Tallinna Ringkonnakohus 5. november 2014, Tallinn
Otsuse tegemise aeg ja koht kirjalikus menetluses Kriminaalasja number
1-14-6663
Kohtukoosseis
Sten Lind, Pavel Gontšarov, Andres Parmas
Kriminaalasi
Tõnu Taigi süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 11.08.2014. a otsus
Apellant
Süüdistatav Tõnu Taik (eluk. XXXXX XX XX-X XXXXXXXX, ik 36909240431, Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXXXXX; töökoht XXXXX XXXXX, XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu 24.10.2012. a otsusega KarS § 146, 179 lg 1, 182 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat ja 6 kuud, 2) Pärnu Maakohtu 05.11.2013. a. otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ning mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega 3 kuuks
Prokurör
Natalja Kutepova
Kaitsja
Jugans Grossmann
Jätta Harju Maakohtu 11.08.2014. a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada, et Tõnu Taiki on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, mitte kolmel korral, nagu on märgitud Harju Maakohtu otsuse põhiosas. Tõnu Taigi vahistamine jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
1 (5)
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
käivitada. Sellest, et ka mittetöötava auto lükkamine on võrdsustatud mootorsõiduki juhtimisega, juttu ei olnud. Apellatsiooni kohaselt saavad seda kinnitada teised korteris olnud. T. Taik kinnitab, et tal puudus igasugune soov või plaan autoga sõita. Kui autot oli hakatud lükkama, ilmusid kohale kaks politseipatrulli. Nagu nähtub maakohtu otsusest, jälgisid politseinikud tema tegevust eemalt. T. Taik avaldav arusaamatust, miks politseiametnikud, nähes, et autot asub juhtima joobes isik, teda ei takistanud. Ka leiab ta, et kui ta auto oli pargitud ohtlikult, oleksid politseinikud pidanud olema selle juures, et juhtida teiste liiklejate tähelepanu ohule. Politseinikud tellisid kohale puksiiri, kuigi selleks polnud siis enam vajadust, ning tal ei lastud minna ka oma korterit lukustama. T. Taik leiab, et kuna ta auto mootor ei töötanud ja seda lükati, ei kujutanud tema käitumine tegelikult liikluses ohtlik. Ta väidab, et on eelmisest joobes juhtimise eest mõistetud karistusest teinud oma järeldused, mida kinnitab seegi, et ta muretses endale alkomeetri ja läbis sõltuvusravi Wismari haiglas. Maakohtu otsuses on ebaõigesti märgitud, et ta on 3 korda kriminaalkorras karistatud ning et teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega on kohus karistuse mõistmisel tuginenud valedele lähteandmetele. T. Taik märgib, et talle jääb arusaamatuks, miks teda karistati raskema karistusega kui eelmine kord, kui ta tõepoolest osales liikluses joobeseisundis olles. Ta leiab, et KarS § 424 on mõeldud nende isikute karistamiseks, kes tõesti töötavat autot juhtides liikluses osalevad. Apellant märgib, et ta on kohusetundlikult käinud kriminaalhooldaja juures ning kriminaalhooldaja ei ole näinud põhjust taotleda tema tingimisi karistuse täitmisele pööramist. T. Taik leiab, et ka tema vahistamine oli põhjendamatu. Tal on olemas nii töö- kui elukoht ning ta hoolitseb 3-aastase lapse eest. Ei ole ühtegi põhjendust, miks ta ei peaks pärast kohtuotsuse jõustumist olema kättesaadav ja hakkama karistuse täitmisest kõrvale hoiduma.
nõustub sellega, et lükatav ja mittetöötava mootoriga auto on oma väikse kiiruse tõttu vähem ohtlik kui nt asulas lubatud piirkiirusel liikuv auto. Samas võib joobeseisundis juht kasutada joobeseisundist tingituna valesid juhtimisvõtteid ka aeglaselt liikuva auto puhul ja ka aeglaselt liikuv auto võib oma massi tõttu põhjustada otsasõidu puhul raskeid tagajärgi. KarS § 424 on nn abstraktne ohudelikt, s.t selle eest karistamine ei eelda seda, et isiku tegu oleks esile kutsunud reaalse ohu. Lisaks sellele, et T. Taik juhtis lükatavat ja aeglaselt liikuvat autot, räägib pigem väikse süü kasuks seegi, et T. Taik asus autot juhtima põhjusel, et tal paluti väidetavalt ohtlikult pargitud auto ümber parkida. Ka väikse süü puhul võib aga tulla karistusliigina kõne alla vangistus, juhul, kui esinevad süü kõrval mingid muud KarS § 56 lg-st 1 tulenevad asjaolud, mis tingivad karistusliigina just vangistuse valiku. Ka käesoleval juhul on maakohus vangistuse mõistmisel viidanud just eripreventiivsetele kaalutlustele. Esiteks on maakohus märkinud, et T. Taiki on karistatud korduvalt väärteokorras ning talle määratud rahatrahvid on valdavas osas tasumata. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on tõepoolest tasumata 08.08.2014. a ja 21.05.2014. a jõustunud väärteokaristused. On selge, et sellise karistusliigi valikuks, mille puhul on alust karta, et isik seda ei täida, alust ei ole. Teiseks mõjutab karistusliigi valikut ka asjaolu, et isikut on juba samalaadse kuriteo eest karistatud. T. Taigiga tuleb aga nõustuda sellega, et maakohus on karistust põhistades ebaõigesti väitnud, et T. Taiki on varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Esiteks tuleb nentida, et KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega võib karistatuse arvestamisel võtta arvesse vaid kehtivaid karistusi. Teiseks on maakohtu väide, et T. Taiki on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, ka sisuliselt ebaõige. Nimelt on Pärnu Maakohtu 05.11.2013. a otsus märgitud nii kehtivate kui arhiveeritud kriminaalkaristuste all. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohtu otsuse kohaselt ei ole see, et kohtu andmetel oli T. Taiki varem karistatud just 3 korral, karistusliigi valikul määrav. Seetõttu ei anna kõnealune viga alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus teeb maakohtu otsuses täpsustuse, et T. Taiki on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral. Juhul, kui isikut karistatakse vangistusega hoolimata asjaolust, et isiku süü on väike, peab mõistetud karistus olema konkreetse kuriteo eest ettenähtud vangistuse määrasid arvestades kerge. Käesoleval juhul ongi maakohus mõistnud T. Taigile käesoleva menetluse esemeks oleva teo eest vangistuse alammäära (1 kuu) lähedase vangistuse. Nimetatud karistusele liitis kohus aga KarS § 65 lg 2 alusel T. Taigile varem mõistetud karistuse ära kandmata osa, milleks oli 2 aastat vangistust. Varasema karistuse oleks kohus KarS § 74 lg 6 kohaselt saanud jätta täitmisele pööramata, kui kohus oleks mõistnud käesoleva menetluse esemeks oleva joobes juhtimise eest karistuseks rahalise karistuse. Seoses sellega peab ringkonnakohus aga oluliseks seda, et kriminaaltoimikus olevast 24.10.2012. a kohtuotsuse ärakirjast nähtuvalt kinnitas kohus selle otsusega kokkuleppe, millega pandi T. Taigile katseajaks muuhulgas KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Kuivõrd T. Taiki on juba korra KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud ning käesolevas 4 (5)
menetluses on taas leidnud tõendamist see, et ta on korduvalt rikkunud talle katseajaks pandud kohustusi, on niikuinii alust talle tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks ning ringkonnakohus ei näe põhjust, miks oleks maakohus pidanud valima karistusliigina rahalise karistuse.
/allkirjastanud digitaalselt/
/allkirjastanud digitaalselt/
Sten Lind
Pavel Gontšarov
/allkirjastanud digitaalselt/ Andres Parmas
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.