Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-74-14 2. detsember 2014 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kriminaalasi Andrei Zertsovi süüdistuses KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 ja § 120 järgi Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-1349 Andrei Zertsovi kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed 29. oktoober 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2014. a otsus Andrei Zertsovi süüdistuses KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 ja § 120 järgi osas, milles jäeti läbi vaatamata Andrei Zertsovi kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Ennistada taotluse esitamise tähtaeg. Saata kriminaalasi kaitsja riigi õigusabi taotlust puudutavas osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
2.Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
3.Määrata Advokaadibüroole Tibar ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Andrei Zertsovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 561 (viissada kuuskümmend üks) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 60 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsusega tunnistati A. Zertsov süüdi KarS § 120 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuue kuu pikkune vangistus. Samuti tunnistas maakohus A. Zertsovi süüdi KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega kaheteistkümneks aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks kaksteist aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, s.o kolm kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust, ja mõistis liitkaristuseks kaksteist aastat kolm kuud ja kakskümmend seitse päeva
vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas maakohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka.
2.KarS § 120 järgi tunnistati A. Zertsov süüdi selles, et ajavahemikus maist kuni septembrini 2013 helistas ta korduvalt S. Z.-le ja ähvardas teda tapmisega. Kannatanu tajus ähvardusi reaalsetena, olles teadlik sellest, et A. Zertsovi on varem karistatud tapmise eest. A. Zertsov jälitas kannatanut pidevalt, helistas talle, saatis mobiiltelefonile sõnumeid ja magas kannatanu korteri akende all. 19. mail 2013 lõhkus A. Zertsov kannatanu elukohas aadressil Xxxxxxxxx XX-X Maardu korteri aknaklaasid, mille eest teda karistati väärteokorras.
3.KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi tunnistati A. Zertsov süüdi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud tapmise, pani ta uuesti toime tapmise katse. Viibides 5. septembril 2013 kell 22.45 aadressil Xxxxxxxxx XX, Maardus asuva maja juures, lõi ta S. Z.-le kaks korda noaga kaela piirkonda, tekitades kannatanule kaks lõikehaava. Pärast seda püüdis A. Zertsov lüüa 5-6 korda kannatanule noaga kaela pihta, kuid kannatanu kaitses ennast, üritades tõmmata nuga süüdistatava käest ära, karjudes valjusti ja hüüdes appi, mille tõttu ärkasid kannatanu naabrid. Pärast seda, kui kannatanul õnnestus A. Zertsovi käest nuga ära tõmmata, jooksis süüdistatav minema, viimata tegu lõpule temast olenemata põhjustel.
4.A. Zertsovi kaitsja esitas apellatsiooni, paludes tühistada maakohtu otsuse KarS § 120 järgi ja teha selles osas uus otsus, millega mõista süüdistatav selles teos õigeks. Samuti palus kaitsja tühistada maakohtu otsuse A. Zertsovi süüditunnistamises KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning teha uus otsus, millega karistada süüdistatavat KarS § 121 järgi.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2014. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata ning seda põhjendati järgmiselt. 5.1 Maakohus on oma otsust nõuetekohaselt põhistanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mille kohaselt on leidnud tõendamist nii ähvardamine kui ka tahtlus mõrva toimepanemise suhtes. Kannatanu ütlusi ähvardamise kohta kinnitavad tunnistajate ütlused, vaatlusprotokollist nähtuv telefonisõnumite tekst, samuti süüdistatava varasem analoogiline käitumine. Tapmistahtlust kinnitavad samuti süüdistatava varasemad ähvardused ja löögid kaela kui elutähtsate organite piirkonda, kus asuvad suured veresooned ja hingetoru. Samuti on süüdistatav varem süüdi mõistetud tapmise eest, mille ta pani toime kannatanut noaga kaela lüües. 5.2 Kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu määramiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kaitsja esitas maakohtule apellatsiooni 26. aprillil 2014. Samas ei esitanud kaitsja koos apellatsiooniga kirjalikku taotlust kaitsjatasu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Ringkonnakohus tegi 8. mail 2014 määruse kriminaalasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, andes menetluse pooltele aega seisukohtade esitamiseks 20. maini 2014 ja teatades, et otsus on kättesaadav 10. juunil. Määrus oli kaitsjale saadetud ning kaitsja kinnitas ka selle kättesaamist. Riigikohus on korduvalt märkinud, et KrMS § 189 lg 2 ja § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kaitsja õigusabiga seotud kulutuste hüvitamise taotluse esitama kohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kirjaliku menetluse puhul on kohtu nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 331 lg 11 teise lause alusel kindlaks määratud tähtaeg. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata. Kaitsja on
selle taotluse koostanud ja ringkonnakohtule esitanud alles 3. juunil 2014 ehk ajal, mil kohus oli juba nõupidamistoas. Seega on kaitsja esitanud taotluse ettenähtud tähtajast hiljem.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning A. Zertsovi õigeksmõistmist KarS § 120 järgi. Süüdistatava tegevus S. Z. löömisel vastab kehalise väärkohtlemise, mitte mõrvakatse tunnustele. Samuti taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist kaitsjatasu taotluse läbi vaatamata jätmise osas ning nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses esitatud kaitsjatasu taotluste rahuldamist. 6.1 Esmalt vaidlustab kaitsja A. Zertsovi süüdimõistmist kannatanu ähvardamises ja leiab, et selles osas ei anna kogutud tõendid alust süüdimõistva otsuse tegemiseks. A. Zertsovi käitumises ei ole tuvastatud KarS § 114 p 4 subjektiivse külje tunnused ehk mõrva toimepanemise tahtlust ja tema tegu vastab KarS § 121 ehk tervisekahjustuse tekitamise tunnustele. 6.2 Riigi õigusabi taotluse kohta märgib kaitsja järgmist. Kaitsja tutvus maakohtu otsusega ja analüüsis seda pikalt, mille järel koostas apellatsiooni. Apellatsiooni esitamise hetkeks ei olnud selge, kas keegi taotleb asja läbivaatamist suulisel istungil (nt süüdistatav ise), mistõttu kaitsja ei esitanud koos apellatsiooniga ka kaitsjatasu taotlust õigusabiga seotud kulude kindlaksmääramiseks ning hüvitamiseks. Vastab tõele, et 8. mail 2014 määras ringkonnakohus kriminaalasja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Määruses andis ringkonnakohus menetluse pooltele aega seisukohtade esitamiseks 20. maini 2014. Määrus oli kaitsjale saadetud ja kaitsja on kinnitanud selle kättesaamist. Samas ei osanud kaitsja järeldada, et seisukoha esitamise all mõeldakse ühtlasi ka taotluste esitamist. Ringkonnakohus ei märkinud oma määruses sõnaselgelt, et vastavaks kuupäevaks tuleb esitada ka kõik taotlused, küsiti vaid poolte seisukohti esitatud apellatsioonile. Samuti ei nähtu määrusest, et pärast määruses märgitud kuupäeva saabumist läheb kohus nõupidamistuppa ja on seal alates 20. maist 2014 kuni otsuse tegemiseni. Kaitsjatasu taotlus ei ole sellise keerukusastmega, millele oleks vaja saada ka vastustaja seisukohta või mille läbivaatamine takistaks kriminaalasjas otsuse tegemist või lükkaks selle tegemist edasi. 6.3 Õnnetuse tagajärjel viibis kaitsja 7.-26. mail 2014 töövõimetuslehel. Kohus tegi asjasse puutuva määruse 8. mail 2014 ja kaitsja kinnitas selle kättesaamist, kuigi viibis haiguslehel. Samas ei saanud kaitsja asuda täitma tööülesandeid ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 60 lg 1 p 5 ja lg 2 mõttes ehk määrusele vastama. Kaitsja esitas kaitsjatasu taotluse ringkonnakohtule esimesel võimalusel pärast tervenemist ja tööle asumist. Kaitsjatasu taotluse koostamine ja kohtule edastamine ning selle alusel tasu saamine on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seega on advokaat pandud väga raskesse olukorda, kus ühelt poolt nõuab kohus tähtaegadest kinnipidamist ja tööülesannete täitmist, teisalt aga keelab seadus haiguse ajal töökohustusi täitmast hoiatusega jätta haige haigushüvitisest ilma. Kaitsjatasu taotluse koostamine on niivõrd subjektiivne toiming, et selleks ei saa paluda või määrata isegi asenduskaitsjat, sest viimane ei tea, palju on aega kulutatud näiteks apellatsiooni koostamiseks
või kohtuotsusega tutvumiseks. Pealegi ei saa asenduskaitsja tehniliselt esitada tasutaotlust asendatava advokaadi nimel, sest riigi õigusabi infosüsteemi sisselogimine eeldab ID-kaardi kasutamist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et kassatsioonis vaidlustatakse valdavalt maa- ja ringkonnakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Kohtud tuvastasid, et süüdistatav ähvardas kannatanut tapmisega, ja põhjendasid veenvalt oma seisukohta. Samuti nõustub Riigikohus kohtute seisukohaga, et koostoimes varasemate ähvardustega viitavad korduvad löögid noaga kaela piirkonda ilmselgelt kannatanu tapmise soovile. Seega ei anna kassatsioonis esitatud väited alust selles osas otsuse tühistamiseks.
8.KrMS § 331 lg 11 näeb ette, et ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Kirjaliku
menetluse
toimetamisel
määrab
ringkonnakohus
tähtaja,
mille
jooksul
apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest apellatsioonimenetluse pooltele. Selle sätte analoog kassatsioonimenetluses on KrMS § 352 lg 2, mille kohaselt Riigikohus vaatab kriminaalasja läbi üldjuhul kirjalikus menetluses. Sellisel juhul määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul kassatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest kassatsioonimenetluse pooltele. Kriminaalasjast nähtub, et 8. mail 2014 määras ringkonnakohus kriminaalasja läbivaatamisele kirjalikus menetluses (vt II köide, lk 155). Määruses andis ringkonnakohus kohtumenetluse pooltele aega seisukohtade esitamiseks 20. maini 2014 ja teatas, et otsus on kättesaadav 10. juunil 2014. Formaalselt on apellatsioonikohus seega järginud seaduse nõudeid.
9.Samas leiab kolleegium, et ka kirjalikus menetluses peavad olema tagatud ausa kohtumenetluse põhimõtted kriminaalmenetluse seadustiku ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 6 tähenduses. Muu hulgas tähendab see, et menetlusosaliste menetluslikke õigusi piiratakse vaid sel määral, kui see tuleneb kirjaliku menetluse olemusest ja on ilmtingimata vajalik selle toimetamiseks. Kirjaliku menetlusega nõustumisel loobub süüdistatav eeskätt õigusest osaleda kohtuistungil ja sellest tulenevatest õigustest, näiteks tunnistajate küsitlemisest. Eeltoodud põhimõttest lähtuvalt peab ka kirjalikus menetluses olema tagatud kohtumenetluse poolte õigus taandamistaotluse esitamiseks kohtukoosseisu liikmete vastu. Ausa kohtumenetluse põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, kus kohtumenetluse pool saab kriminaalasja läbivaatava kohtu koosseisu teada alles otsuse tegemise järel. Seega peab ringkonnakohus teatama määruses ka kohtukoosseisu, mida aga praegusel juhul ei tehtud. Kohtukoosseisu teatamine on vajalik võimaldamaks kohtumenetluse pooltel esitada taandamise taotluse kohtukoosseisu liikmete vastu. Praeguses asjas ei ole see siiski takistanud kriminaalasja arutamist ega põhjustanud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust, sest ka kassatsioonimenetluses ei ole kaitsja väitnud taandamisaluste olemasolu.
11.Ühtlasi nõustub kolleegium kaitsja seisukohaga, et ringkonnakohtu määrusest ei nähtunud üheselt, et 20. mai 2014 oli ka taotluste, sh riigi õigusabi tasu taotluse esitamise tähtaeg. Kolleegium
leiab, et ka ringkonnakohtu kirjalikus menetluses tuleks lähtuda kriminaalasjas nr 3-1-1-89-13 Riigikohtu otsuse p-s 17 väljendatud seisukohast, mille kohaselt on kohtu nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 352 lg 2 teise lause alusel kindlaks määratud tähtaeg. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata. Vastavat põhimõtet tuleb väljendada selgelt ka määruse tekstis, viidates üheselt sellele, et tegemist on ka kõigi taotluste esitamise tähtajaga, mida aga praegusel juhul ei tehtud. Selle ebaselguse ringkonnakohtu määruses loeb Riigikohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
12.Eelnevast tulenevalt peab kolleegium võimalikuks ennistada riigi õigusabi taotluse esitamise tähtaega. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6, § 341 lg-st 3 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse kaitsja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas ja saadab kriminaalasja selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Kuigi Riigikohus saaks teha menetluskulusid puudutava otsuse ka ise KrMS § 191 lg 3 alusel, tuleb vältida võimalust, et ringkonnakohtu otsusega võrreldes pannakse süüdistatav Riigikohtu otsusega halvemasse olukorda, s.o kulud jäetakse tema kanda.
13.Kassatsioonimenetluses esitatud taotluse kohaselt palutakse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist Advokaadibüroole Tibar ja Partnerid kogusummas 561 eurot 60 senti (sh käibemaks 93 eurot 60 senti). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks 4 pooltundi ja kassatsiooni koostamiseks 8 pooltundi. Kokku osutas kaitsja A. Zertsovile õigusabi 12 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse pdest 7 ja 21 alusel rahuldada. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu jätta riigi kanda. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.