Kohtulahend

tundi, tegemata on veel 386 tundi. Süüdimõistetu pidi ajakava järgi sooritama ÜKT tunde järgnevalt: - mais 2014 pidi sooritama 53 tundi, sooritas 36 tundi; - juunis 2014 pidi sooritama 55 tundi, ei sooritanud ühtegi tundi; - juulis 2014 pidi sooritama 42 tundi, sooritas 31 tundi; - augustis 2014 pidi sooritama 66 tundi, sooritas 32 tundi; - septembris 2014 pidi sooritama 72 tundi, sooritas 42 tundi. I.N põhjendab üldkasuliku töö tundide mittesooritamist sellega, et ta oli hõivatud juhutöödega ning vahepeal ei olnud transporti, et minna tunde tegema. Isiku väitel sooritas ta augustis vähem tunde, kuna väänas välja oma jala. Arstitõendit selle kohta ta ei esitanud. Esmakohtumine I.N-iga toimus 28.05.2013, kus süüdimõistetule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õiguseid-kohustusi. Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT tegija õiguste-kohustuste lehe. Süüdimõistetu broneeriti üldkasuliku töö tunde tegema Hoolekandeteenused AS (Imastu Koolkodu) juurde. 14.10.2014 seisuga on I.N sooritanud 584 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetule on 2-l korral (05.05.2014 ja 03.07.2014) koostatud kirjalik hoiatus, kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. I.N-ile on korduvalt meelde tuletatud ÜKT-st kõrvale hoidumise tagajärgi. I.N on probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega. Korduvalt on ta jätnud ilmumata või muutnud registreerimise aega. Kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et nüüdseks on I.N sooritanud 682 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametniku sõnul ei ole I.N korduvalt ettenähtud ajal registreerimisele ilmunud, samuti on ta korduvalt registreerimise aegu muutnud. Süüdimõistetu I.N võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu ja kriminaalhooldusametniku poolt öeldu vastavad tõele. Süüdimõistetu sõnul ei ole ta alalist töökohta pikemat aega omanud, vaid on teinud juhutöid, mis on takistanud tal üldkasuliku töö sooritamist. I.N avaldas soovi jätkata üldkasuliku töö tegemist. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne I.N-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdimõistetu I.N on mais, juunis, juulis, augustis ja septembris 2014 järjepidevalt hoidunud kõrvale üldkasulikust tööst, mis on väljendunud selles, et ta on teinud ajakavast vähem tunde või juunis 2014 pole teinud ühtegi tundi, samuti ei ole ta järginud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, jättes kriminaalhooldusametniku sõnul korduvalt registreerimisele ilmumata, samuti on ta korduvalt registreerimise aegu muutnud. Kriminaalhooldusametnik on koostanud I.N-ile 2-l korral (05.05.2014 ja 03.07.2014) kirjaliku hoiatuse , kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest, kuid need ei avaldanud isikule mõju, sest isik oma eelnevat käitumist ei muutnud. Üldkasulik töö on vangistuse alternatiiv. Kui isik on nõustunud vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, siis ei saa üldkasuliku töö mittetegemist vabandada sellega, et ollakse hõivatud juhutöödega. Kohtu hinnangul puuduvad süüdimõistetu I.N-i käitumises need objektiivsed asjaolud, mis võiksid tema käitumist õigustada. I.N on sooritanud 682 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 288 üldkasuliku töö tundi, mis on ümberarvestatuna 4 (neli) kuud 24 päeva vangistust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne 28.10.2014. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele I.N-ile (isikukood XXX, elukoht xxxx, ei tööta) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-1662 21.02.2013 KarS § 424, 329 järgi mõistetud ja ärakandmata liitkaristus 4 (neli) kuud 24 päeva vangistust. I.N-i karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.