Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
02.12.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-6011
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Arri Tooming
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Roman Rutskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ROMAN RUTSKIHH, isikukood 37905133718, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise 25.04.2014 ja lõpp 27.04.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.11.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Roman Rutskihh vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Roman Rutskihhilt menetluskuluna riigituludesse 48 eurot kaitsetasu adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 48 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu Roman Rutskihhilt kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Rutskihh vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.01.2014 kohtumääruse alusel pöörati täitmisele Roman Rutskihhile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.10.2012 kohtuotsuse nr 1-12-6011 järgi mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p 4,8,9 alusel 1 aasta 2 kuud 13 päeva vangistust. Antud karistusest loeti kantuks Roman Rutskihhi poolt tehtud üldkasulik töö 142 tunni ulatuses ehk 2 kuud ja 11 päeva vangistust, ärakandmisele kuulus 1 aasta ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmisega alguseks loeti Roman Rutskihhi vanglasse saabumine. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Roman Rutskihh taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tööle asub sinna kus töötas ka enne vangistust. Kinnipeetav elab vabaabielus ja tal on väike laps. Ema on vaja abistada, sest ema on haige ning seetõttu asub elama ema juurde. Varem on kriminaalhooldusele allutatud kaks või kolm korda. Vangistuses olles on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis kohtuistungil, et isiku saab vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav on vangistuses läbinud Eluviisitreeningu. Isikul on toetavad suhted oma lähedastega, mis viitab sellele, et tal on olemas toetav võrgustik. Ema on valmis kinnipeetavat vabaduses toetama. Vaatamata sellele, et isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, palub kaitsja siiski arvestada positiivseid asjaolusid ja kaaluda kinnipeetava vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Elektrooniline valve on oma iseloomult efektiivsem sellest, kui isik vabaneb pärast karistuse kandmist ning tema üle ei teostata järelevalvet. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 10-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kuritegude dünaamika on stabiilne. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kuuel korral, viimati Viru Maakohtu 11.10.2012 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda,
rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega, kriminaalhooldusese allutamisega ja katseajaga anti talle selline võimalus. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Vangistuses on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta kestel suudab selle läbida nõuetekohaselt. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse ja vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 75% ja 47%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Vangla on iseloomustuses veel märkinud, et alkoholi kuritarvitamise ohtlikkus ja risk on isiku puhul olemas. Isikul esineb sõltuvushäiretest tingitult käitumishäireid – impulsiivsus ja agressiivne käitumine. Majanduslikku toimetulekut lahendas isik varavastaste kuritegude toimepanemisega ning isik eelistab probleemide eest põgeneda sõltuvusaineid tarvitades. Isiku motivatsioon alkoholi tarvitamisest vabaneda on nõrk ning narkootikumidest ennast sõltuvaks isik ei pea. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isik ei ole täielikult mõistnud, milliseid tagajärgi põhjustavad tema käitumisele ja tegudele sõltuvusained. Kriminaalhoolduslike vahenditega, ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.