Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-3110
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 06.11.2014 erakorraline ettekanne S.T’ile Viru Maakohtu 17.04.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks S.T , isikukood XXX, elukoht xxx, töötu
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 06.11.2014 kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. KrMS § 428 lg 2 kohaselt, ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. S.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.04.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 5 kuud vangistust üldkasuliku tööga 300 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätetele. Kriminaalhoolduse algus 03.05.2014 ja lõpp 02.05.2015. S.T selgitas kohtus, et ta oli korduvalt jahige. Mais.juunis ta ravis end ise, ÜKT-le ei läinud ja ametnikku eo hoistanud. Augustis ta jäi haige, aga tal lõppes ravikindlustus ja ta ei
saagi arsti juurde minna. Ametnikku ei hoistanud. Oktoobris 2014 ta ei läinud tööle, sest ta peab ju kuidagi raha teenima, ta läks juhutööle. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 15.05.2014 selgitati S.T-le üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi (t.l 78-79). Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (allkirjastatud) ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Talle oli selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda ning millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. 27.06.2014 on koostatud esimene kirjalik hoiatus seoses 23.05.2014; 06.06.2014 ja 13.06.2014 üldkasulikult töölt puudumisega ilma mõjuva põhjuseta. (t.l. 70) 27.06.2014 S.T kirjalikus seletuses märkis, et 23.05.2014, 06.06.2014 ja 13.06.2014 ta puudus üldkasulikult töölt halva enesetunde ja haiguse tõttu ning oli praktikal kuni 09.06.2014. Arsti vastuvõtule ei pöördunud ning oma olukorrast kedagi ei teavitanud. (t.l. 71) 29.09.2014 on koostatud teine kirjalik hoiatus seoses 05.-26.09.2014 üldkasulikult töölt puudumisega ilma mõjuva põhjuseta. (t.l. 72) 29.09.2014 S.T kirjalikus seletuses märgib üldkasulikust tööst puudumise kohta järgmist: 29.08.2014; 05.09.2014 ja 12.09.2014 puudus käetraumast tulenevalt; 19.09.2014 ja 26.09.2014 oli palavik ja köha, mida ravis kodus, kuna 02.09.2014 lõppes ravikindlustus. Kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud üldkasulikule tööle mitteilmumisest, kuna puudus raha telefoni kasutamiseks. (t.l. 73) 06.11.2014 on koostatud kolmas kirjalik hoiatus seoses 03.-09.10.2014 ja 13.-15.10.2014 üldkasulikult töölt puudumisega ilma mõjuva põhjuseta. (t.l. 74) 06.11.2014 S.T omakäelisest seletusest ilmneb, et 03.-09.10.2014 ja 13.-15.10.2014 ta tegi juhutööd ning ÜKT-le mittetulemisest ei teatanud. (t.l. 75) Kohus leiab, et kriminaalhooldusaluse rikkumised on tahtlikud ja tema käitumine näitab, et ta ei võta talle mõistetud karistust tõsiselt. Isik ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud mitte ühtegi dokumenti ÜKT-lt puudumiste mõjuva põhjuse kohta ega pole võtnud ametnikuga isegi ühendust, et lahendada ÜKT täitmisega tekkinud probleemi. S.T on talle täitmiseks määratud 300 tunnist üldkasulikust tööst seisuga 15.10.2014 sooritanud vaid 64 tundi. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et seisuga 15.10.2014 oleks pidanud sooritatud olema 157 tundi, mis on ligi kaks korda nõutavast vähem. Olgugi, et kriminaalhooldusalune peab leidma igasuguse võimaluse kriminaalhooldusametniku teavitamiseks oma puudumistest, võtab kohus arvesse asjaolu, et süüdimõistetu on kahe esimese kirjaliku hoiatamise põhjenduseks toonud asjaolu, et ta oli haige ja ravis ennast. Kohus nõustub, et süüdimõistetu tervislik seisund võis iseenesest anda aluse üldkasuliku töö tegemise peatamise taotlemiseks. Samas ei ole S.T üles näidanud kohusetunnet ja vastutustundlikku käitumist ega esitanud õigeaegselt põhjendusi kriminaalhooldusalaste kohustuste täitmata jätmisel. Selline käitumine näitab, et S.T ei võta talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Mis veelgi enam – kolmas kirjalik hoiatus, mille põhjenduseks on süüdimõistetu toonud asjaolu, et ta oli
sooritamas (juhutöö – kohtu märkus), näitab, et isik on talle määratud kohustust rikkunud tahtlikult. Üldkasuliku töö tegemise eesmärk ongi parandada isiku käitumist õiguskuulekama poole, sealjuures talle tasu maksmata. Asjaolu, et isik läheb talle mõistetud karistuse täitmise asemel juhutööd tegema, näitab, et ta hoidub tahtlikult kõrvale talle mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud karistusest. Kohus leiab, et kriminaalhooldus S.T suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et tegelikult isikule on ÜKT tegemine määratud juba teisel kprral, kriminaalhoolduse all on ta kolmandat korda. Süüdimõistetu kergemeelne käitumine näitab, et ta ei võtta vangistuse asendamist ÜKT-ga tõsiselt, ta ei teadvustanmud endale, et kriminaalhooldusele kaasneb vajagus alluda kohustustele ja nõuetele. Süüdimõistetu ei ole võimeline järgida ÜKT tegemise kava, seda vaatamata korduvatele hoiatustele. Seega S.T reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. S.T sooritas talle täitmiseks määratud 300-st tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande läbivaatamise ajaks kohtus 64 tundi. Sooritamata jäi tema poolt 236 tundi. 236 üldkasuliku töö tunnile vastab vangistus 3 kuud 28 päeva. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata S.T-le mõistetud ärakandmata k aristus – vangistus 3 kuud 28 päeva. (300 tundi ÜKT, ühele vangistuspäevale vastab 2 tundi ÜKT; 300 – 64=236/2=118/30=3k 28p). Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri taotlus S.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata S.T-le Viru Maakohtu 17.04.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, täitmisele. Saata S.T kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.