Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
03.11.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-14-404
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Riina PALMI
Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Artyom BULOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Artyom BULOV sünd. 17.02.1986, isikukood 38602173735, xxx Karistuse kandmise algus 15.01.2014 ja lõpp 10.05.2015 Jätta Artyom BULOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 11.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Artyom Bulovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artyom Bulov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.01.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 - §199 lg.2 p.9, §120 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud 26 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, suurenenud on vägivaldsuse aste. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on läbinud xxx. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi kohustusi summas 2700 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab ema. Kinnipeetaval ei ole väidetavalt häid sõpru,
suhtleb vaid ühe sõbraga. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ja krooniline haigus ning määratud töövõimetus 40%. Vanglas lõppes metadoonasendusravi 02.08.2014. Viru Vangla ei toeta Artyom Bulovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest ema. Vabanemisel soovib elama asuda ema juurde aadressil xxx. Tegemist on heade elamistingimustega 4-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema ja ema endine elukaaslane. Käesoleval hetkel elab korteris kinnipeetava ema, kes andis nõusoleku kinnipeetava enda juurde asumiseks elektroonilise järelevalve alla. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Isik oli kriminaalhooldusele määratud kolmel korral, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Isik on narkosõltlane, kes tarvitab narkootikume 8 aastat. Kinnipeetav on korduvalt läbinud võõrutusravi, kuid tulemusteta.
Maakohtu istung Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav Artyom Bulov seletas maakohtu istungil, et elektrooniline valve aitab tal vabanemise korral kohaneda ja peale selle lõppu kavatseb ta minna Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kuid reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust, puudub maakohtul veendumus, et vabanemise korral läbib kinnipeetav katseaja nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk antud kinnipeetava puhul järgneva kahe aasta jooksul 76%. Tegemist on kõrge riskiga, mille puhul leiab maakohus, et vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Alates 29.08.2014 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalik nimetatud sotsisaalprogramm läbida ja selles omandatud teadmisi kinnistada. Arvestades varasemaid tagasilangusi peale võõrutusravi läbimist ei ole sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammide läbimine antud kinnipeetava poolt vabaduses vabatahtlikult usutav. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetav on muuhulgas toime pannud varavastaseid kuritegusid, vajanud vahendeid narkootikumide soetamiseks ja tal on tasumata rahalisi kohustusi 2700 € ulatuses, on olemas kõrge risk, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb ta toime uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuse ja Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav 2 aastat enne vangistust ja vangistuse jooksul töötanud. Eeltoodu alusel, samuti võttes arvesse kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei ole kuigi tõenäoline, et ta leiab vabanemise korral koheselt töökoha. Distsiplinaarkaristuste puudumise ja alalise, elektroonilise valve paigaldamise tingimisustele sobiva elukoha omamise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistuse reaalselt lõpuni kandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid ja sooritab neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud liitkaristus reaalse vangistusena. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.