lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-10095/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-10095/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-10095/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja06.12.20131-13-10095/19Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-10095

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. novembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Juri Repinski, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a määrus muutmata ning Juri Repinski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Juri Repinski mõisteti Harju Maakohtu 6. detsembri 2013. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest karistati teda kaheaastase vangistusega, KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, mille eest karistati teda üheaastase vangistusega, KarS § 424 järgi, mille eest karistati teda kuuekuulise vangistusega, ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks kuuekuuline vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas kohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis J. Repinskile liitkaristuseks kolm aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J. Repinski eelvangistuses viibitud 29 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18. mail 2013 ja lõpeb 19. aprillil 2015. Õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist avanes kinnipeetaval 19. augustil 2014.
2.Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a määrusega jäeti J. Repinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 J. Repinskit on mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja ta on toime pannud mitukümmend väärtegu. Valdavalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest. Praegu kannab süüdimõistetu vangistust varguse, narkootilise aine suures koguses omamise ja mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Kuriteod on olnud ajendatud narkosõltuvusest. Väidetavalt on isik motiveeritud ja valmis uimastite tarvitamisest loobuma. Vangistuses õppis J. Repinski 9. klassis, kuid ei lõpetanud, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osales tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Toetava tegevusena osaleb J. Repinski sõltuvusrehabilitatsiooni sektoris jooga ja vabastava hingamise treeningutel ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Viimane distsiplinaarkaristus mõisteti J. Repinskile 4. septembril 2013 ja on seega kustunud. Vabanedes on J. Repinskil võimalik asuda elama koos ema, õe ja õe lapsega. Enne vangistust oli J. Repinski peamiseks sissetulekuallikaks ebaseaduslikul teel saadud tulu. Väidetavalt saab süüdimõistetu vabanemise korral asuda tööle AS XXX kalakombinaati, kus ta töötaks oma ema alluvuses töötasuga 400–500 eurot kuus. 2.2 J. Repinski puhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tema vabastamine oleks ennatlik. J. Repinski on ka varem vangistust kandnud, ent varasemad korrad ei ole soovitud tulemusi andnud. Samuti ei ole uute kuritegude toimepanemist ära hoidnud tema allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla ega kindla elukoha ja lähedaste olemasolu. J. Repinski ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka J. Repinski käitumine vangistuses ei ole olnud laitmatu. Kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul küll puuduvad, kuid viimasest karistusest möödunud aeg ei ole piisav järeldamaks, et väidetavad muutused isiku käitumises ja mõtlemises on püsivad. Tegemist on pikaaegse uimastisõltlasega ja sõltuvusest vabanemine on pikk protsess. Vangistuses tuleb jätkata rehabiliteerivate tegevustega, sest J. Repinskist lähtuvad riskid ei ole maandatud.

3.J. Repinski esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 J. Repinski hinnangul on maakohus vääralt jätnud ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus lähtus üksnes J. Repinski minevikust, jättes muud ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud arvesse võtmata. J. Repinski möönab, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid tänaseks on see tema jaoks minevik. Ta teab, et tema teod on olnud vastuvõetamatud, ent leiab, et kõik eksivad – kes rohkem, kes vähem. J. Repinskil on olnud palju aega oma tegude üle järele mõelda ja ta on vajalikud järeldused teinud. Ta soovib olla inimene, keda ühiskond aktsepteerib. 3.2 J. Repinski leiab, et on täitnud kõik talle määratud nõuded ja enamgi veel. Ta on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides ja suhelnud psühholoogiga. Tema maailmavaated on muutunud. J. Repinski soovib kasutada võimalust asuda tööle oma ema alluvusse kuutasuga 500 eurot. See sissetulek oleks piisav, kuni ta leiab endale paremini tasustatava töö. J. Repinski töötab ka vanglas ja on kogunud vabanemisfondi rahalisi vahendeid. Elama plaanib J. Repinski asuda oma ema juurde, kes on valmis talle toeks olema. Ta soovib jätkata tegelemist sõltuvusprobleemiga ja hakata osalema anonüümsete narkomaanide koosviibimistel. Lisaks tahab J. Repinski maksta ära oma võlad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Repinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on J. Repinski puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole põhjendatud vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5.Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda J. Repinski toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. J. Repinskit on neljal korral kriminaalkorras karistatud ja reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda. Valdavalt on süüdimõistetut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ent käesolevat karistust kannab ta lisaks vargusele ka narkootilise aine suures koguses omamise ja narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. J. Repinski on kinnitanud, et soovib edaspidi narkootikumide tarvitamisest loobuda ja asuda tööle, mis peaks kinnitama, et uute kuritegude toimepanemise riskid on maandatud. Ringkonnakohtul kinnipeetava iseloomustuse põhjal sellist veendumust ei tekkinud. Nii nähtub iseloomustusest, et J. Repinski on ka varem töötanud samas ettevõttes, kuhu plaanib vabanemisjärgselt tööle asuda, ent töösuhe jäi lühikeseks. J. Repinski ei püsinud vabaduses kaua ühel töökohal ja enamjaolt oli sissetulekuallikaks ebaseaduslikult saadud tulu. Süüdimõistetul on tasumata kohustusi 7042 eurot, vabanemisfondi on kogunenud 38 eurot. Tema töötasuks AS-is XXX oleks 400–500 eurot kuus. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt olemas oht, et olukorras, kus J. Repinski võlgnevused ületavad märgatavalt tema sissetulekuid, võib süüdimõistetu jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist.
6.Kohus tunnustab J. Repinskit, et ta on vangistuses tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, ent leiab, et uimastite tarvitamisest tulenevad kuriteoriskid ei ole praeguseks ajaks piisavalt maandatud. Enne vangistust tarvitas J. Repinski narkootikume igapäevaselt. Ehkki sõnades on kinnipeetav motiveeritud uimastite tarvitamisest loobuma, ei saa kohus veel olla veendunud, et vabanedes ja esimeste probleemide tekkimisel suudaks J. Repinski narkootikumide tarvitamisest hoiduda.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J. Repinskit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist ja sõltuvusprobleemiga tegelemist, et vabanemisel oleksid uue kuriteo toimepanemise riskid viidud miinimumini.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.