Kriminaalasi nr 1-06-1692
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 07.11.2014.a)
Kriminaalasja number
1-06-1692
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Alar Häidberg (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Igor Smirnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 36206142721; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub
Jätta Igor Smirnov Harju Maakohtu 01.03.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-1692 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Harju Maakohtu 01.03.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-1692 tunnistati Igor Smirnov süüdi KarS § 330 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 05.10.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 aastat 9 kuud ja 14 päeva vangistust) ja mõisteti liitkaristuseks 11 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust algusega 01.03.2006.a. Kohtuotsus jõustus 16.03.2006.a.
1 (3)
Kinnipeetava karistusaeg algas 01.03.2006.a ja lõpeb 14.05.2017.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Igor Smornovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Igor Smirnov avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.
KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Igor Smornov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega esinevad formaalsed alused Igor Smirnovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat alates 1980. aastast korduvalt karistatud reaalse vangistusega. Ta on vabaduses viibinud igal korral vaid mõned kuud ning asunud siis taas vanglakaristust kandma. Igor Smirnov on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, kannab viiendat reaalset vangistust. Eelmise vangistuse kandmiselt vabanes Igor Smirnov 02.03.2001.a, kuid sooritas vähem kui kahe kuu jooksul pärast vabanemist uued kuriteod- varguse ja tapmise. Ka vangis on Igor Smirnov jätkanud kuritegude toimepanemist- jäänud vahele alkoholi tarvitamisega. Positiivne on see, et viimane rikkumine oli ligi 8 aastat tagasi. Eelneva põhjal saab asuda seisukohale, et suure osa oma elust on Igor Smirnov vangistuses veetnud, seega puuduvad tal vabaduses toimetulemiseks vajalikud oskused. Igor Smirnovil on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning senisest käitumisest ei nähtu suurt motivatsiooni muutusteks. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt osales Igor Smirnov vangla tööhõives majandusabitöödel ning riigikeele õppes B1 ja B2 tasemel. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on kinnipeetav pigem passiivne ning ei soovi eriti vangla poolt pakutavates tegevustes osaleda. Hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, viimane mõisteti 25.02.2012.a. Kohus on seisukohal, et kuigi Igor Smirnov vajaks tavaellu naasmiseks toetust, ei võimalda hetkel ennetähtaegset vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Tal puudub elukoht, kuhu kohus saaks kohustada teda käitumiskontrolli ajaks elama asuda. Kriminaalhoolduse eduka täitmise eelduseks on elukoha omamine, kuhu saaks kohustada isikut elama asuda. Kriminaalhooldaja on märkinud, et Igor Smirnovil on võimalus pöörduda Tartu linna asutusse Varjupaik ja saada seal vaid öömaja. Kohtu arvates ei saa lugeda varjupaika, kus isikul võimaldatakse vaid ööbida selliseks elukohaks. Töökoht vabanemisel samuti puudub. Igor Smirnovi vanemad ja vennad on surnud, muid lähedasi toetamas ei ole. Igor Smirnovil on üks täisealine poeg, kuid kriminaalhooldajal tema kontakte saada
2 (3)
ei ole õnnestunud. Vangla iseloomustuse kohaselt on karistuse kandmise jooksul leidnud kriminaalse taustaga tuttavaid, adekvaatne tugivõrgustik puudub. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et käesolevalt Igor Smirnovi tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Tema vabastamist ei võimalda eelkõige vabanemisjärgsed elutingimused- elu ja töökoha puudumine, samuti varasem elukäik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.