lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7525/22

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7525/22
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
796
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-7525/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.10.20141-14-7525/41Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja13.06.20161-14-7525/43Viru Maakohus Narva kohtumaja15.07.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2014, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-7525 (14230104254)

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Orvi Tali

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu

9.kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maria Nikolajeva (ik: 48104173713), kaebus kohtuotsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas

oktoobri

otsus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-7525 Maria Nikolajevalt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 9.10.2014 otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti M. Nikolajeva KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 3 aastat. Karistusaja algust loeti tema kinnipidamisest s.o 15.04.2014. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. M. Nikolajevalt mõisteti menetluskuluna riigi tuludesse välja kaitsetasu 294 eurot, sundraha 887,50 eurot, ekspertiisikulud 763,50 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1 euro, s.o kokku 1946 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 162 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 164 eurot. KarS § 832 lg 1 alusel kuulub kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele M. Nikolajevale kuuluv sularaha 265,00 eurot.

Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi ja karistati A. Žuravov, kuid tema osas apellatsioonimenetlust ei toimu.

2.Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse M. Nikolajeva, vaidlustades kohtuotsuse temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Kaebuse kohaselt puuduvad M. Nikolajeval võimalused menetluskulude tasumiseks kohtu poolt määratud tähtajal. Ta viibib vanglas aga vangla ei kindlusta naiskinnipeetavaid tööga. Palub menetluskulud jätta osaliselt või täielikult riigi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

3.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 järgi kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt kuulub M. Nikolajeva apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks või nende jätmiseks riigi kanda rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu aga asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M. Nikolajeval kui osaliselt töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. M. Nikolajeva on oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega ise ennast sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et teda on varem 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas on ta kandnud ka vanglakaristust. Käesolev rikkumine oli niivõrd tõsine, et tõi kaasa tema järjekordse kriminaalvastutuse. Seega pidi M. Nikolajeva möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Asjaolu, et M. Nikolajeva viibib vangistuses, ei ole samuti aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks ega riigi kanda jätmiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega on M. Nikolajeval võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda temalt välja mõistetud menetluskulusid hüvitama.

2(3)

Siinjuures lisab kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et M. Nikolajevalt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

5.KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib ka süüdimõistva otsusega välja mõistetud menetluskulude kohta. Juhul kui süüdistatav jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014 kohtuotsuse muutmata ja süüdistatava M. Nikolajeva määruskaebuse rahuldamata.

Urmas Reinola

Pavel Gontšarov

Orvi Tali

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.