Kohtulahend

Mitteametlikult on teinud harva juhutöid xxx töövõimetuspensionil. Kinnipeetava sissetulekuks oli töövõimetuspension. Toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Enamus kuritegusid on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle xxx. 2005.a. on kaks korda karistatud Alkoholiseaduse §70 alusel. Kinnipeetava sõnul ei ole tal viimasel ajal probleemi alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamisega 2000.a. mooni vedelikuga. 2005 hakkas tarvitama heroiini. Viimati tarvitas fentanüüli enne vanglasse sattumist 2012 oktoobris ca 2-3 korda päevas. 2011/12 oli metatooniravil perioodiliselt, kuna raha olemasolul tarvitas fentanüüli. Tunnistab probleemi ning on nõus osalema programmilises tegevuses. Raha narkootikumide jaoks sai varastades. 2005.a. karistatud kolm korda. NPAS §15 ́1 alusel. Vangistuses osaleb sotsiaalprogrammis eluviisi treening. Isik näitab välja motivatsiooni loobuda narkootikumide tarvitamisest. Vjatšeslav Seleznjov on kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Käesoleval hetkel kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine eest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 26%. Eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla Vjatšeslav Seleznjovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Tegemist on kahe toalise korteriga. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava ema üksi, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Kinnipeetava ema on pensionil ning nõus Vjatšeslav Seleznjovi vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle xxx. Karistusregistri andmetel on Vjatšeslav Seleznjovi kümme korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks viimast on esimese astme kuriteod. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Prokuröri abi Natalja Firsova kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Vjatšeslav Seleznjov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Vjatšeslav Seleznjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vjatšeslav Seleznjovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Vjatšeslav Seleznjov on kriminaalkorras karistatud kümnel korral (varavastaste kuritegude eest ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab neljandat korda. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes toime uue 1 astme narkokuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevastest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Vjatšeslav Seleznjovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist vangistuses kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Tegemist on rahvatervise vastu suunatud 1 astme kuriteoga ja kinnipeetav on ära kandnud üksnes poole mõistetud karistusest. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Vjatšeslav Seleznjovi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.