lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2787/63

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-2787/63
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
797
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2787/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.05.20131-13-2787/13Tartu Ringkonnakohus19.06.20131-13-2787/25Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.03.20141-13-2787/56Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2787 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. oktoobri 2014 määrus Vjatšeslav Seleznjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vjatšeslav Seleznjov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 27. oktoobri 2014 määrus Vjatšeslav Seleznjovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 03.05.2013 otsusega tunnistati Vjatšeslav Seleznjov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks arvestati 16.10.2012. Karistuse kandmise lõpp on 15.07.2015.
2.Viru Vangla esitas 09.10.2014 Viru Maakohtule materjalid V. Seleznjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 27. oktoobri 2014 määrusega jäeti V. Seleznjov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtul ei olnud veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama.
3.1.Kohus luges positiivseks, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ema ja õe näol ning garanteeritud töökoht. Kinnipidamisasutuses on V. Seleznjov õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning hetkel omandab abikoka eriala.
3.2.Arvestades aga V. Seleznjovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise), korduvaid karistusi (kõik isiku kriminaalkaristused on seotud varavastaste süütegudega, kuritegude dünaamika on muutunud vägivaldsemaks), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (isikut on korduvalt tingimisi karistuse kandmisest vabastatud), ei pidanud maakohus kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist õigustatuks. Lisaks arvestas maakohus, et V. Seleznjovile on 2014. aastal määratud kolm distsiplinaarkaristust, mis süvendas veelgi veendumust, et kinnipeetav ei ole veel suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma.
3.3.Kuigi süüdimõistetu ema põeb rasket haigust, mille kohta on V. Seleznjov kohtule dokumendid esitanud, ei pidanud kohus siiski võimalikuks kinnipeetavat vabastada. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et V. Seleznjovi ema vajaks sellist abi, mida Eesti sotsiaalhoolekande süsteem ei saaks osutada. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei kaalu perekonnaliikme tervislik seisund üle süüdimõistetu varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Seleznjov, kes palub tühistada 27.10.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kuigi maakohus ei pidanud V. Seleznjovi vabastamist võimalikust, toetab vangla hoolimata isikule määratud distsiplinaarkaristustest tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav läbis vangistuses erinevaid programme, et näidata oma suurt tahet hakata elama õiguskuulekalt. Isik on mõistnud oma varasema käitumise hukka ning soovib uut võimalust elada ühiskonnas. Vabaduses on V. Seleznjovile toeks kriminaalhooldaja ning perekond. Kinnipeetav soovib vabaneda ka seetõttu, et olla abiks oma emale, kes on raskelt haige. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et V. Seleznjovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kohtukolleegium peab positiivseks, et V. Seleznjov soovib vabaneda narkosõltuvusest ning alustada seaduskuulekat elu. Isikule on vabaduses garanteeritud töökoht ning töötamine vähendaks kindlasti uue kuriteo toimepanemise riski. V. Seleznjov asuks elama oma ema juurde, kes vajab tervisliku seisundi tõttu kinnipeetava toetust. Kuigi nimetatud asjaolud iseloomustavad V. Seleznjovi positiivselt, ei saa ringkonnakohus vaadata mööda isiku eelnevast elukäigust ning käitumisest karistuse kandmise ajal.
7.V Seleznjovi on kriminaalkorras karistatud juba 10 korda, sh kannab ta 4 korda reaalset vangistust. Kuna isik on süütegusid pannud toime korduvalt ning eelkõige varalise kasu saamise eesmärgil, võib järeldada, et kuritegelik käitumine on muutunud talle elustiiliks. Nii varasemad kriminaalkaristused kui ka vangistuses mõistetud distsiplinaarkaristused annavad põhjust arvata, et V. Seleznjov ei ole veel täielikult mõistnud normidest kinnipidamise vajadust. Eelnevast tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium veendumusel, et tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel hoiduks kinnipeetav uute kuritegude toimepanemisest. Kuigi vangla toetab V. Seleznjovi ennetähtaegset vabastamist, ei ole nimetatud seisukoht kohtule siduv.
8.Ehkki V. Seleznjovi puhul saab välja tuua ka positiivseid aspekte, nt vangistuses riigikeele õppimine, eriala omandamine ja sotsiaalprogrammi läbimine ning vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu, leiab ringkonnakohus, et need asjaolud ei kaalu hetkel ülesse süüdimõistetut iseloomustavaid eeltoodud negatiivseid asjaolusid. Põhjendatud ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine olukorras, kus kohtul puudub mõistlik alus uskuda, et süüdimõistetu hoidub vabaduses uute kuritegude toimepanemisest. Järelejäänud vangistusaega on V. Seleznjovil võimalik kasutada enda probleemidega tegelemiseks, et tähtaegselt vabanedes alustada seaduskuulekat elu.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 27. oktoobri 2014 määrus muutmata ja V. Seleznjov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.