Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD

Tõnu Taik on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 09.08.2014. a kella 23.40 ajal Harjumaal, Tallinnas, Luise ja Koidu tn. ristmikul mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,27 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,15 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega pani Tõnu Taik toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatav Tõnu Taik tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis T. Taik ütlusi, et jõi 09.08.2014 oma kodus Luise tn 18-3 alates kella 21.30 õlut ja viina. Kella 22 paiku helistati talle politseist ja paluti ümber parkida sõiduauto Opel Astra, kuna see oli valesti pargitud. Sõiduki parkis kahtlustatav kella 20 paiku. Kahtlustatav leidis paar inimest, kes aitaksid autot lükata, ise istus ta juhi kohale ja meesterahvad lükkasid autot tagant. Siis kui autot hakati lükkama ja kahtlustatav istus sõidukis juhi kohal, tuli politseipatrull, kahtlustataval tuvastati alkoholijoove. Kahtlustatav kaheteseb oma tegu (tl 19-21). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: - tunnistaja politseiametnik Lea XXX ütluste kohaselt laekus 09.08.2014 kella 22.50 ajal teave, et Tallinnas, Luise ja Koidu tänavate ristmikul seisab kollast värvi Saksa takso kirjetega sõiduk Opel Astra reg märgiga XXX, mille juht oli väidetavalt sõidukist väljudes tuigerdanud. Kui tunnistaja jõudis auto juurde, siis sõidukis kedagi ei olnud. Saksa takso dispetšerilt saadud andmete alusel võttis tunnistaja telefonitsi ühendust Tõnu-nimelise mehega ja palus sõiduki ümber paigutada, samuti selgitas, et sõiduki peab ümber paigutama kaine isik. Kella 23.40 paiku nägi tunnistaja, kuidas sõiduki juurde tulid 3 silmnähtavalt alkoholijoobes meest, kellest üks istus sõiduki rooli ja kaks meest hakkasid autot lükkama. Auto liikus Koidu ja Luise tänavate ristmikult suunaga Koidu tn 35 maja poole. Tunnistaja peatas sõiduki Koidu tn 35 maja juures, sõiduki roolis oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega Tõnu Taik. Kohapeal tuvastati indikaatorvahendiga T. Taigi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus ja ta toimetati politseijaoskonda (tl. 17-18); - 09.08.2014 kella 23.47 ajal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmetel oli T. Taigi alkoholijoobe kontrolli tulemus positiivne, indikaatorvahendi näit oli 1,02 mg/l kohta (tl 9); - 10.08.2014 kella 00.12 ajal koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli andmetel oli T. Taigil alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,27 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,15 mg/l (tl.11-14) - väljatrükiga juhiloa andmete kohta, mis tõendab, et T. Taigil on mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv juhiluba (tl 28). Tõnu Taigi poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ning kogutud kirjalike tõenditega. Liiklusseaduse § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Tõnu Taik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis otsese tahtlusega ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks T. Taigi mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistas Pärnu Maakohus 05.11.2013.a T. Taiki katseajal toimepandud kuriteo eest KarS § 424 järgi rahalise karistusega. T. Taigil on ka 5 kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Need karistused ei ole mõjutanud teda süütegude toimepanemisest loobuma. T. Taik on varem 3 korral kriminaalkorras karistatud, neist kaks kehtivat karistust. 24.10.2012.a karistas Harju Maakohus T. Taiki

vangistusega KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Kuigi T. Taiki on varem karistatud KarS § 424 järgi, juhtis ta sellest hoolimata järjekordselt mootorsõidukit joobeseisundis. On ilmne, et T. Taik ei ole enda jaoks mingeid järeldusi teinud ning varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades T. Taigi jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Kuna T. Taik kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, siis kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. On tuvastatud, et T. Taik pani katseajal toime 2 kuritegu, seega tuleb T. Taigile KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele 24.10.2012.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse. Pärnu Maakohtu 05.11.2013.a. otsusega mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt. Lisakaristusena tuleb Tõnu Taigi suhtes tema liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et T. Taik ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 p 50, Riigikohtu 20. aprilli 2006 otsus asjas nr 3-1-1-20-06 p 9). T. Taik on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks T. Taigilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus T. Taigi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.