puudub ringkonnakohtul veendumus, et kinnipeetav on oma käitumist muutnud. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava poolt kinnipidamisasutuses kuriteo toimepanemine näitab, et isik ei suuda ka range režiimiga järelevalve all õiguskuulekalt käituda. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline see, et isik, viibides kinnipidamisasutuses ning teades, et tema käitumisele järgneb range karistus ning pikem vangistuses viibimine, ei analüüsinud oma käitumist ning sooritas ikkagi karistuse täitmise vastase kuriteo.
8.Ringkonnakohus, arvestades I. Smirnovile mõistetud liitkaristust (11 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust) on seisukohal, et käesolevaks hetkeks kantud ligikaudu 8 aastat ja 9 kuud vangistust ei vasta süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegudele (elu-, vara- ning karistuse -3-
täitmise vastane süütegu) ning kandmata on hetkel jäänud veel oluline osa karistusest (üle 2 aasta).
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Smirnovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus I. Smirnovi kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et I. Smirnovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema kui eluvastase, varavastase ning karistuse täitmise vastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu I. Smirnovi määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.