Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
03.11.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-8965
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Riina PALMI
Kaitsja
Mihhail FIRSOV
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Igor OVSJANNIKOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Igor OVSJANNIKOV sünd. 23.02.1992, isikukood 39202233714, kodakondsuseta, xxx Karistuse kandmise algus 04.12.2012 ja lõpp 03.06.2016 Jätta Igor OVSJANNIKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 01.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Igor Ovsjannikovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Ovsjannikov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.10.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §255 lg.1, §200 lg.2 p.7 ja §199 lg.3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on määratud 5 distsiplinaarkaristust, millest 4 on seoses ametnike korraldustele mitteallumisega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Kuritegude dünaamika puudub. Soodusteguriks on grupi mõju, seiklushimu ning soov saada teravaid elamusi, ajendiks
majanduslik kasu. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetava riigikeele oskus vastab A2 tasemele, mille on omandanud vangistuses. Kinnipeetaval tasumata võlanõuded puuduvad, K-raha andmetel on vabanemisfond täis. Kinnipeetava tutvusringkonna moodustavad suurel määral kriminaalse mõtteviisiga isikud, kes viibivad või on viibinud vangistuses. Suhted perekonnaga (ema, isa, õde ja elukaaslane) on head, pereliikmed toetavad kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav ei samasta end kuritegeliku subkultuuriga, kuid suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega näitab positiivset suhtumist kriminaalsusesse. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja õde. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma vanematele kuuluvasse korterisse, kes andsid nõusoleku kinnipeetava enda juurde elama asumiseks. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja isa. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht ettevõttes xxx, mille direktor kinnitas telefonivestluses, et vabanemisel garanteeritakse kinnipeetavale koolitus ja töötamisvõimalus.
Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav Igor Ovsjannikov seletas maakohtu istungil, et keeldus vanglas tööst seoses tervisega, vabaneda soovib selleks, et saaks edasi mängida jalgpalli. Kaitsja Mihhail Firsov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ning leidis, et alused kinnipeetava vabastamiseks on olemas. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust muuhulgas raske I aste kuriteo toimepanemise eest koos kuritegelikku ühendusse kuulumusega. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 1 aasta 11 kuud ja kanda on veel 1 aasta 7 kuud vangistust. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, millest 4 on veel kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks
vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et 4 distsiplinaarkaristust on kinnipeetavale määratud ametniku korralduse eiramise või sellele mitteallumise eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb kriminaalhooldusametniku järelevalve, käesoleval juhul on kinnipeetav juba oma käitumisega vangistuses näidanud oma suhtumist ametnikesse. Ametniku korralduste eiramise ja neile mitteallumine teeb kriminaalhoolduse võimatuks. Kuritegelikku ühendusse kuulumine on kogu riigi ja ühiskonna seisukohalt väga tõsine kuritegu. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses suutnud käituda seaduskuulekalt, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, s.h. ka elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad, mis välistaksid uute kuritegude toimepanemise kinnipeetava poolt. Lähedaste toetuse, alalise elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et sama elukoht vanemate juures ja töökoht jalgpallurina oli kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, seega nimetatud asjaolud ei takista kinnipeetaval kuritegude toimepanemist. Kinnipeetavale mõistetud karistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.