Kohtulahend

1-13-4083 Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi F.U suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui F.U katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 2 aastat. Katseaja algus – 26.11.2014. KarS § 75 lg 1 p 1 -6 tulenevalt kohustada F.U käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1-13-4083 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. november 2014.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu F.U süüdistatakse selles, et tema, olles alates 08.08.2011notariaalse volikirja alusel Xxx Xxxi (Xxx Xxx), ühtlasi ka notariaalse volikirja 06.12.2011 alusel Xxx Xxxi (Xxx Xxx) volitatud esindaja Xxx Xxxile (Müüja) kuuluvate ja tema endise abikaasa Xxx Xxx iga (Müüja endine abikaasa) ühisomandisse kuuluvate kinnistute kinnisturegistriosade nr. xxx , xxx, xxx, xxx ja xxx Ida-Viru maakonnas xxx ja xx külas käsutamiseks (müügiks) , seega isikuks, kellele oli usaldatud võõras vara, tegutses teda volitanud isikute huvide vastaselt, pööras omavoliliselt enda ja kolmandate isikute kasuks kinnistute müügist laekunud raha, peale hüpoteekide ja täitevmenetluse kulu mahaarvamist, summas 83 028.54 eurot järgmiselt: 13.12.2011 Jõhvis, Rakvere 5a asuvas Jõhvi notar Xxx Xxx notaribüroos notariaalakti nr. xxx „Hüpoteekide lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“ koostamisel kinnistute registriosa nr. xxx, nr. xxx ja nr. xxx müügist notari deposiitarvele laekunud rahasummade jaotuse kohta, ilma Xxx Xxx i teadmata ja nõusolekuta, ilma Xxx Xxx i teadmata ja nõusolekuta ning notarile eksitava teabe andmisega väidetavast Xxx Xxxi võlgnevusest Xxx Xxx ees, lasi suulise ütluse järgi notaril kirjutada notariaalakti p. 4.1.6. Müüja endise abikaasa reale korralduse raha 41 514 eurot ja kakskümmend seitse senti ülekandmiseks Xxx Xxx ik.xxx Swedbank kontole nr.xx, kuigi Xxx Xxx il ei olnud mingit võlakohustust Xxx Xxx ees ning kes ei ole Xxx Xxxi endine abikaasa ega Xxx Xxxile tuttav isik, vaid F.U tuttav, kelle käest sai tema hiljem jaanuaris 2012.a. nimetatud rahasumma enda valdusse, seejärel ütles notarile andmed ülejäänud poole kinnistute müügist laekunud raha 41 514,27 eurot ülekandmiseks Müüja pangakontole nr. xxx Swedbank AS, millise konto juures oli tema alates 19.05.2009.a Xxx Xxxi volikirja alusel kontol olevate rahaliste vahendite kasutaja, ehk talle oli usaldatud võõras vara. Peale 13.12.2011 Xxx Xxx notarikontolt notariaalakti nr. xx p 4.1.5 alusel raha 41 514,27 eurot laekumist Xxx Xxxi Swedbank AS kontole alustas F.U , kasutades deebetkaarti xxx, kontolt sularaha võtmist: -13.12.2011 võttis Swedbank AS Jõhvi linnas asuvast sularahaautomaadist kokku 3620 eurot; -14.12.2011 vormistas Swedbank AS Jõhvi kontoris maksekorraldustega ülekanded: oma tütre, Xxx Xxx Swdebank AS kontole xxx selgitusega „võla tasumine vastavalt lepingule“ summas 5500eurot, kuigi Xxx Xxxl ei ole Xxx Xxxiga mingit võlavahekorda. Peale salle vormistas süüdistatav ülekande oma alaealise lapse, xxx Swedbank AS kontole nr. xxx (millise kontoga seotud deebetkaart xxx oli tema valduses), selgitusega „laenusumma vastavalt lepingule“ summas 6000 eurot, kuigi xxx ei ole Xxx Xxxiga lepingulist vahekorda; -14.12.2011 võttis Swedbank AS Iidla kontoris välja sularaha 5000 eurot; - 14.12.2011 vormistas maksekorraldusega ülekande oma endise abikaasa xx xx Swedbank AS

1-13-4083 kontole nr.xx selgitusega „laenu osaline kustutamine“ summas 4500 eurot, kuigi xx x ei ole laenusuhteid Xxx Xxxiga; -14.12.2011 Swedbank AS Jõhvi kontoris võttis F.U välja sularaha 3000 eurot, -14.12.2011 võttis ta Jõhvi linnas paiknevast sularahaautomaadist välja kokku 2240 eurot; - 15.12.2011 võttis ta välja sularaha Jõhvi linnas paiknevast sularahaautomaadist kokku 3000 eurot; -15.12.2011 teostas kaardimakse Statoil Jõhvi teenindusjaamas summas 59.06 eurot, tasus Elion Ettevõtted Jõhvi esinduses summas 52.70 eurot; - 16.12.2011 võttis F.U välja sularaha Jõhvi linnas paiknevast sularahaautomaadist kokku 3000 eurot ning Swedbank AS Jõhvi kontoris vormistas maksekorraldusega ülekande oma alaealise lapse, xxx Swedbank AS kontole nr. xxx selgitusega, „ülekanne“ summas 5000 eurot; -27.12.2011 tema nimele väljastatud deebetkaardiga xxx võttis välja sularaha 500 eurot. Kokku võttis F .U arvelt välja sularaha ja tegi ülekandeid summas 41 471.76 eurot. Seega F.U pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks temale usaldatud võõra raha summas 83028,54 eurot. -peale selle tema, ajavahemikul 01.09.2011 kuni 09.01.2012, lubades korraldada Xxx Xxxle hiljemalt detsembri kuu 2011 lõpuks Ida -Virumaal xxx külas asuva xx katastriüksusest tunnusega xxx 15,6 hektari suuruse osa müügi ning ühtlasi tegutsedes xx ka tastriüksuse omaniku Xxx Xxx i volikirja alusel esindaxxx a, ettemaksuna võttis vastu Xxx Xxx ga Jõhvi linnas kohtumistel raha 400 eurot, mille Xxx Xxx kandis 14.oktoobril 2011 F.U lapseealise poja, Xxx-Xxx xxx Swedbank AS kontole xx ning teistkordselt, kohtumisel Jõhvi linnas novembri kuus 2011, võttis summas 900 eurot sularahas. Xxx Xxxi volikirja tühistamise tõttu ja volituse lõpetamisega F .U ei tagastanud kannatanule raha summas 1300 eurot, ega esitanud dokumentaalseid tõendeid talle antud raha kulutamise kohta. Seega F.U pööras ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud võõra raha summas 13000 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani F.U toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, suures ulatuses, so KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -peale selle tema, olles alates 08.08.2011notariaalse volikirja alusel Xxx Xxxi esindaja, kes oli volitatud müüma Xxx Xxxi ja tema endise abikaasa Xxx Xxxi ühisomandis oleva xx kinnistu (kinnisturegistriosa nr. xxx) asukohaga Ida-Virumaa xxx küla ning Xxx Xxxi volitatud esindaxxx a volikirja alusel alates 06.12.2011õigusega jagama Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi ühisomandis oleva xxx kinnistu kinnisturegistriosa nr. xxx kaheks või enamaks eraldi kinnistuks, sõlmima vajalikud kokkulepped ja esitama kinnistamisavalduse, eesmärgiga omandada õigus jagatud kinnistu müügitehing lõpule viia, sai Jõhvi linnas peale 11.11.2011 kinnistu ostja esindajalt xx Xxxlt xx katastriüksuse xx jagamise tulemusena kinnistute xxx ja uue katastriüksuse xx dokumentatsiooni, milline koostatud xx xx poolt 11.novembri 2011 kuupäevaga, koosseisus kaks katastritoimikut Xxx Xxxi allkirjade saamiseks toimikus sisalduvatele dokumentidele ning andis Jõhvi linnas peale 22.novembrit 2011 xx Xxxle tagasi xx katastriüksuse xxx küla Ida-Virumaa ning xx katastriüksuse xxx Ida-Virumaa katastritoimikud Xxx Xxxi võltsitud allkirju kandvate dokumentidega, millest piiriprotokollidele 11.11.2011.a. xx ja x katastriüksuste omaniku Xxx Xxxi nimel ning avaldusele 11.11.2011.a Xxx Xxxi nimel Maa-Ameti Ida-Viru katastribüroole jättis võtmata allkirjad Xxx Xxx ilt ning laskis tuvastamata isikul võltsida Xxx Xxx i allkirju, võltsitud allkirjadega dokumente sisaldavad katastritoimikud esitati heauskselt detsembri kuus 2011.a. xxx ning 19.01.2012 esitas xx valla maanõunik toimikud Ida -Viru Maakatastrile ning eesmärgil saada Maaparandusseaduse § 48 lõikest 1 tulenevalt xx katastriüksuse, tunnusega xxx (kinnisturegistriosa nr.xxx), mis asus maaparandusehitisel xx 2 kinnisasja siht-ja kasutusotstarbe muutmiseks, kinnisasja ümber kruntimiseks, jagamiseks, ühendamiseks, liitmiseks või eraldamiseks eelnev kooskõlastus Põlluma xxxdusametilt, 22.novembril 2011 esitas volitatud isikuna isiklikult Põlluma xxxdusameti

1-13-4083 Ida- Viru Keskusele Viru 5a, Jõhvi linnas Xxx Xxx nimel Maaparandusehitise xxx 2 maa-alal paikneva kinnisasja maakorraldustoimingu kooskõlastuse taotluse, millel on võltsitud Xxx Xxxi allkiri. Seega F.U võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgil omada õigusi ja vabaneda kohustusest, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Vastavalt KrMS § -le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Süüdi statav F.U ei tunnistanud ennast süüdi. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: Kannatanu Xxx Xxx ütluste kohaselt on ta tuttav F.U-ga 20 aastat. 2006. aastal andis F.U talle laenu 32 500 krooni ning tagasi pidi ta maksma 42 500 krooni. Laenuleping vormistati Xxx Xxx. Ta maksis tagasi 32 500 krooni 2008 aastal. Aastatel 2004- 2005 oli tal 4 maaüksist: xx, Xxxi, xx ja xx. 2006. aast al küsis F. U kas ta ei taha maa maha müüa. Ta oli nõus ja F .U tasuks oleks olnud 6-8% tehingu hinnast. Volituse tegi ta F.U-le 2008.a. ja 2011.a. kaks volitust. F.U müüs xx ja Xxxi üksused ning siis volitus tühistati. Ka tema abikaasa tegi F. U-le volituse 2008. ja 2011.a. F .U esindas teda 2007.a. kohtus metsateega seotud vaidluses. Müügist saadava raha pidi F.U vastavalt volikirjale kandma xxx või Xxx Xxx arvele. Ise ta seda raha kasutada ei võinud. Maa müügist sai teada kinnistusregistrist tulnud teatega jaanuaris 2013.

13.12.2011 laekus tema arvele raha kinnistu müügist. Ta oli teinud volituse tema arve kasutamise kohta F. U nimele, mille tühistas jaanuaris 2012.

Esimese volikirja alusel ei teinud F .U midagi. 08.08.2011 volikirja tegemisel leppisid F.U-ga suuliselt kokku, et F.U tasuks on 6-8% tehingu hinnast.

Piiriprotokolle pole tema Maa-ametile esitanud, ega allkirjastanud. Ta on alates 2010.a. xx ning tegu volikirja pangakonto käsutamiseks F. U peale, et too saaks maksta notari tasu ja muid kulusid. Kinnis tud olid koormatud hüpoteegiga. Ta tasus notariaalse lepingu alusel 30 000 – 40 000. Xxx xxx ta tehingu eest raha ei saanud.

1-13-4083 F.U-lt sai ka teada, et kinnistusraamatusse oli tehtud keelumärge xxx poolt ning selle mahavõtmisega tegeles F .U.

F.U pole talle laenulepingu alusel mingit nõuet esitanud. xxx võis volikiri olla tehtud 2004 ja F.U-le 2005. Maaüksused Xxxi, xx, xx müüdi 83 000 euro eest 2011.a. 41 514 eurot kanti E.Xxx arvele ja ülejäänud võõrale isikule. Tema ei saanud sellest rahast midagi.

Xxx kinnis tul oli hüpoteek vist 150 000 krooni. F.U allkiri (k 1 lk 1), mille kohaselt F.U kinnitab, et võttis xx Xxx i käest 20000 krooni 23.01.2007. Samuti antud paberil fikseeritud E.Xxxi poolt kirjutatu: 02.12.2007 - 2000 krooni mobiili arve, 21.12.2007 - 5000 krooni jõulude ajal, 4200 krooni autoliising, 08.10.2010 2000 krooni küsis advokaadibüroo jaoks, aga tegelikult tuli arve mulle. Xxx Xxxi AS Swedbank konto väljavõte ajavahemikul 01.12.2011-09.01.2012 (1 kd, lk 2), mille kohaselt laekus 13.12.2011 Xxx Xxxi arvele notarikontolt raha summas 41514.27 krooni ning ajavahemikul 13.12-14.12.2011 on arvelt sularahas äravõetud kokku 5860 eurot, 14.12.2011 on üle kantud Xxx xx arvele 5500 eurot selgitusega „võla tasumine vastavalt lepingule“, 14.12.2011 on üle kantud Xxx-Xxx F.U arvele 6000 eurot selgitusega „laenu summa vastavalt lepingule“, 14.12.2011 on üle kantud F. U arvele 5000 eurot ja 3000 eurot, 14.12.2011 on üle kantud xx x arvele 4500 eurot, ajavahemikul 15.12.-27.12.2011 on ära võetud sularahas kokku 6500 eurot , 16.12.2011 on üle kantud Xxx-Xxx xx arvele 5000 eurot selgitusega „laenu summa vastavalt lepingule“, makstud kaardiga 59,06 eurot, 52,70 eurot, samuti võeti teenistustasud summas 67,64 eurot. Kokku summas 41539,10 eurot. 09.07.2008 notariaalne volikiri (1 kd, lk 3-5), mille kohaselt Xxx Xxx on volitanud F.U käsutama (müüma ) Xxx Xxxi ja tema abikaasa ühisomandis olevad 5 kinnistust ( xx, Xxxi, xx, xx, xx) , hinnaga ja muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma omandi. Samuti on Xxx Xxx andnud F.U-le erinevaid volitusi tema kriminaal-, väärteomenetluse, tsiviil- ja muid asju ajatamiseks ning seoses antud asjaga teda esindamiseks vajalikes asutuses ja kõigi vajalike isikute ees. Volikiri kehtivus on 3 aastat ja on antud edasivolitamise õiguseta. 08.08.2011 notariaalne volikiri (1 kd, lk 6-7), mille kohaselt Xxx Xxx on volitanud F.U k äsutama (müüma )Xxx Xxx i ja tema abikaasa ühisomandis olevad 5 kinnistust (x, Xxxi, xx, xx, xx ) , hinnaga ja muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma omandi. Samuti on Xxx Xxx andnud F.U-le erinevaid volitusi tema kriminaal- , väärteomenetluse, tsiviil- ja muid asju ajatamiseks ning seoses antud asjaga teda esindamiseks vajalikes asutuses ja kõigi vajalike isikute ees. V olikirjal on tähtajatu kehtivus ja on antud edasivolitamise õiguseta. Volikirjaga on esindajal õigus teha xx Xxxi nimel tehinguid iseendaga ja/või isikuga, kellele esindajaks ta samaaegselt on. Avaldus Maa-ameti Ida- Viru Katastribüroole (1 kd, lk 8), mille kohaselt on avaldus koostatud j a allkirjastatud 11.11.2011 Xxx Xxxi nimelt, avaldusega palutakse jagada ja registreerida katastriüksus xxxx eraldi kaheks maaomanditeks nimega xxx ja xx.

1-13-4083 Piiriprotokollid (1 kd, lk 9-10), mille kohaselt protokollid on koostatud 11.11.2011 Maamõõdubüroos, protokollides on kirjeldatud maaüksuste Xxx ja Xxx piirid ja piiripunktid. Maaomanikuks on märgitud Xxx Xxx ja pandud allkiri. Kannatanu xxx Xxx ütluste kohaselt tahtis ta 2011.a. sügisel osta metsa- või põllumaad IdaVirumaal ning F.U pakkus talle osta osa Xxx kinnistust. Ta ei teadnud, kelle kinnistu see oli. F.U oli volitus. Ta tasus ettemaksu 400 eurot F. U lapse kontole. Kahe nädala pärast tahtis ta sularahas saada 2000 eurot, kuid ta andis vaid 900. kokku maksis F.U-le 1300 eurot. Kuna F.U ei tegelenud ostu-müügi vormistamisega, siis tellis ta tuttavalt, xx.xx , maamõõdu tööd ja andis dokumendid F. U kätte. Xxxle maksis töö eest 600 eurot. Jaanuari alguses oli ta ära maksnud 3200 eurot hüpoteeki ning ta hakkas omanikke otsima, kuna ei saanud F. U kätte. Nad ei teadnud asjast midagi. Ostis Xxx kinnistu Xxxide käest. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt vormistas ta volituse F.U nimele. Samuti hüpoteegi lõpetamise lepingu ning kinnistuasjade müügileping millega xx ja Xxx Xxx nimel olid 3 kinnistust müüdud xxx-le. F.U andis konto numbrid, kuhu tuli kanda raha, ütles, et need kuuluvad Xxx ja Xxx Xxxile. Lepingu sõlmimisel F.U ütles, et teine konto ei kuulu mitte Xxx Xxxile, vaid Xxx xxx ́ile ja ta tegi kiire paranduse, kuid ekslikult jäi ta kirja kui xx.Xxx endine abikaasa, mida ta tegelikult pole. F. U, ütles, et tegu on võlgnevusega. Paar kuud hiljem pöördus tema poole xx.Xxx , et tutvuda lepinguga. Kahel kinnitul olid hüpoteegid Eesti riigi kasuks. E.Xxx i raha läks tema arvele ja M.Xxx i raha käsutas neiland ning palus kanda see Xxx arvele. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt palun F .U tema abi, kuna tema enda konto oli blokeeritud ja tahtis kanda tehingust saadava raha tema arvele. See oli metsa ja maa müügist. Tema pidi selle raha pelae ülekannet sularahas andma F.U-le. Mingi aja pärast andis raha F. U-le üle. Raha ta selle eest ei saanud. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt ei mäleta ta millel olid soetatud xx, Xxxi ja x maaüksused. Ta ei tea midagi maaga seotud tsiviilmenetlusest. F. U pidi hakkama neid maid müüma. F.U küsis temalt raha, kuid ei mäleta, mille jaoks. Xxx xx ei tunne. Ta tegi F .U-le volituse, kuna ta väitis, et leidis ostja. Ta andis F. U-le oma konto numbri. Notari juures F. U ütles, et ta võtaks oma konto numbri ära, et tal oleks parem tegutseda. F.U ei öelnud müügi summat. Ta andis F.U-le vahel 50, vahel 200 eurot. xx xx sai maade müügist teada, kui tuli Eestisse. Piiriprotokollidest ei tea ta midagi. Tema esitas politseile avalduse E.Xxx palvel, kuna too pidi ära sõitma. Maade müügist saadava raha pidid nad Xxx Xxxiga jagama pooleks. Ta andis F.U-le raha telefoni eest maksmiseks. Ta püüdis F. U-ga ühendust saada, kuid telefon oli välja lülitatud. Maade müügist tema raha ei saanud. A bikaasa nõusolek (1 kd, lk 17-18), mille kohaselt on Xxx Xxx andis 01.12.2004 notari juures andnud abikaasale Xxx Xxx ile nõusoleku nendele ühisvarana kuuluvate kinnistute (xx, Xxxi, xx ) käsutamiseks vastavalt abikaasa äranägemisele, sealhulgas võõrandamiseks hinnaga ja tingimustel abikaasa äranägemisele. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 296 alusel vastu võetud ja avaldatud Xxx Xxx avaldus koos lisadega (1 kd, lk 19-28), mille kohaselt avaldas Xxx Xxx politseisse, et F.U omastas nendela

1-13-4083 kuuluvate kinnistuste müügi käigus raha summas 81000 eurot. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud hüpoteekide lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (1 kd, lk 20-26), mille kohaselt Johannes neiland Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi volituse alusel müüs 13.12.2011 ära notari vahendusel xxx (esinadaja xx xx) kinnistud xx, Xxxi, xx. Siinjuures kinnistu x müüdi ära 29 598 euro eest, Xxx i – 58 976 euro eest, xx - 13 814 euro eest, kokku 102 388 eurot. Sellest summast kanti üle 19 227 eurot 26 senti hüpoteeki pidajale (Riigile) ning kinnistud vabastati hüpoteeki alt, samuti kanti üle 132 eurot 20 senti Kohtutäiturile ning kinnistusraamatusest kustutati keelumärge kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Müügist saadud raha summas 41514 eurot 27 senti kanti üle Müüja ( Xxx Xxxi) pangakontole, sama summa 41514 eurot 27 senti kanti üle Müüja Xxx Xxx pangakontole. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud 06.12.2011 notariaalne volikiri (1 kd, lk 2728, 121-123), mille kohaselt Xxx Xxx on volitanud F.U võõrandama ja käsutama hinnaga ja muude tingimustega va stavalt esindaja äranägemisele Xxx Xxxi ja tema endise Xxx Xxxi ühisomandis olevad 4 kinnistust ( Xxx, Xxxi, Xxx, Xxx) ning andma üle kinnistute omandi; jagama tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele Xxx Xxxi ja tema endise Xxx Xxxi ühisomandis oleva kinnistu (Xxx) kaheks või enamaks eraldi kinnistuks, sõlmima vajalikud kokkulepped ja esitama kinnistamisavalduse; võõrandama ja käsutama hinnaga ja muude tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele kinnistu Xxx, sealhulgas kinnistu jagamise tulemusel tekkinud kinnistuid ning andma üle kinnistute omandi. Samuti on Xxx Xxx andnud F .U-le erinevaid volitusi kinnistutega seotud asjadega teda esindamiseks vajalikes asutuses ja kõigi vajalike isikute ees. Volikirjal on tähtajatu kehtivus ja on antud edasivolitamise õiguseta. Volikirjaga on esindajal õigus teha Xxx Xxxi nimel tehinguid iseendaga ja/või isikuga, kellele esindajaks ta samaaegselt on. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud Xxx Xxxi avaldus (1 kd, lk 29), mille kohaselt tegi Xxx Xxx 14.01.2014 politseisse kuriteoavalduse. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud saldo teatis (1 kd, lk 30), mille kohaselt seisuga 08.02.2010 oli Xxx Xxx il võlg –Kinnistu Xxx – 42967,65 krooni, Xxx – 307066,35 krooni, Xxx –220320,48 krooni, Xxx i – 181955,49 krooni, Xxx – 70451, 47 krooni. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud aruanne, arve ja maksekorraldus (1 kd, lk 31-33), mille kohaselt Xxx xxx tasus08.03.2011 ära Advokaadibüroost esitatud arve summas 149,60 eurot. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud kinnitusraamatu väljavõtted (1 kd, lk 3439) , kust on näha, kes oli ka kes on seisuga 23.01.2012 kinnistuteXxx, Xxxi, Xxx omanik, millised olid koormatised ja kitsendused ning hüpoteegid. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud Xxx Xxx konto väljavõte (1 kd, lk 40-48, 66-68), mille kohaselt on 13.12.2011 laekunud Xxx Xxx arvelduskontolt Xxx Xxx kontole raha summas 41 514,27 eurot ning 14.12.2011 oli raha ära võetud; samuti Xxx Xxx pani deposiidile ja võttis sealt rerinevad rahasummad. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud xx xx konto väljavõtted (1 kd, lk 49 -51), mille kohaselt on xx xx arvelduskontole 14.12.2011 laekunud Xxx Xxxi kontolt raha summas 4 500 eurot selgitusega – laenu osaline kustutamine. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud Xxx-Xxx xx ja Xxx xx konto väljavõtted (1

1-13-4083 kd, lk 52-59 , mille kohaselt on Xxx Xxx ’i arvelduskontole 14.12.2011 laekunud Xxx Xxxi arvelduskontolt 5 500 eurot selgitusega – võla tasumine vastavalt lepingule; Xxx-Xxx xx arvelduskontole on 14.12.2011 laekunud Xxx Xxxi arvelduskontolt 6 000 eurot selgitusega – laenusumma vastavalt lepingule, ning 16.12.2011 summa 5 000 eurot selgitusega - ülekanne. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud Swedbank vastus Xxx Xxxi kohta (1 kd, lk 60-65), mille kohaselt on tehtud järgmised ülekanded Xxx Xxxi nimelt ja kontolt: 16.12.2011 XxxXxx xxx arvelduskontole summas 5 000 eurot selgitusega - ülekanne, 14.12.2011 xx x arvelduskontole summas 4 500 eurot selgitusega – laenu osaline kustutamine, 14.12.2011 Xxx xx arvelduskontole summas 6 000 eurot selgitusega – laenusumma vastavalt lepingule, 14.12.2011 Xxx Xxx ’i arvelduskontole summas 5 500 eurot selgitusega – võla tasumine vastavalt lepingule; ning sularahas võttis 14.12.2011 F.U Xxx Xxxi arvelduskontolt 5 000 eurot. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud F.U konto väljavõte (1 kd, lk 69-71), kust on näha F. U pangakontol rahaliste vahendite liikumine ajavahemikul 01.11.2011-01.03.2012. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud kohtumäärus ja notar Xxx poolt koostatud lepingud (1 kd, lk 72-93), mille kohaselt notar Xxx Xxx edastas menetlejale 13.12.2011 notari büroos tõestatud dokumendid: hüpoteekide lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, Ida-Viru maavanema korraldused. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud MTA vastus kasiino külastamise piirangu kohta (1 kd, lk 94-95), mille kohaselt oli F. U Maksukorralduse seaduse § 29 lg 1 alusel kantud õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja ajavahemikul 20.11.201020.11.2013. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud väljavõte Ametlikest Teadaannetest (1 kd, lk 96), millle kohaselt avaldas 10.01.2012 notar teade, et Xxx Xxxi poolt väljastatud volitus F.U nimele on tunnistatud kehtetuks ning notar avaldas 09.01.2012 teade, et Xxx Xxx i poolt väljastatud volitus F.U nimele on tunnistatud kehtetuks Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud saatekiri, asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (1 kd, lk 97-200 ja 2 kd lk 1-84), mille kohaselt vaadeldatakse ksiviilasja nr 2-06-25500 ja nr2-09-25666 materjalid. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud Eesti Post vastus (2 kd, lk 84-85) Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud pankade vastused Xxx Xxx kohta (2 kd, lk 86-96) Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud advokaadibüroo vastus ja arved (2 kd, lk 97-100, 101), mille kohaselt advokaat Margus Kiir seletas, et tsiviilasja nr 2-06-25500 raames õi gusabi osutamise eest tasus tavaliselt Xxx Xxx või tema abikaasa ning J.Heiland osutas kaa sabi. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos CDplaadiga (2 kd, lk 102-104), millega vaadeldatakse Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi arvelduskontod ajavahemikul 01.05.2005-31.12.2011. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud koopiad tsiviilasjast (2 kd, lk 107-119)

1-13-4083 Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud xx Xxx maksekorraldus (2 kd, lk 120), mille kohaselt kandis 14.01.2011 Xxx Xxx üle Xxx-Xxx neilandi arvelduskontole 400 eurot selgituse ga „Ettemaks Xxx kinnistu eest. xx vald Johannesele.“ Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud xx vallavalitsuse vastus koos plaanidega (2 kd, lk 124-126), mille kohaselt katastriüksuse osadeks mõõtmiseks on vajalik omaniku avaldus maamõõdufirmale tööde teostamiseks ja katastrimõõdistamise toimikus olevate piiriprotokollide allkirjastamine. Toimik edastati vallavalitsusele detsembris 2011, korraldus 12.01.2012 nr 6, ning toimiku edastas xx vallavalitsus Ida-Viru maakatastrile 19.01.2012. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud Ida-Viru Maavalitsuse vastus (2 kd, lk 127128) , mille kohaselt pöördus F .U Xxx Xxxi esindaxxxa Ida-Viru Maavalitsusele kinnistuse seotud küsimustega. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud notar Tiit Juuse juures sõlmitud leping koos lisadega (2 kd, lk 132-155), mille kohaselt müüsid 03.05.2012 Xxx Xxx ja Xxx Xxx ära kolmeks osaks jagatud kinnistu Xxx. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ja ekspertiisiakt (2 kd, lk 158-159, 160-164), mille kohaselt avalduse koopial Maa-ameti Ida-Viru katastribüroole 11.11.2011 ja 11.11.2011 Xxx ja Xxx piiriprotokollidel olevad allkirjad Xxx Xxxi nime järgi tõenäoliselt ei ole kirj utatud Xxx Xxxi poolt. Ei ole võimalik määrata, kas Xxx Xxxi allkirjad on kirjutatud F.U poolt. Dokumentidel Xxx Xxxi nime järgi olevad allkirjad sarnanevad omavahel ja tõenäoliselt on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud Põllumaxxxdusameti vastus koos lisadega (2 kd, lk 165-168), mille kohaselt on F.U 22.11.2011 toonud isiklikult PMA Ida-Viru keskusesse E.Xxxi poolt allkirjastatud maaparandusehitise maa-alal paikneva kinnisasja maakorraldustoimingu kooskõlastuse taotluse koos kinnisasja jagamisplaaniga.F.U vajadus pöördumiseks tuli maaparandusseaduse § 48 lõikest 1. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud kriminaalmenetluse kulude tõendid (2 kd, lk 169-174) Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt tegi ta novembris 2011 maamõõdistamist, et jagada kinnistu kaheks ning eraldada metsa ja põllumaa. Vormistas toimiku kuni katastri toiminguteni. Need olid Xxx ja Xxx metsa kinnistus xx vallas. Tellijaks oli xx Xxx, ta pidi vist metsa ostma. Tema koostas piiriprotokollid.

Ta suhtes ja xx xxx abikaasaga, kellelt kuulis, et F.U on olemas volikiri. Tööde eest maksis xx Xxx. Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt oli ta xxx juhatuse liige aastal 2011 ning nad ostsid Xxx, Xxx ja Xxxi kinnistud, mille maakler xx xx leidis. Notari juures kuulud F.U ja Xxxi nime. Müüjal oli esindaja. Pakuti mitut varianti tasumiseks, nemad kandis notari deposiiti. Lepingu sõlmimise juures oli ka täitur ja riigi esindaja, kuna oli veel vaja midagi riigile maksta. Ei mäleta, kas notar tegu lepingusse parandusi. Rohkem pole midagi F.U-lt ostnud. Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt suhtes ta F .U-ga seoses 3 kinnistu ostu-müügiga. Ta oli müüja

1-13-4083 esindaja ning ostjaks oli xx xx. Notari juures oli veel lisaks maavalitsuse esindaja ja kohtutäitur. Lepingusse tehti muudatus, kuid ei mäleta, milline. Ta ei tea, kes oli kinnistute omanikuks, F.U oli esindamisõigus. F. U pakkus kanda raha tema arvele või kolmandale isikule, nad keeldusid ja tasusid notari deposiiti. Rohkem pole tal F.U-ga tehinguid olnud. Hiljem oli xx.xx helistanud naisterahvas ja teatanud pettusest selle tehinguga. Võlast oli juttu enne tehingut. Raha kanti kolmanda isiku arvele, keda tehingu juures polnud. Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt oli tema menetluses täiteasi Xxx, Xxxi ja Xxx kinnistustega seoses maa-ameti hüpiteegi võlgnevusega. Ta viibis notariaalse tehingu sõlmimise juures. Ta ei mäleta, kas lepingu teksti muudeti. Omanikku notari juures polnud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud Xxx Xxxi avaldus AS-le Swedbank, (tl (2 kd, lk 175-176), mille kohaselt palus Xxx Xxx 09.01.2012 sulgeda tema pangakaarti ja annuleerita F.U-le 19.05.2009 antud volitust. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 286 -1 alusel vastu võetud maksekorraldus, (tl (2 kd, lk 177), mille kohaselt Xxx Xxx kandis 05.01.2007 xx xx kontole 10000 krooni. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel vastu võetud tunnistaja xx x eeluurimisel antud ütlused (2 kd, lk 182-188), mille kohaselt suhtles ta F.U-ga aastal 2011 seoses kinnistu Xxx ostuga. J.neilandiga oli kokkulepitud ostu summa 12000 eurot, ühel korral tahtis ta enne tehingut saada raha auto remondiks, teisel korral esimest sissemaks. Kokku tunnistaja abikaasa maksis F.U-le 1300 eurot. Tunnistaja seletas, et makstud summa nad abikaasaga arvestasid kogu kinnistu summast maha. Samuti andis tunnistaja ühel korral F. U-le maamõõdu toimikud, mille sai tagasi täidetuna. Tunnistaja xx x ütluste kohaselt töötas ta 2011. aastal Ida-Viru Maavalitsuses arendusspetialistina. Ta oli hüpoteegipidaja Xxxi kinnistustel Eesti Vabariigi kasuks. F.U, kui Xxxi esindaja pöördus tema poole, soovides saada infot hüpoteegi kohta, kuna soovis kinnistud võõrandada ja jagada. Ostu- müügi tehing toimus notar Xxx kontoris. Tehingu tulemusel hüpteek kustutati. Süüdistatav F.U andis kohtuistungil ütlusi , et tunnistab end süüdi osaliselt. 2005. aastal soovis ta vahendada 3 Xxx i kinnistut põllumaxxx dusühistule. Xxx tegi talle volituse 3 kinnistu kohta 2005.a., et ta võib neid võõrandada oma äranägemise järgi, käsutada raha oma äranägemise järgi. E. Xxx küsis temalt laenu. Ta pöördus Xxx Xxxi poole, kes pani tüt re talu panti ja sai raha. 32 000 krooni kandis E.Xxxi arvele ning 10 000 krooni pidi andma laenulepingu sõlmimisel sularahas. Tema pidi kuni augustini 2006 võõrandama Xxxi kinnistud ja saadud rahast tagastama Xxx ile võla. Intress oli 10% kuus kui laenu ei tagastata. Hilisemas lepingus kasvas laenusumma 100 000 kroonile. Xxx Xxx andis talle raha Riigikohtule kirja saatmiseks, bensiini jaoks, summat ei tea. Xxx ja Xxx metsa piiriprotokollid allkirjastas Xxx Xxx Xxx Xxx telefonikõne peale. Ta sai need protokollid hr. Xxx käest, kes soovis maad osta. Enamus dokumente allkirjastas Xxx Xxx Xxx Xxx nõusolekul oma töökohas, algul xx ja siis Migratsiooniametis. Andis kinnistud müüki kinnisvarafirmasse. Jaanuaris 2007 sai E.Xxxlt 20 000 krooni PRIA rahadest. E.Xxx tegi volikirja oma kontode kasutamiseks Hansapangas peale 2008. aastat, et ta saaks kasutada 3 kinnistu müügist saadavat raha. Aastatel 2005-2011 andis E.Xxx andnud talle 3 volitust. 3 kinnistut ostis xx xx x. Tema pani notari aja kinni ning pöördus maavalitsuse ja kohtutäituri poole. Notari deposiidist kustutati hüpoteek 20 000 eurot ning täiturile ligi 1000 eurot. Xxxid ei teadnud tehingu kuupäeva, kuid teadsid sellest enne tehingut. Notar pidi kandma poole summast E.Xxx arveleja Xxx Xxxi pool volituse alu sel tema äranägemise järgi. Tema palus teise poole kanda Xxx Xxx kontole. Xxx Xxx i arvele laekunud raha võttis ta osaliselt sularahana välja, osa kandis poja, tütre ja eksabikaasa kontodele. Võttis selle raha, kuna vastavalt laenulepingule oli viivis 10% kuus ning laenusumma oli

1-13-4083 kasvanud mitmekordseks. Xxx Xxx i rahaga võis ta teha mida tahab. xx Xxx kandis Xxx kinnistu eest tema poja arvele raha. Selle tehingu tegemiseks pöördus ta xx vallavalitsusse, maavalitsusse, hüpoteegi pidaja poole. Ta edastas saadu d info Xxxle, kes tasus hüpoteegi summa. Ta sai aru, et riigiasutusse esitati P.Xxxi võltsitud allkirjaga dokument. Kinnistuste müümisega tegeles 20052011.a. Müügi summas nad E.Xxxiga kokku ei leppinud. Need kinnistud olid laenulepingu tagatiseks. See leping oli tehtud hiljem ja seda E.Xxx ei allkirjastanud. 20 000 krooni ei saanud ta võla katteks, vaid PRIA rahadest, mis kanti Xxx arvele. Pool sellest jättis endale ning pool andis isikule, kes pidi maad kasutama, hüvitades nende kulud. Võla katteks pole Xxx midagi tasunud. Xxx kandis tema poja arvele 400 eurot ning lisaks andis veel sularahas. Tema kulud antud asjas olid suuremad, kui ta sai. Kinnistu müügist sai 83 000 eurot. Raha läks võla ja tema kulude katteks. Raha ei pidanud laekuma mõlema abikaasa arvele.

10 000 krooni, mis kanti 2006.a. tema lapse arvele, oli kaja esitamise eest. I. xx ei maksnud ta saadud rahadest, kuna ka Xxx oli teinud volituse tema rahade käsutamiseks. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud laenuleping (2 kd, lk 189), mille kohaselt oli leping sõlmitud 22.06.2005 laenuandja Xxx xx i ja saenusaaja Xxx Xxxi vahel. Laenuandja andis laenusaajale 42500 krooni tähtaega 01.09.2006 intressiga 10% kuus. Siinjuures laenusaaja ei pea tagastama saadud summat, kui laenuandja es indaja F.U võõrandab Xxx Xxxi 3 kinnistust enne 31.08.2006. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud Xxx Xxx konto väljavõte (2 kd, lk 190), kus on näha rahasummade liikumine Xxx xxx pangakontol ajavahemikul 01.06.2005-30.06.2005, siinjuures oli tehtud ülekanne Xxx Xxxi kontole summas 32000 eurot. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-06-25500 (2 kd, lk 191-192) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud väljastusteate koopia (2 kd, lk 193) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud kaja ja vastus hagile (2 kd, lk 194-197) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud kassatsioonkaebus (2 kd, lk 198-202) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud 2-06-25500 kohtuotsus (2 kd, lk 203-209) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud hüpoteekide lõpetamise kokkulepped ja kinnistamisavaldused (2 kd, lk 213-226) Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud Ida-Viru Maavalitsuse vastus koos lisadega (2 kd, lk 210-211), kus on näha, et F .U on tehtud järelepärimise ja sai vastuse Xxx Xxxile kuuluvate hüpoteegiga koormatud kinnistute võla jääkide kohta. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud ettepanek kohtuväliseks lahenduseks (2 kd, lk 212), kust on näha, et esindaja kaudu tehakse 12.12.2011 Xxx Xxx ile ettepanek võlgnevuse (22.06.2005 laenulepingu alusel) kustutamiseks kinnistute võõrandamisest saadud raha koheselt üle kanda Xxx xxx pangakontole. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud 26.05.2005 notariaalne volikiri (2 kd, lk 227229), mille kohaselt Xxx Xxx on volitanud F. U müüma hinnaga ja tingimusel oma äranägemise järgi tema omandis olevad 3 kinnistut. Samuti esitama, nõudma ja saama kõiki ametnikke pabereid, kirjutama võlaõiguslikule lepingule ja asjaõiguslepingule alla, võtma vastu müügist saadaolevat raha, maksma vajalikke makseid, alla kirjutama E. Xxxi eest ja sooritama kõike volitusest tulenevat. Esindaja võib teha toimingu ka iseendaga või isikuga, kelle esindaja ta

1-13-4083 samaaegselt on. Volikiri kehtivus on 3 aastat ja välja antud edasivolitamise õigusega. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud 07.07.2005 abikaasa notariaalne nõusolek (2 kd, lk 230), mille kohaselt Xxx xx on andnud nõusoleku abikaasale Xxx Xxx ile nende ühisvara käsutamiseks tingimuste ja väärtusega vastavalt oma äranägemisele. Kannatanu esindaja taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud välamõstmiseks koos arvetega (2 kd, lk 231-234)

taotlus menetluskulude

Süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi (kannatanu Xxx Xxx) Kohtu hinnangul järgmised tõendid ei oma tähtsust tõendamiseseme asjaolude kohta: F.U konto väljavõte (1 kd, lk 69-71), Eesti Post vastus (2 kd, lk 84-85) ja pankade vastused Xxx Xxxi arvete kohta (2 kd, lk 86-96) ning kohus kõrvaldab antud dokumend id tõendite hulgast. Kohus leiab, et kõik kohtulikul uurimisel uuritud tõendid on usaldusväärsed ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus kogutud tõenditele. Vaatamata sellele, et süüdistatav F .U ei tunnista ennast süüdi, kajastab kohtu hinnangul F .U sündmusi õigesti, kuid kohus suhtub kriitiliselt F.U ütlustesse, kuidas ta kirjeldab oma tegude motiive, millega põhjendab oma tegevust. Järgmised dokumentid, mis on ekslikult kohtu poolt kaitsja taotluse alusel vastu võetud – kordavad juba prokuröri poolt esitatud ja kohtu poolt varem vastu võetud dokumente: tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-06-25500 (2 kd, lk 191-192), väljastusteate koopia (2 kd, lk 193), kaja ja vastus hagile (2 kd, lk 194-197), kassatsioonkaebus (2 kd, lk 198-202), tsiviilasjas nr 2-06-25500 kohtuotsus (2 kd, lk 203-209), hüpoteekide lõpetamise kokkulepped ja kinnistamisavaldused (2 kd, lk 213-226). Prokuröri poolt esitatud ja kohtu poolt vastuvõetud MTA vastus kasiino külastamise piirangu kohta (1 kd, lk 94-95) kannab vaid F.U iseloomustavaid andmeid. Kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmist. Kannatanu Xxx Xxx i ja süüdistatava F .U vahel olid pikaajalised isiklikud suhted, millised muutusid ärisuheteks aastal 2005, millal Xxx Xxx volitas F .U ära müüma Xxx Xxx i ja tema abikaasa ühisomandis olevat 3 kinnistut –Xxx, Xxx ja Xxxi. Asjaolu, et Xxx Xxx soovis kinnistuid ära müüa juba aastast 2004, kinnitavad tsiviilasja nr 2-0625500 ja nr 2-09-25666 materjalid (1 kd, lk 97-200 ja 2 kd lk 1-84), abikaasa nõusolek (1 kd, lk 1718), millega Xxx Xxx on 01.12.2004 notari juures andnud abikaasale Xxx Xxxile nõusoleku nendele ühisvarana kuuluvate kinnistu te (Xxx, Xxxi, Xxx) käsutamiseks. Aastast 2005 hakkas Xxx Xxxi tsiviilvaidlustega ja kinnistute müügiga seotud asjadega tegelema F.U . Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et F .U tegutses aktiivselt, esindas Xxx Xxxi erineva tes asutustes, koostas dokumente, tegi järelepärimisi jne. Samuti kandis F.U rahalisi kulusid ja mõned raha summad sai ta Xxx või Xxx Xxx i käest kulude katteks (maksekorraldus tl (2 kd, lk 177). Samas rahalisi kulusid kandis ka Xxx Xxx ning tasus ka ise mõnede teenuste eest. Antud asjaolu sid kinnitavad järgmised tõendid: tsiviilasja nr 206-25500 ja nr 2-09-25666 materjalid (1 kd, lk 97-200 ja 2 kd lk 1-84), tsiviilasjast nr 2-3219/03 materjalid (2 kd, lk 107-119), kust on näha, et F .U tegutses Xxx Xxxi esindaxxxa, advokaadibüroo vastus ja arved (2 kd, lk 97-100, 101), mille kohaselt advokaat Margus Kiir seletas, et tsiviilasja nr 2-06-25500 raames õigusabi osutamise eest tasus tavaliselt Xxx Xxx või tema

1-13-4083 abikaasa ning F.U osutas kaasabi, Ida-Viru Maavalitsuse vastus koos lisadega (2 kd, lk 210211, 2 kd, lk 127-128 ), kus on näha, et F. U on tehtud järelepärimise ja sai vastuse Xxx Xxxile kuuluvate hüpoteegiga koormatud kinnistute võla jääkide kohta, aruanne, arve ja maksekorraldus (1 kd, lk 31-33), mille kohaselt Xxx xxx tasus 08.03.2011 ära Advokaadibüroost esitatud arve summas 149,60 eurot ning tunnistajate Xxx Xxx, Xxx Xxx, xx xx, xx xx, xx xx, xx xx ütlused. F.U ja tema abikaasa ühisomandis olevad kinnistud (Xxx, Xxx ja Xxxi) olid omandatud erastamise teel aastal 2004 ning kinnistutel olid kitsendused ja koormatised (kinnitusraamatu väljavõtted 1 kd, lk 34 -39). Samuti seisuga 08.02.2010 oli Xxx Xxxil võlg – kinnistu Xxx eest – 42967,65 krooni, Xxx – 307066,35 krooni, Xxx – 220320,48 krooni, Xxx i – 181955,49 krooni, Xxx – 70451, 47 krooni (saldo teatis 1 kd, lk 30). Selleks, et F .U oli võimalus seaduslikul alusel tegeleda Xxx Xxxi asjaajamisega olid koostatud järg mised dokumentid: 07.07.2005 abikaasa notariaalne nõusolek (2 kd, lk 230), 26.05.2005 notariaalne volikiri (2 kd, lk 227-229), 09.07.2008 notariaalne volikiri (1 kd, lk 3-5), 08.08.2011 notariaalne volikiri (1 kd, lk 6-7), 06.12.2011 notariaalne volikiri (1 kd, lk 27-28, 121123). 07.07.2005 andis Xxx Xxx nõusoleku abikaasale Xxx Xxxile nende ühisvara käsutamiseks tingimuste ja väärtusega vastavalt oma äranägemisele. Xxx Xxx on kolmel korral andnud notariaalse võlituse kinnistute võõrandamiseks. 26.05.2005 on Xxx Xxx volitanud F.U müüma hinnaga ja tingimusel oma äranägemise järgi tema omandis olevat 3 kinnistut. Esindaja võis teha toimingu ka iseendaga või isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on. Volikiri kehtivus oli 3 aastat ja välja antud edasivolitamise õigusega. Kolme aasta pärast on 09.07.2008 Xxx Xxx volitanud F.U käsutama (müüma ) Xxx Xxxi ja tema abikaasa ühisomandis olevat 5 kinnistust (Xxx, Xxxi, Xxx , Xxx, Xxx ) , hinnaga ja muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma omandi. Volikiri kehtivus on 3 aastat ja on antud edasivolitamise õiguseta. Veel kolme aasta pärast on 08.08.2011 Xxx Xxx volitanud F .U käsutama (müüma ) Xxx Xxxi ja tema abikaasa ühisomandis olevat5 kinnistust (Xxx, Xxxi, Xxx, Xxx, Xxx ) , hinnaga ja muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma omandi. Volikirjal on tähtajatu kehtivus ja on antud edasivolitamise õiguseta. Volikirjaga on esindajal õigus teha Xxx Xxxi nimel tehinguid iseendaga ja/või isikuga, kellele esindajaks ta samaaegselt on. Samuti 06.12.2011 on Xxx Xxx volitanud F.U võõrandama ja käsutama hinnaga ja muude tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele Xxx Xxxi ja tema endise Xxx Xxxi ühisomandis olevad 4 kinnistust ( Xxx, Xxxi, Xxx, Xxx) ning andma üle kinnistute omandi; jagama ting imustega vastavalt esindaja äranägemisele Xxx Xxxi ja tema endise Xxx Xxx i ühisomandis oleva kinnistu (Xxx) kaheks või enamaks eraldi kinnistuks, sõlmima vajalikud kokkulepped ja esitama kinnistamisavalduse; võõrandama ja käsutama hinnaga ja muude tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele kinnistu Xxx, sealhulgas kinnistu jagamise tulemusel tekkinud kinnistuid ning andma üle kinnistute omandi. Volikirjal on tähtajatu kehtivus ja on antud edasivolitamise õiguseta. Volikirjaga on esindajal õigus teha Xxx Xxxi nimel tehinguid iseendaga ja/või isikuga, kellele esindajaks ta samaaegselt on. 22.06.2005 sõlmisid Xxx Xxx ja Xxx Tamberg laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja (Xxx Xxx laenusaajale Xxx Xxxile 42500 krooni tähtaega 01.09.2006 intressiga 10% kuus. Siinjuures laenusaaja ei pea tagastama saadud summat, kui laenuandja esindaja F .U võõrandab Xxx Xxxi 3 kinnistust enne 31.08.2006 (laenuleping 2 kd, lk 189). 32500 krooni kanti üle Xxx Xxxi panga kontole ning 10000 krooni anti sularahas. Xxx Xxx konto väljavõttest (2 kd, lk 190) ja asitõendi

1-13-4083 vaatlusprotokollist koos CD-plaadiga (2 kd, lk 102-104), on näha, et 22.06.2005 Xxx Xxx pangakontolt on tehtud ülekanne Xxx Xxxi kontole summas 32000 eurot. F.U sai Xxx Xxxilt erinevad rah a summad (F.U allkiri k 1 lk 1), 23.01.2007 - 20000 krooni, 02.12.2007 - 2000 krooni, 21.12.2007 - 5000 krooni, 08.10.2010 2000 krooni. Xxx Xxx ega F.U ei vadlusta laenu saamise ja raha üleandmise fakte. 12.12.2011 on F.U esindaja tegi kirjaliku ettepaneku Xxx Xxxile 22.06.2005 laenulepingu alusel tekkinid võlgnevuse kustutamiseks ja kinnistute võõrandamisest saadud raha üle kandmiseks Xxx Xxx pangakontole. 13.12.2011 sõlmiti notari Xxx Xxx juures hüpoteekide lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja tehti kinnistamisavaldused . 13.12.2011 sooritatud tehingu käigus müüs F.U maha Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi volituse alusel xx (esinadaja Xxx Xxx) kinnistud Xxx, Xxxi, Xxx. Siinjuures kinnistu Xxx müüdi ära 29 598 euro eest, Xxx i – 58 976 euro eest, Xxx - 13 814 euro eest, kokku 102 388 eurot. Sellest summast kanti üle 19 227 eurot 26 senti hüpoteeki pidajale (Riigile) ning kinnistud vabastati hüpoteeki alt, samuti kanti üle 132 eurot 20 senti Kohtutäiturile ning kinnistusraamatusest kustutati keelumärge kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Müügist saadud raha summas 41514 eurot 27 senti kanti üle Müüja (Xxx Xxxi) pangakontole, sama summa 41514 eurot 27 senti kanti üle Müüja Xxx Xxx pangakontole (Hüpoteekide lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused 1 kd, lk 2026), (notar Xxx poolt koostatud lepingud 1 kd, lk 72-93), (Xxx Xxx konto väljavõte, millle kohaselt on 13.12.2011 laekunud Xxx Xxx arvelduskontolt Xxx Xxx kontole raha summas 41 514,27 eurot 1 kd, lk 40-48, 66-68), tunnistajate Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx Xxx, xx xx, süüdistatav F.U ütlused. Kinnistute müügist saadud raha summas 41 514,27 eurot, mis üle kanti Xxx Xxx kontole, võttis kontolt Xxx Xxx ja andis F. U-le (Xxx Xxx konto väljavõte, tunnistaja Xxx Xxx ja süüdistatava ütlused). Xxx Xxxi arvelduskontole laekunud rahaga summas 41 514,27 eurot tegi F.U järgmist: ajavahemikul 13.12-14.12.2011 võttis arvelt sularahas kokku 5860 eurot, 14.12.2011 kandis üle Xxx Xxx arvele 5500 eurot selgitusega „võla tasumine vastavalt lepingule“, 14.12.2011 kandis üle Xxx-Xxx xx arvele 6000 eurot selgitusega „laenu summa vastavalt lepingule“, 14.12.2011 kandis üle F.U arvele 5000 eurot ja 3000 eurot, 14.12.2011 kandis üle xx xx arvele 4500 eurot, ajavahemikul 15.12.-27.12.2011 võttis ära sularahas kokku 6500 eurot, 16.12.2011 kandis üle Xxx-Xxx F.U arvele 5000 eurot selgitusega „laenu summa vastavalt lepingule“, maksis kaardiga 59,06 eurot, 52,70 eurot, samuti võeti arvelt teenistustasud summas 67,64 eurot. Kokku summas 41539,10 eurot (Xxx Xxxi AS Swedbank konto väljavõte ajavahemikul 01.12.2011-09.01.2012 1 kd, lk 2), (xx x konto väljavõtted 1 kd, lk 49-51), (Xxx-Xxx F.U ja Xxx Xxx ’i konto väljavõtted (1 kd, lk 52-59) , (Swedbank vastus Xxx Xxx i arvelduskonto kohta 1 kd, lk 60-65) , süüdistatava ütlused. 09.01.2011 pöördus Xxx Xxx AS-le Swedbank avaldusega, kus Xxx Xxx palus 09.01.2012 sulgeda tema pangakaarti ja annuleerita F.U-le 19.05.2009 antud volitust (2 kd, lk 175-176), kannatanu ütlused. 09.01.2012 avaldas notar Xxx Xxx Ametlikes Teadaannetes teade, et Xxx Xxxi poolt väljastatud volitus F.U nimele on tunnistatud kehtetuks ning 10.01.2011 avaldas notar Xxx Xxx Ametlikes Teadaannetes teade, et Xxx Xxxi poolt väljastatud volitus F.U nimele on tunnistatud kehtetuks (1 kd, lk 96).

1-13-4083 11.01.2011 pöördus Xxx Xxx avaldusega politseisse, et F.U omastas Xxx ja Xxx kuuluvate kinnistuste müügi käigus raha summas 81000 eurot (1 kd, lk 19-28), ning 14.01.2014 tegi Xxx Xxx politseisse kuriteoavalduse (1 kd, lk 29), kannatanu Xxx Xxxi ja tunnistaja Xxx Xxxi ütlused. F.U süüdistatkse KarS § 201 lg 2 p 2 järgi talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, nimelt selles, et olles Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi esindaja ühisomandisse kuuluvate kinnistute võõrandamiseks , seega isikuks, kellele oli usaldatud võõras vara, tegutses teda volitanud isikute huvide vastaselt, pööras omavoliliselt enda ja kolmandate isikute kasuks kinnistute müügist laekunud raha. Kohus on tuvastanud, et Xxx Xxx ja Xxx Xxx on volitanud F .U ära müüma ühisomandis kuuluvat vara ning kinnistute tehingute teostamisel tegeles F.U volituste alusel. Samuti Xxx Xxx on andnud Johennes F.U-le volituse tema Swedbangas oleva pangakonto kasutamiseks. Omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus järgmistes asjaoludes: -

kinnistute müügist saadud raha puhul on tegemist F. U-le usaldatud võõra varaga.

Vara usaldamise mõiste KarS § 201 lg 1 teise teoalternatiivi tähenduses hõlmab ka juhtumeid, kus on olemas arvelduskonto omaniku nõusolek teise isiku juurdepääsuks arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks. F.U-le tehingu sooritamise ajal Xxx Xxxi poolt antud kehtiva volituse alusel pidi ta kinnistute . Xxx Xxxi poolt antud viimases volituses ei ole ette nähtud tingimusi, kuhu peab peale ostu-müügilepingut raha laekuma. Kinnistute müügist saadud raha oli tehingu (müügilepingu) tegemise ajal notar Xxx Xxx pangakontol ning peale tehingu sooritamist kandis notar raha üle nii, nagu oli volitustes ette nähtud. Xxx Xxx ile läks volituse alusel temale kuuluv osa rahast (41514,27 eurot) tema pangakontole ning kuna Xxx Xxx i volitus ei näe ette raha ülekandmist, siis kandis Xxx Xxx Xxx Xxxi osa rahast (41514,27 eurot) F.U ettepanekul Xxx Xxx pangakontole. F.U oli volitus Xxx Xxxi pangakonto kasutamiseks, samuti oli olemas eelnev Xxx Xxx nõusolek selle kohta, et ta võtab tema kontole laekunud raha ja annab F. U-le. Seega Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi ühisomandisse kuuluvate kinnistute võõrandamisest saadud raha puhul on tegemist F.U-le usaldatud võõra varaga. -

F.U pööras talle usaldatud vara enda kasuks.

Enda kasuks pööramine tähendab vara faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. F.U , kannatanu Xxx Xxxi, tunnistajate Xxx xx (Xxx) ja Xxx Xxxi ütluste ja dokumentaalsete tõendite alusel on tuvastatud, et F.U käsutas kinnistute müügist saadud raha kui enda oma. Xxx Xxxi kontole kantud osa rahast võttis F.U isiklikult välja sularahas, osa kulutas pangakaardiga makstes, osa kandis üle erinevatele sugulastele. Xxx xx pangakontole laekunud raha võttis kontolt Xxx Xxx ja andis üle F .U-le ning Johannes

1-13-4083 F.U käsutas raha oma äranägemise järgi. F.U manifesteeris omastamistahet väliselt tajutavates tegudes, seega pööras talle usaldatud vara enda kasuks. -

tegemist on F .U-le usaldatud

varaga.

F.U jaoks olid Xxx, Xxxi, Xxx kinnistud võõrad, kuna kuulusid Xxx ja Xxx Xxx i ühisomandisse. 13.12.2011 notari Xxx Xxx juures tehingute soritamisel (hüpoteekide lõpetamise leping, kinnisasjade müügileping u asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused) tegutses F.U kinnistute omanike volitusel. RKKK 3-1-1-13- 05 kohaselt käsutuslepingu alusel asja valdava isiku jaoks on asi talle võõras. Seega võõraste kinnistute müügist saadud raha on F.U jaoks samuti võõras vara. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selles, kas F.U pööras talle usaldatud võõra vara enda kasuks Süüdistatav F. U kaitseversiooni kohaselt oli tal õigus kogu kolme kinnistute müügist saadud rahale, kuna 22.06.2005 sõlmitud laenulepingu alusel oli Xxx Xxxil kinnistute võõrandamise aja seisuga (13.12.2011) tekkinud võlgnevus palju suurem kui müügist saadud Xxx Xxxi osa rahast. Süüdistatav F.U ütluste kohaselt, kuna tal oli Xxx Xxx volitus tema rahaliste vahendite käsutamiseks ning arvestades laenulepingu tingimusi (laenuandja Xxx Xxx andis laenusaajale Xxx Xxxile 42500 krooni tähtajaga 01.09.2006 intressiga 10% kuus; ning laenusaaja ei pea tagastama saadud summat, kui laenuandja esindaja F.U v õõrandab Xxx Xxxi 3 kinnistut enne 31.08.2006 ), võis ta Xxx Xxxi osa rahast summas 41514,27 eurot võtta endale. Samuti oli tal Xxx Xxxi volituse alusel õigus käsutada müügist saadud raha oma äranägemise järgi. Kohtu hinnangul on kohtuistungil uuritud tõenditega tuvastatud, et F.U tegutses talle usaldatud vara enda kasuks pööramiseks ebaseaduslikult ning F.U kaitseversioon on ümber lükatud teiste tõenditega – eelkõige kannatanu Xxx Xxxi ütlustega, tunnistaja Xxx Xxxi ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Kohus tuvastas, et 22.06.2005 sõlmisid Xxx Xxx ja Xxx xxx laenulepingu, ning X xx Xxx ei tagastanud raha lepingus ettenähtud tähtajaks. Samuti F.U tegeles alates aastast 2005 Xxx Xxxi tsiviilvaidluste ja kinnistute müügiga seotud asjadega, kandes seejuures teatud materiaalseid kulusid. Samuti on tuvastatud, et F.U sai Xxx Xxx ilt järgmised raha summad: 23.01.2007 20000 krooni, 02.12.2007 - 2000 krooni, 21.12.2007 - 5000 krooni, 08.10.2010 - 2000 krooni ning veel väikesed summad seoses Xxx Xxxi asjaajamisega tekkinud kulude katteks. Xxx Xxx ise ka tasus erinevate teenuste osutamise eest, nt õigusabiga seotud kulud. Xxx Xxxi ja F.U vahel ei olnud rahalised suhted reguleerinud ega kokku lepitud – F.U ei ole kunagi esitanud Xxx Xxxile arveid ega aruandeid, seoses millega ja millised täpselt kulud ta kandis; ei nõudnud Xxx Xxxilt laenulepingu alusel tekkinud võla tagastamist ning ega tuletanud seda meeldegi. Xxx Xxx andis F.U-le raha ning ei öelnud, et tema arusaamise järgi läheb see raha võla katteks; olles volitanud F.U enda asja ajamist või kinnistute müümist, ei arutanud täpselt töö tasustamise tingimusi jne. Kuid kohtu hinnangul Xxx Xxxi ja F .U suhted enne 13.12.2011 kannavad tsiviilõiguslikku iseloomu ning rahaga seotud küsimused, vaidlused, arusaamatused seoses laenu/võla tagastamisega või töö tasustamisega tuleb lahendada tsiviilmenetluse korras. Seega F. U arusaam, et kuna isik on talle võlgu – siis ta võib omandada talle usaldatud

1-13-4083 vara, on vale. Samuti on vale F .U seisukoht, et vastavalt Xxx Xxxi poolt 06.12.2011 tehtud volitusele oli tal õigus käsutada kolme kinnistute võõrandamisest saadud raha oma äranägemise järgi, sh võtta raha endale. Volituse tekstist on selgelt näha, et F.U võis käsutada st tegutseda oma äranägemise järgi enne tehingu sooritamist, aga mitte käsutama peale tehingut saadud raha. Kannatanu Xxx Xxxi ütluste kohaselt pöördus F.U tema poole ja tegi ettepaneku kinnistud Xxx, Xxxi ja Xxx ära müüa ning E.Xxx i nõustus sellega, vormistades F. U nimele volitusi. Volitused olid vormistatud eesmärgiga kinnistud maha müüa. Müügist saadud raha pidi F.U kandma Xxx Xxxi või tema abikaasa arvele. (abikaasade Xxx ja Xxx Xxx) . Tunnistaja Xxx Xxx i ütlustest tuleneb, et endine abikaasa Xxx Xxx teatas talle, et F.U hakkab tegelema kinnistute müügiga, milleks Xxx Xxx vormistas notariaalselt algul - abikaasale nõusolek kinnistute müümiseks, ning seejärele kaks volitust F .U nimele. Viimase volituse vormistamisel notari juures andis Xxx Xxx oma arve numbri, kuid F. U palus võta arve number ära, et siis on tal parem tegutseda. Xxx Xxx andis F. U-le nõusoleku xxxult kinnistute müügiks ning müügist saadud raha summast pool pidi laekuma temale. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu Xxx Xxxi ja tunnistaja Xxx Xxxi ütlustes, samuti nende ütlused on kinnitatud teiste kogutud tõenditega. Xxx ja Xxx Xxx kohe, kui said teostatud tehingust teada, pöördusid politseisse, mis tõendab, et nad andsid F. U-le volitused xxxult maade müügiks aga mitte raha käsutamiseks. Samuti asjaolu, et Xxx Xxx ja Xxx Xxx volitasid võõrandama 3 kinnistut, et nende soov oli kinnistud müüa ning saada raha endale, kinnitavad F.U-le vormistatud viimased volitused, millega on fikseeritud F.U pädevus kinnistute Xxx , Xxxi ja Kaeva kohta. Volituste alusel on F.U tegevuse lõpptulemus – võõrandada teatud summa eest kolm kinnistut ja edastada saadud raha Xxx Xxxile ja Xxx Xxxile. Seega F.U puudus Xxx ja Xxx Xxxi volitus kinnistute võõrandamisest saadud raha käsutamiseks. Asjaolu, et F.U oli seaduslik alus kinnistute müügiks, et an na talle õigust vara enda kasuks pöörata. F.U esitas kaitsja kaudu tõendina koostatud 12.12.2011 kirjaliku ettepaneku, mille kohaselt F.U esindaja tegi Xxx Xxxile ettepaneku

Kohtu hinnangul ei kinnita antud tõend F .U raha omastamise seaduslikkust, kuna koostati üks päev enne kinnistute võõrandamise lepingu sõlmimist ning puuduvad andmed selle kohta, et Xxx Xxx oli sellest teadlik. Samuti vaatamata koostatud kirjaliku ettepanekule ei andnud Xxx ja Xxx Xxx nõusolekut kinnistute võõrandamisest saadud raha käsutamiseks. RKKKL 3-1-1-84-10 kohaselt on omandamisega tegemist siis, kui isik teeb selliseid toiminguid (rahaülekandeid) milleks teda volitanud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks. F.U , võttes Xxx Xxx kontole müügist laekunud raha ning käsutades Xxx Xxxi kontole

1-13-4083 laekunud raha, pööras enda kasuks raha, mis KarS § 201 kohaselt oli käsitletav F. U-le usaldatud varana. F.U selline tegevus oli KarS § 201 mõttes ebaseaduslik, sest see toimus kinnistute müügist saadud raha omanike, Xxx ja Xxx Xxxi, nõusolekuta. Jär elikult on F.U oma tegudega täitnud KarS § 201 kuriteo koosseisu. KarS § 201 lg 2 p -s 2 sisalduvat tunnust „suur ulatus“ tuleb sisustada lähtudes karistuseadustiku rakendamise seaduse §-st 8-2, mille kohaselt on suure ulatusega selline kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Teo toimepanemise ajal (aastal 2011) oli suureulatusliku kahju piir seega 27802 eurot. Et F.U tekitas oma teoga 82000 euro suuruse kahju, realiseeris ta KarS § 201 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eelda b omastamine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Riigikohtu praktika kohaselt võib süüdlase käitumine kuriteosündmusele eeln enud või sellele järgnenud ajal anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (RKKKL 3-1-1-16-04). Kohtu hinnangul F.U kinnistute võõrandamise le eelnev ja järgnev käitumine näitab, et ta tegutses eesmärgipäraselt ja eesmärgipärane käitumine on tahteline käitumine. Kannatanu Xxx Xxxi ütlustest tuleneb, et F.U ei teavitanud teda ei enne ega ka pärast tehingut kinnistute võõrandamisest. Samuti Xxx Xxx i ütluste kohaselt, viimase volituse vormistamisel notari juures palus F.U mitte märkida Xxx Xxxi pangakonto numbrit, sest nii on tal parem tegutseda. Kohus leiab, et süüdlase käitumine, et F.U oli volitus Xxx Xxxi pangakonto kasutamiseks ning ta ei teavitanud kinnistute omanikke notariaalse tehingust, samuti ta palus Xxx Xxxit mitte märkida oma pangakontot (kuna tal puudus võimalus tema pangakontot kasutada) ning ei teavitanud ka teda kinnistutega seotud tehingust – näitab, et F.U oli enne tehingut tahe omandada Xxx ja Xxx Xxxi vara. F .U tahtis toime panna kuriteo ning soovis oma tegude tagajärge. Kohtu hinnangul pani F .U toime kuriteo kavatsetult.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele F.U süüdi tunnistada 201 lg 2 p 2 järgi. Süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi (kannatanu Xxx Xxx episood) Kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendite alusel - kannatanu Xxx Xxx ütlused, tunnistajate Xxx Xxx ja Xxx Xxx ütlused, süüdistatava F. U ütlused ja dokumentaalsed tõendid (Xxx Xxx maksekorraldus 2 kd, lk 120), loeb kohus tuvastatuks, et 2011.a. sügisel tahtis Xxx Xxx osta metsa või põllumaad Ida-Virumaal ning F.U, kes tegeles notariaalse volituse alusel kinnistu Xxx jagamise ja võõrandamise küsimustega, pakkus Xxx Xxx le osta osa Xxx kinnistust. Enne tehingut

1-13-4083 F.U palvel tegi Xxx Xxx F. U poja arvele ülekande summas 400 eurot selgitusega „ettemaks“ ning kahe nädala pärast andis F.U-le üle sularahas 900 eurot. Hiljem ei saanud Xxx Xxx F.U kätte ning raha summas 1300 eurot jäi tagastamata. Kolmeks osaks jagatud kinnistu XXX müüsid 03.05.2012 Xxx Xxx ja Xxx Xxx ära (notar Tiit Juuse juures sõlmitud leping koos lisadega 2 kd, lk 132-155) F.U faktiliselt tegeles Xxx maaüksuse jagamisega selle kinnistu edasise müümise eesmärgil. Antud asjaolu leidis kinnitust kannatanu, tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega (Xxx Xxx: Xxx Xxx: . Xxx Xxx: Ida-Viru Maavalitsuse vastus (2 kd, lk 127-128), Ida-Viru Maavalitsuse vastus koos lisadega (2 kd, lk 210-211), mille kohaselt on . Ülalnimetatud tõendid on kooskõlas F .U ütlustega, mille kohaselt sai ta Xxx Xxxlt raha kokku summas 1400 eurot, kuna tegeles maaüksuse XXX jagamise ja võõrandamisega seotud küsimustega ning kandis rahalisi kulutusi. Ta pöördus xx valla, maavalitsuse, hüpoteegi pidaja poole. F.U väidab, et tema transpordikulud olid suuremad, kui summa, mille ta sai Xxx Xxx käest. Xxx Xxx seletas kohtuistungil, et F .U sõnade kohaselt oli tal vaja autot remontida. Kuna maamõõduaeg on 2 -3 kuud, oli tal vaja raha. Xxx Xxx andis eeluurimisel ütlusi, et ühel korral tahtis F.U enne tehingut saada raha auto remondiks, teisel korral -esimene sissemaks. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et Xxx Xxx poolt saadud raha summas 1300 eurot jättis F. U endale või kasutas oma isiklikes huvides, st omastas. Kõik F .U tegevused näitavad seda, et ta tegeles kinnistu XXX jagamisega ja soovis Xxx ja Xxx Xxx i esindaxxxa maaüksuse ära müüa. Vaieldamatu on ka see, et ta kandis transpordi ja aja kulusid. F.U ei jõudnud tehingut lõpule viia, kuna Xxx ja Xxx Xxx annuleerisid F.U-le antud volitused. Xxx Xxx käest saadud raha summas 1300 eurot on jäänud talle tagastamata. Kuid kohus leiab, et xxxuüksi raha tagastamata jätmine pole veel käsitletav võõra vara ebaseadusliku pööramisena enda kasuks ja järelikult puuduvad F.U tegudes, so Xxx Xxx le kuuluva raha tagastamata jätmises, KarS § 201 järgi kuriteo koosseisu tunnused. Üksnes valduses oleva võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmisega ega ei väljenda selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut... Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui võõrast asja õigeaegselt ei tagasta (RKKKL 3-1-1-109-12). Kuna kohus leidis, et F.U tegudes Xxx Xxx episoodis puuduvad KarS § 201 lg 1 kuriteo koosseisu tunnused, samuti puudub korduvuse tunnus, tuleb F.U õigeks mõista Xxx Xxx episoodis KarS § 201 lg 1 p 1 järgi. Analüüsinud F. U-le süüks pandud tegevusi ja kohtu poolt tuvastatut, ei leia kohus F.U tegevuses ka teisi Karistusseadustikus sätestatut kuriteokoosseise. Süüdistus KarS § 345 lg 1järgi

1-13-4083 Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi ei tunnistanud F.U ennast süüdi, seletades, et ta sai Xxx Xxx käest maamõõtja poolt koostatud katastrimõõdistamise toimiku, milles olid ka piiriprotokollid. Avaldusele Maa-Ameti Ida-Viru Katastribüroole ja piiriprotokollidele pani Xxx Xxxi asemel allkirjad Xxx Xxxi suulisel nõusolekul tema abikaasa Xxx Xxx. F.U ise ei esitanud kuskile neid dokumente ning ei saanud õigusi. KarS § 345 süüdistuse kohta uuris kohus järgmisi tõendeid: kannatanute Xxx Xxxi, Xxx Xxx ütlus i, tunnistajate Xxx Xxx, xx xx, Xxx Xxxi, xxx Xxx ütlusi , süüdistatava ütlusi, Avaldust Maa- ameti Ida- Viru Katastribüroole (1 kd, lk 8), Piiriprotokolle (1 kd, lk 9-10), xx vallavalitsuse vastust koos plaanidega (2 kd, lk 124-126), Ida-Viru Maavalitsuse vastust (2 kd, lk 127-128), ekspertiisiakti (2 kd, lk 158-159, 160- 164), Põllumaxxxdusameti vastust koos lisadega (2 kd, lk 165-168). Kohtu hinnagul on kõik uuritud tõendid usaldusväärsed ning otsuse vastuvõtmisel tugineb kohus antud tõenditele. Eelnevalt kohus juba tuvastas, et F.U tegeles notariaalsete volikirjade alusel Xxx Xxxi esindaxxxa abikaasade ühisomandis oleva Xxx kinnistu jagamise ja võõrandamisega. Olles kokku leppinud potentsiaalse kinnistute ostjaga, oli vajalik kinnistu Xxx jagada kaheks osaks. Kinnistu jagamiseks tellis Xxx Xxx maamõõdutöid, milliseid osutas maamõõtja Xxx Xxx. Xxx Xxx teostas maamõõdutöid ja koostas dokumente, sh piiriprotokolle. Kuid selleks, et esitada Xxx Vallavalitsesele kõiki vajalikke dokumente sisaldava katastrimõõdistamise toimiku, oli vajalik kinnistu omaniku, Xxx Xxxi, allkirjad - avaldusele ja piiriprotokollidele. Xxx Xxx edastas Xxx Xxxi allkirjade saamiseks toimiku Xxx Xxxle, kes omakorda andis toimiku üle F.U-le. F.U tagastas Xxx Xxxle toimiku koos Xxx Xxxi poolt allkirjastatud avalduse ja piiriprotokollidega ning edaspidi edastati toimik Xxx Vallavalitsusele ning Vallavalitsus Maa-Ameti Ida- Viru Katastribüroole selleks, et jagada ja registreerida katastriüksus Xxx eraldi kaheks maaomandiks nimega Xxx ja Xxx. KarS § 345 on õigushüve dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond. Objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises. Kohus leiab, et Xxx Xxxi nimel koostatud ja allkirjastatud avaldus Maa-Ameti Ida- Viru Katastribüroole (1 kd, lk 8), ni ng Xxx Xxx i nimel allkirjastatud 2 piiriprotokolli (1 kd, lk 9-10), on dokumendid KarS § 345 mõttes. Avaldus ja piiriprotokollid on kirjalikud aktid, mis sisaldavad inimese mõtteväljendust ning on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid: avaldus sisaldab Xxx Xxxi soovi ja palvet jagada ja registreerida Katastribüroos eraldi maaomanditeks Xxx katastriüksus ning panna uutele maaomanditele nimeks Xxx ja Xxx; piiriprotokollid sisaldavad sh protokollide koostaja andmeid, piiri ja piiripunktide kirjeldusi. Avaldus ja piiriprotokollid on koostatud kirjalikult paberikandjal, nendest selgub ka dokumentide väljaandja. Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Kohus leiab, et kõnealuse avalduse ja piiriprotokollide puhul on tegemist võltsitud dokumentidega. Järeletegemine on dokumendi valmistamine (nt allkirja järeletegemine) isiku poolt, kellel ei ole õigust allkirja anda. Sisult võib nii valmistatud dokument olla ka õige. Käeekspertiisi (2 kd, lk 160164), kannatanu Xxx Xxxi ja süüdistatav F .U ütluste alusel on tuvastatud, et dokumendid pidid sisaldama Xxx Xxxi allkirju, kuid allkirjad ei ole pandud Xxx Xxxi poolt. KarS § 345 järgi objektiivse koosseisu realiseerimiseks peab võltsitud dokument olema kasutatud ja peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Võltsitud dokumendi kasutamine ei tähenda selle võltsimist. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega.

1-13-4083 Xxx vallavalitsuse vastuse koos plaanidega (2 kd, lk 124-126) kohaselt pööras F.U Xxx vallavanema poole oktoobri algul 2011 ning teatas, et algatakse Xxx katastriüksuse jagamine. Katast rimõõdistamise toimik edastati vallavalitsusele detsembris 2011, ning toimiku edastas Xxx vallavanem Ida-Viru maakatastrile 19.01.2012. Samuti katastri osadeks mõõtmiseks on vajalik omaniku avaldus maamõõdufirmale tööde teostamiseks ja katastrimõõdistamise toimikus olevate piiriprotokollide allkirjastamine. Toimikutes oleval avaldusel ja piiriprotokollidel oli omaniku allkiri. Ida-Viru Maavalitsuse vastusest (2 kd, lk 127-128) tuleneb, et F.U pöördus Xxx Xxx i esindaxxxa Ida-Viru Maavalitsusele kinnistu Xxx jagamisega seotud küsimustega. Põllumaxxxdusameti Ida-Viru keskuse vastusest koos lisadega (2 kd, lk 165-168) tuleneb, et F.U 22.11.2011 on toonud isiklikult PMA Ida-Viru keskusesse E.Xxxi poolt allkirjastatud maaparandusehitise maa-alal paikneva kinnisasja maakorraldustoimingu kooskõlastuse taotluse koos kinnisasja jagamisplaaniga. F. U vajadus pöördumiseks tuli maaparandusseaduse § 48 lõikest 1. Ülaltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et kõnealuseid võltsitud dokumente kasutati kinnistu Xxx jagamise eesmärgil – F.U, olles teadlik, et avaldusel ja piiriprotokollidel ei ole Xxx Xxxi allkirjad, tagastas Xxx Xxx kaudu maamõõtjale Xxx Xxxle ning maamõõtja edastas võltsitud dokumente sisaldav katastrimõõdistamise toimik Xxx Vallavalitsusele ning Xxx Vallavalitsus Maa-Ameti Ida-Viru Katastribüroole. Samuti omandati võltsitud dokumentide alusel õigusi – võltsitud dokumendid esitati kinnistu jagamise eesmärgiks ning kinnistud jagati ära. Seega, F .U , olles teadlik, et avaldus Maa-Ameti Ida-Viru Katastribüroole ja piiriprotokollid on võltsitud, sh sisaldavad mitte Xxx Xxxi, vaid teise (tuvastamata) isiku allkirju, laskis õiguskäibesse võltsitud dokumente (edastas teistele isikutele Vallavalitsusele ja riigiasutusele edasiseks esitamiseks) eesmärgiga omandada õigusi (saada kinnistult Xxx uued katastriüksused), ning täitis KarS § 345 järgi objektiivse koosseisu. Subjektiivne külg eeldab tahtlust kõiki objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudsete tahtlusega. Piisab sellest, et isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Kohus leiab, et F .U pani kuriteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. F.U on soov ja eesmärk jagada kinnistu Xxx eraldi kinnistuseks selleks, et edaspidi uued kinnistud eraldi ära müüa. Selleks käis ta erinevates asutustes informatsiooni saamiseks, tõi isiklikult PMA Ida-Viru keskusesse E.Xxxi poolt allkirjastatud maaparandusehitise maa-alal paikneva kinnisasja maakorraldustoimingu kooskõlastuse taotluse koos kinnisasja jagamisplaaniga, lasi tuvastamata isikul Xxx Xxxi asemel allkirjastada ning edastas võltsitud dokumendid teiste isikute kaudu vallavalitsusele ja riigiasutusele. F.U oli teadlik, et dokumentidel on teise isiku, mitte kinnistu omaniku Xxx Xxxi, allkirjad, st oli teadlik, et dokumendid on võltsitud. F. U tegevused olid tahtlikud ja sihikindlad eesmärgi saavutamiseks. F.U sai aru, et õigus te omandamiseks laseb ta õiguskäibesse võltsitud dokumente, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele F.U süüdi

1-13-4083 tunnistada 201 lg 2 p 2 järgi E.Xxx episoodis , süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises ning mõista F. U õigeks F.U episoodis KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista xxxult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtul puudub alus F.U karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. KarS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistus on esitatud teise astme kuritegude toimepanemises, mis on suunatud vara ja avaliku usalduse vastu. F.U pani kuriteod toime kavatsetult ja otsese kahtlusega, omastamisega on tekitatud kannatanule suur kahju. Tekitatud kahju ei ole kannatanule hüvitatud, F.U ei ole oma süüd tunnistanud. Samas arvestab kohus, et kuritegude toimepanemisest on möödunud kolm aastat ning ei ole F.U uusi süütegusid toime pannud. F.U on varem kriminaalkorras 2 korral erinevate kuritegude eest karistatud, sh varavastase kuriteo eest, ning 14 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava te tegudes ei ole KarS § -s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega KarS § -s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, aega, mis on möödunud kuritegude toimepanemisest, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti paragrahvide sanktsioonide keskmist määra KarS § 201 lg 2 -2 aastat 6 kuud, KarS § 345 lg 1 – 1 aasta 6 kuud. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus on keskmine ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude, tuleb F.U karistada tingimisi vangistusega sanktsiooni madala ja keskmise määra piires, allutades teda käitumiskontrollile. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et KarS § 201 lg 2 p 2 järgi tuleb mõista F.U-le 1 aasta 6 kuud vangistust ning KarS § 345 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi F.U suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui F.U katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 2 aastat. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p -st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri

1-13-4083 kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada. Kriminaalasjas on kannatanu Xxx Xxx esitanud tsiviilhagi summas 83 000 eurot. Eeluurimise käigus kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 83028,54 eurot, kuid kohtulikul uurimisel on Xxx Xxx vähendanud tsiviilhagi summa 83000 euroni ning palunud välja mõista süüdlaselt. Tsiviilhagi summa 83 000 eurot seisneb kinnistute võõrandamisest saadud rahasummade st, mis täies ulatuses oli F.U poolt omandanud. Kohus loeb esitatud tsiviilhagi põhjendatuks ning rahuldab hagi. Tsiviilhagi summa on tõendatud kannatanu Xxx Xxxi , süüdistatava F. U ja tunnistajate Xxx Xxxi, Xxx xxx (Xxx), Xxx Xxx ütlustega, kinnisasjade müügilepinguga, arvelduskonto väljavõtte ja maksekorraldustega. Kannatanu tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele ja väljamõistmisele F.U-lt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-dele 175 lg 1 p 1,2,3,4,5,9, 176 lg 1 p 2, 179 lg 1 p 2 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele F.U-lt: sundraha 532,50 eurot, F.U sundtoomise kulu 18,38 eurot, käekirjaekspertiisi tasu 282 eurot, tunnistajate sõidukulud kokku 89,60 eurot, kohtumenetluses osutatud kaitsjatasu eest 1255,20 eurot. toimiku paljundamise kulu 1,90 eurot, kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu 5856 eurot J ätta KrMS § 180 lg 3 alusel kohtumenetluses kaitsja sõidukulud s.o. kokku 144 eurot riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313, 314, 315.

1-13-4083

(

)

Larissa Prokopenko Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.