Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene 9. oktoober 2018, Tartu 3-17-739
Haldusasi
Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla toimingu ja 3. märtsi 2017. a vastuse õigusvastaseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 21. juuni 2017. a otsus Dmitri Tsajuni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Tsajun, esindaja Andrei Matvejev Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. juuni 2017. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja esindaja taotlus menetluskuludokumentide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 8. november 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Dmitri Tsajunil ei võimaldatud 27. jaanuaril 2017 osaleda tema isa matustel. D. Tsajun esitas 30. jaanuaril Viru Vanglale kaebusena pealkirjastatud taotluse viia läbi juurdlus, miks teatas vangla talle isa surmast alles 27. jaanuaril 2017, kuigi tema õde oli vanglat teavitanud sellest juba 26. jaanuaril 2017. Viru Vangla 3. märtsi 2017. a vastuses teatati talle, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda juurdluse läbiviimist. Samuti selgitati talle, et inspektor-kontaktisik sai 27. jaanuari 2017. a hommikul teada, et D. Tsajuni isa matus toimub samal päeval kell 13.00 ja ta teavitas sellest D. Tsajuni koheselt ning selgitas, et surmatunnistus peab jõudma vanglasse hiljemalt kella 11.00-ks. Surmatunnistus saabus vanglasse kell 11.56.
Vangla kontrolli all ei ole see, et D. Tsajuni sugulased ei teavitanud vanglat varem. Ei saa mõistlikult eeldada, et vangla suudab kinnipeetava matustele viimise organiseerida tunni ajaga.
2.D. Tsajun esitas kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks see, et teda ei viidud isa matustele, ning samuti vangla 3. märtsi 2017. a vastus. Kaebaja väitel öeldi talle, et vangla lubab ta matustele siis, kui surmatunnistus tuuakse vanglasse 27. jaanuaril 2017 hiljemalt kell 13.00, kuid hiljem teatati, et see oli vaja esitada juba hiljemalt 11.00. Talle tekitati hingepiinu ning ta kavatseb hiljem esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja taotlust juurdluse läbiviimiseks oleks tulnud käsitada vaidena.
3.Tartu Halduskohtu 21. juuni 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) §-d 32-33 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-d 78-89 näevad küll ette võimaluse anda kinnipeetavale lähedase surmaga seoses loa lühiajaliseks väljasõiduks või lühiajaliseks väljaviimiseks, kuid selleks on vajalik esitada kirjalik taotlus koos vastavat erakorralist sündmust kinnitava dokumendiga, samuti kaasneb sellega kohustus kanda väljasõidu või väljaviimise kulud.
3.2.Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud sellise taotluse esitamist. Kohtule edastatust nähtuvalt tehti vanglale kaebaja isa surm teatavaks alles matusepäeva hommikul ning surmatunnistus edastati vaid üks tund enne matuse algust. Vanglale ei saanud jääda piisavalt aega selleks, et küsida kaebajalt taotlus ning nõusolek kulude kandmiseks ja teostada ka kõik muud matustele viimise organiseerimise ja teostamisega seotud toimingud. Kohus nõustus vastustajaga, et matustele viimist ei saa teostada üksnes teate alusel, et keegi kinnipeetava lähedastest on surnud. Vajalik on ka tema taotlus ja vanglast väljaviimist õigustav alusdokument. Kuna neid ei esitatud kas üldse või ei esitatud mõistliku aja jooksul enne matuse algust, pole vastustaja tegevus õigusvastane.
3.3.Põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele on võimalik seaduse alusel piirata. Üheks niisuguseks aluseks on VangS §-des 32-33 tulenevad piirangud.
3.4.Samuti pole kaebaja rahul sellega, et tema taotlust ei käsitletud vaidena. Kohus leidis, et taotlusest ei nähtunud midagi, mida saaks pidada vaide esitamise sooviks. Vaidluse sisu arvestades ei oleks kaebaja saanud esitada ka nõuet, mida saab vaides esitada. Lisaks ei annaks sellekohase tuvastamisnõude rahuldamine kaebajale õiguslikku kasu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.D. Tsajun esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
4.1.Surmatõend saabus vanglasse 11.56 ehk 56-minutilise hilinemisega. Selline hilinemine ei saa olla aluseks matusele lühiajaliseks väljasõidust keeldumiseks. Kui kaebajat oleks matustele väikese hilinemisega lastud, oleks ta ikkagi matustele jõudnud. Ka oleks sugulased võinud matused tunni võrra edasi lükata.
4.2.Loa andmisest keeldumisest oleks pidanud esinema tõsine oht avalikule huvile, kuid seda ei esinenud.
4.3.Kaebajale ei pakutud ka muud võimalust isaga hüvasti jätta.
4.4.Riivatud on kaebaja PS §-s 26 sätestatud põhiõigust.
4.5.Euroopa inimõiguste kohtu praktikas on õigusvastaseks peetud seda, kus riik isegi ei kaalunud isiku väljaviimist järelevalve all olukorras, kus kinnipeetava vanemad surid ühekuulise vahega.
5.Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebaja isa suri 24. jaanuaril 2017 ning surmatunnistus koostati 25. jaanuaril 2017. Vangla sai matusest teada selle toimumise päeva (27. jaanuar 2017) hommikul. Vanglat ei teavitatud kaebaja isa surmast mõistliku aja jooksul ning surmatunnistus edastati vanglale ebamõistlikult
hilja, st 1 tund enne matust. Vanglal ei jäänud enam aega vajalike toimingute tegemiseks ning lisaks ei esitanud kaebaja ka väljaviimise taotlust.
5.2.Surmatunnistuse saabumisel e-maili teel oli matusteni jäänud sisuliselt vaid üks tund ning vanglas asjade korraldamiseks olnuks aega maksimaalselt 30 minutit. Nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik vanglast kinnipeetava matustele viimist. Matustele viimine nõuab nt saatemeeskonna komplekteerimist, marsruudi planeerimist, transpordi korraldamist, vastavate dokumentide koostamist jne.
5.3.Puudub teave, et matused oleks edasi lükatud ning tegemist on vaid apellandi oletusega.
5.4.Kaebaja ega tema lähisugulased ei astunud mõistlikke samme selleks, et vanglal oleks võimalik korraldada kaebaja viimine matustele. Viru Vangla kodukorra p 14.2.1 järgi peab kinnipeetav esitama lühiajaliseks väljaviimiseks kirjaliku taotluse koos vajalike dokumentidega. Kaebaja ei esitanud sellist taotlust ning kaebaja ega tema lähedased ei esitanud vajalikke tõendeid enne, kui matusteni oli jäänud vaid üks tund.
5.5.Vangla tuleb erakorraliste perekondlike sündmuste puhul üldjuhul kinnipeetavatele vastu ning menetleb taotlusi nii kiiresti kui võimalik, kuid paratamatult tuleb esitatud faktiväidete tõesust kontrollida ning komplekteerida saatemeeskond jms, samuti tuleb arvestada sõiduaega matuste toimumise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kui algses kaebuses oli kaebuses vaidluse all kaks küsimust – kaebaja viimata jätmine tema isa matustele ning kaebaja taotluse käsitamine mitte vaide, vaid taotlusena – siis apellatsioonkaebusest nähtuvalt viimast küsimust enam selles ei tõstatata. Seega käib vaidlus apellatsiooniastmes üksnes selle üle, kas kaebajal tema isa matustel osalemise mittevõimaldamine oli õigusvastane või mitte.
8.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega, et vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, kui ei võimaldanud tal osaleda tema isa matustel. Kaebaja jätab täielikult tähelepanuta selle, et ta lähedased teavitasid vanglat matuste toimumise ajast äärmiselt hilja – alles matusepäeva (27. jaanuari 2017. a) hommikul, kusjuures matus pidi aset leidma juba samal päeval kell 13.00. Kaebaja isa suri 24. jaanuaril 2017 ning surmatunnistus väljastati 25. jaanuaril 2017. Seega juhul, kui kaebaja lähedased soovisid kaebaja osalemist matustel, saanuks nad teatada vanglale matuste toimumisest ning väljastada surmatunnistuse märksa varem. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa neil asjaoludel ette heita vanglale õigusvastast keeldumist, kuivõrd on ilmne, et olukorras, kus surmatunnistus edastati vanglale e-maili teel alles 11.56 ning matuste toimumiseni jäi vaid ca üks tund, ei jätkunud enam aega selleks, et teha vajalikud eeltoimingud (komplekteerida saatemeeskond, panna paiga sõidumarsruut jne) ning toimetada kaebaja matustele. Ringkonnakohus leiab, et vangla poolt väljapakutu – et surmatunnistus peab olema vanglasse laekunud hiljemalt kell 11.00 ning sel juhul on kaebaja viimine matustele võimalik, oli isegi arvestatav vastutulek kaebajale ning kinnitab, et vangla oli valmis kaebajat matustele viima isegi väga lühikese aja (kahe tunni) jooksul.
9.Kaebaja väidab, et teda oleks tulnud matustele viia hoolimata sellest, et ta oleks sinna oluliselt hilinenud. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Esiteks puudub tõsikindel teadmine, kas ka juhul, kui surmatunnistus oleks jõudnud vanglasse kell 11.00, oleks kaebaja jõudnud kindlasti matustele õigeaegselt selle alguse ajaks kell 13.00. Arvestades vangla vastuses kirjeldatud toiminguid, mida tulnuks vanglal kaebaja väljaviimiseks teha, samuti sõitmisele kuluvat aega, ei pruugi sugugi välistatud olla see, et ka siis oleks kaebaja jõudnud matustele hilinemisega. Seetõttu ei saa võtta eelduseks, et kui vangla oleks kell 11.56, st pärast surmatunnistuse saabumist, asunud tegema ettevalmistusi kaebaja matustele viimiseks ning ta sinna viinud, siis olekski kaebaja jõudnud
matustele juba kaks tundi hiljem, st 13.56. On võimalik, et kaebaja oleks jõudnud sinna märksa hiljem. Sellisel juhul tekib küsimus, kas tegemist on enam matustel osalemisega, kui matused on juba lõppenud või lõppemas. Lisaks on selline matustele saabumine oluliselt pärast selle alguskellaaega pigem tavapäratu. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et sellest, et kaebaja soovib osaleda matustel kuigi ta oleks sinna oluliselt hiljaks jäänud, oleks kaebaja pidanud ise vanglale soovi avaldama. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud vanglale soovi matustel osalemiseks hoolimata sellest, et ta oleks sinna oluliselt hiljaks jäänud. Samuti ei nähtu seda, et kaebaja oleks vanglale teada andnud matuste edasilükkamise võimalusest juhuks, kui ta peaks ikkagi matustele viidama. Kaebaja on need väited esitanud esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Seetõttu tuleb neid väiteid pidada asjakohatuteks ning need ei vii kaebuse rahuldamiseni.
10.Asjakohatu on ka apellatsioonkaebuses esitatud arutlus selle kohta, et puudus avalik huvi, mis oleks rääkinud kaebaja matustele viimise vastu. Vastustaja ei ole põhjendanud kaebaja matustele viimata jätmist kordagi avaliku huviga. Kaebaja jäi matustele viimata seetõttu, et surmatunnistus, mis oli vajalik tõend kaebaja matustele viimiseks, laekus vanglasse liiga hilja ning nii kiiresti ei olnud kaebajat enam võimalik matustele viia.
11.Arusaamatuks jääb apellatsioonkaebuse väide, et kaebajale oleks tulnud pakkuda muud võimalust isaga hüvastijätmiseks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milles see oleks pidanud seisnema. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks seda vanglalt taotlenud. Kuivõrd kaebaja vanglalt midagi sellist taotlenud ei ole, ei saa vanglale ka ette heita, et ta seda kaebajale ei ole võimaldanud.
12.Riived kaebaja põhiõigustele, sh PS §-s 26 sätestatud põhiõigusele tulenevad asjaolust, et kaebaja on kinnipeetav ning peab järgima sellest staatusest tulenevaid piiranguid. Üheks selliseks piiranguks on ka võimatus liikuda väljaspool kinnipidamiskohta. Need piirangud tulenevad seadusest ning PS § 26 sätestatud põhiõigust kui seaduse reservatsiooniga põhiõigust on võimalik seaduse alusel piirata. Kuna kaebaja õigust matustel osaleda on piiratud seaduse alusel ning see on toimunud seadusega kooskõlas, siis ei ole aset leidnud kaebaja põhiõiguste õigusvastast riivet.
13.Apellatsioonkaebuses käsitletud näited Euroopa inimõiguste kohtu praktikast ei ole asjassepuutuvad, kuna nende asjade faktilised asjaolud ei ole käesoleva asjaga võrreldavad. Neis asjades ei ole kinnipeetava matustele viimine ära jäänud seetõttu, et kinnipeetava lähedased teavitasid vanglat matuste toimumisest liiga hilja ja isiku matustele viimine osutus võimatuks liiga lühikese etteteatamistähtaja tõttu.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
15.Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse menetluskuludokumentide esitamiseks
20.septembrini 2018. Kaebajale on määratud esindaja riigi õigusabi korras. 28. septembril 2018 esitas kaebaja esindaja taotluse, milles märkis, et ta on alates 20. septembrist 2018 haigestunud ning alates 24. septembrist viibib statsionaarsel ravil. Taotluses palutakse anda täiendav aeg dokumentide esitamiseks. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata. Kaebaja esindaja haigestus enda sõnul 20. septembril 2018, st menetluskuludokumentide esitamise viimasel päeval. Statsionaarsele ravile läks ta alles 24. septembril. Taotlusest ei nähtu, et haigestumine dokumentide esitamise viimasel päeval oli niivõrd tõsine, et kaebaja esindaja ei oleks saanud dokumente haigusest hoolimata ära
esitada. Samuti jääb arusaamatuks, miks jättis kaebaja esindaja dokumentide esitamise viimasele päevale. Veel märgib ringkonnakohus, et ka taotlus tähtaja pikendamiseks oli esitatud pärast tähtaja möödumist, st 28. septembril 2018. Lisaks sätestab halduskohtumenetluse seadustiku § 71 lg 4, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Ehkki kaebaja esitas 28. septembril 2018 taotluse tähtaja ennistamiseks, ei olnud ta lisanud taotlusele menetluskuludokumente. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei pea ringkonnakohus tähtaja ennistamise taotlust põhjendatuks. Kaebaja esindaja viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend asjas 3-1-1-74-14 ei ole siinkohal asjakohane, sest seal tingisid tähtaja ennistamise teised asjaolud. Lisaks sellele, et puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks, räägib tähtaja ennistamise vastu ka asjaolu, et see tähendaks otsuse teatavakstegemise kuupäeva märgatavat edasilükkamist olukorras, kus asi on olnud ringkonnakohtu menetluses niigi küllaltki pikalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.