Kohtulahend

1 (3)

tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal tuli Aleksandr Linderil järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 05.12.2012.a. Viru Maakohtu 28.08.2013.a määrusega pöörati täitmisele Aleksandr Linderile Viru Maakohtu 27.11.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud 3 päeva vangistust, millest arvestati maha üldkasuliku töö tunnid, ärakandmata karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.08.2013.a ja lõpeb 16.02.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 21.08.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Aleksandr Linderi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil 29.10.2014.a prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist eelkõige seetõttu, et kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht ja ilma elukohata ei saa isikut käitumiskontrollile allutada. 21.11.2014.a kohtuistungil samuti prokurör ei osalenud ja esitas oma arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna senini on kõik teised vabaduses kasutatud mõjutusvahendid jäänud tulemusteta. Küsitavusi tekitab ka kindla elukoha olemasolu. Aleksandr Linder esialgu avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ning uut elu elama hakata. 29.10.2014.a istungil palus Aleksandr Linder kohtul uurida võimalikku elukohta venna juures. Väidetavalt oli vend sellega nõus ning elukoht sobiv. Asja arutamisel 21.11.2014.a avaldas süüdimõistetu, et soovib karistuse lõpuni kanda. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja palus 05.11.2014. a kirjaga Viru Vangla kriminaalhooldajal uurida, kas Aleksandr Linderil on võimalik asuda elama venna, xxxxxxxxxxxxxx, juurde ühiselamusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 07.11.2014.a vastuskirja kohaselt ei saa Aleksandr Linder vabanedes elama asuda oma venna juurde. Kinnitust ei leidnud väide, et xxxxxxxxxxxxx on sellega nõus, samuti puudub kinnipeetaval õiguslik alus seda pinda kasutada.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Linder temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Linderi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Linder on kriminaalkorras karistatud kahel korral, hetkel kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud alaealise vägistamise eest grupis (üle 10 aasta tagasi toime pandud kuritegu, kriminaalasi 1-98-4), mille eest mõistetud karistust ei pööratud täielikult täitmisele 3

2 (3)

aastase katseajaga. Aleksandr Linder pani toime uue kuriteo. Käesolevat karistust kannab varguse eest. Suurim riskifaktor, mis vabaduses alkoholitarbimist ja kuritegude toimepanemist soodustab, on tegevusetus. Vangistuse jooksul on Aleksandr Linder osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, käesolevalt õpib riigikeelt A1 tasemel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt soovis Aleksandr Linder asuda elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt asub seal üks tuba, tegemist on munitsipaaleluruumiga üldpinnaga 10m2. Nimetatud pinnal elavad Aleksandr Linderi pensionärist ema ja puudepensionärist vend. Aleksandr Linderi ema ei ole nõus Aleksandr Linderi sinna elama asumisega. Samas pidas Aleksandr Linder võimalikuks ka venna juurde elama asumist, kes elab samas majas eraldi toas. Kriminaalhooldaja teostatud kontrolli käigus selgus, et see ei ole siiski võimalik, sest vend ei ole nõus Aleksandr Linderiga koos elama, samuti puudub õiguslik alus Aleksandr Linderil seda pinda kasutada. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole Aleksandr Linderil vabanemisjärgset elukohta. Elukoha olemasolu on aga vajalik kriminaalhoolduse teostamiseks, vastasel juhul ei ole tingimisi enne tähtaega vabanemine üldse võimalik. Seega ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid Aleksandr Linderi tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelneva põhjal leiab kohus, et Aleksandr Linder tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.