Kohtulahend

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Ivanov ei pane 2-aasta ja 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Natalia Aleško ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused Aleksei Ivanov ́i süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 26.02.2014 a suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: edasimüümise eesmärgil narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga vähemalt 0,078 grammi (puhtal kujul 4,7 milligrammi fentanüüli), aga samuti narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 1,57 grammi (puhtal kujul alla 1 % metamfetamiini), narkootilist ainet metamfetamiini ja amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,15 grammi (puhtal kujul amfetamiini 0,0016 grammi ja alla 1 % amfetamiini), so kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Nimetatud narkootilistest ainetest osa, narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,078 grammi (puhtal kujul 4,7 milligrammi fentanüüli) ja narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,26 grammi (puhtal kujul alla 1 % metamfetamiini) hoidis Aleksei Ivanov ebaseaduslikult enda valduses kuni 26.02.2014 a kellani 18,15, mil ta Tallinnas Killustiku 5 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Osa, ehkki täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit müüs Aleksei Ivanov nädala jooksul enne 26.02.2014 a eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutele. Nimetatud narkootilisest ainetest ülejäänud osa, narkootilist ainet metamfetamiini ja amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,15 grammi (puhtal kujul amfetamiini 0,0016 grammi ja alla 1 % amfetamiini) ja narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 1,31 grammi (puhtal kujul alla 1 % metamfetamiini) hoidis Aleksei Ivanov ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil Killustiku 5-3 kuni 26.02.2014 a kellani 19,07, mil narkootilised ained tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning amfetamiin ja metamfetamiin I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega leiti süüdistatava valdusest narkootilist ainet fentanüüli koguses, millest piisaks kokku ca 36 inimesele narkojoobe tekitamiseks ning kokku leiti süüdistatava valdusest narkootilisi aineid fentanüüli, metamfetamiini ja amfetamiini koguses, millest piisaks vähemalt 36 inimesele narkojoobe tekitamiseks Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega pani Aleksei Ivanov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksei Ivanov ́i selles, et tema juhtis 25.11.2013 a kella 21.15 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn- Narva maantee 28. kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Galant, reg nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove narkootiliste ainete fentanüüli, amtetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tagajärjel), sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Sellise tegevusega rikkus Aleksei Ivanov liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti süüdistatakse Aleksei Ivanov ́i selles, et tema juhtis 08.01.2014 a kella 03.15 ajal Tallinnas Tuha tn 3 maja juures mootorsõidukit Mitsubishi Galant, reg nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove narkootiliste ainete fentanüüli ja amtetamiini tarvitamise tagajärjel), sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Sellise tegevusega rikkus Aleksei Ivanov liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma tegevusega pani Aleksei Ivanov toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

Natalia Aleško ́t süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 26.02.2014 a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,065 grammi (puhtal kujul 3,8 milligrammi fentanüüli), so kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Natalia Aleško hoidis nimetatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,065 grammi (puhtal kujul 3,8 milligrammi fentanüüli) ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil Killustiku 5-3 kuni 26.02.2014 a kellani 19,07, mil narkootiline aine tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega leiti süüdistatava valdusest narkootilist ainet fentanüüli koguses, millest piisaks kokku ca 29 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Natalia Aleško toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Aleksei Ivanovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.10.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokuröri abi A. Ivanovi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistus 26.02.2014 a kuni 27.02.2014 a, so 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Süüdistatava Natalia Aleško, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.10.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokuröri abi N. Aleško süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistus 26.02.2014 a kuni 27.02.2014 a, so 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).

Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - minigrip kilekotid, tumepunane kott, plekk-karp, fooliumpaberitükid (asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt alljärgnevalt: Aleksei Ivanovilt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 887.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 84 eurot, ekspertiisikulu 1045.40 eurot riigituludesse. Natalia Aleškolt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 887.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 216 eurot, ekspertiisikulu 849 eurot riigituludesse. Süüdistatavad esitasid taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele. Süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatelt ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.