1-14-7511/15 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

paremmanöövri sooritamist selle ohutuses /LS § 33 lg 2 p 8/ ning ei jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, mistõttu ei andnud parempöördel teed reguleerimata ülekäigurajal autojuhi suhtes paremalt vasakule liikuvale eakale jalakäijale Dmitry Nepo’le /LS § 17 lg 5 p 2; § 35 lg 4/, sõites talle otsa, kes otsasõidu tulemusel paiskus asfaldile, saades eluohtlikud tervisekahjustused. L.O rikkus järgmisi LS nõudeid: § 17 lg 5 p 2 /mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab/; § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat. Eriti tähelepanelik peab juht olema vanuri suhtes/; § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/ ning alates 01.07.2014 kehtivas LS-s § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis/ ja § 69 lg 2 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid (enne 01.07.2014 kehtinud LS-s § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1). L.O pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. L.O süüdistatakse selles, et tema 20.08.2014 kella 08:59 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Laagna teel suunaga Gonsiori tänava poole mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (0,79 mg/l). Sellise käitumisega rikkus L.O liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. L.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte seisukohad kohtuistungil L.O on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. Prokurör palus kohtul L.O süüdi mõista KarS § 422 lg 1 järgi, karistada teda vangistusega 2-aastat. Samuti L.O süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 10-kuud, mis mõlemad on allapoole mõlemate kuriteokoosseisude sanktsioonide keskmist määra. Arvestab L.O poolt väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõlema episoodi eest taotleb prokurör karistuseks L.O-le vangistus 2-aastat 6-kuud. Mida lühimenetluse sätete alusel 1/3- võrra vähendada, seega lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1-aasta 8-kuud. Kuna L.O on mõlemas

episoodis olnud kinnipeetav, siis KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata 2-päeva, 67.11.2013.a, mil ta oli kinni peetud ja vabastatud. Teine kord peeti ta kahtlustatavana kinni 20.08.2014.a ja alates sellest ajast on ta ka vahistatud. Lõplik karistus prokuröri taotlusel oleks L.O-le vangistus 1-aasta 7-kuud 28-päeva, algusega 20.08.2014.a. Samuti kohaldada lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 alusel. Leiab, et L.O süü vastab 2aastasele juhtimisõiguse äravõtmisele. Süüdistatava kaitsja Gennadi Kull avaldas toimunud kohtuistungil, et tõendid on lubatavad, süü on tõendatud. On alused lühimenetluse kohaldamiseks ja kvalifikatsioon on õige. Kui lähtuda prokuröri kõnest ja üldpreventiivsest sanktsioonist, siis tahab meelde tuletada seda, et tegemist on üle 60-aastase mehega, kes läheb juba ülejärgmisel aastal pensionile. L.O on terve oma elu andnud ühiskonna arenguks, ja ka selliseks arenguks, kus praegu Eestis oleme. Arvab, et oleks ülekohtune kõiki ühe mõõdupuuga seaduse alusel lüüa. Kui ei oleks L.O vanuste panust, ei elaks me sellises ühiskonnas kus me praegu oleme. Viimane karistus oli L.O 92.a., 86.a saadud, 92.a ta vabanes. Kui palju siis on aega sellest möödunud, et seda nii kangesti meelde tuletada. L.O ütles, et ta väga kahetseb oma tegu, ta ei eitanud oma tegu. Kuid isiku surma põhjus oli muus, nii nagu ekspertiis ütles. Esiteks oli see haigus. Oli juhuse kokkulangevus, nagu ka ekspert ütles, et see võis kiirendada tema elupäevade lõppemist. Tegemist oli küllaltki vana inimesega. L.O ütles, et ta vaatas tahavaatepeeglisse ja kui vaatas ette, siis märkas seda inimest. Ta istus ees ja tal oli vaade olemas. Kust kohast see inimene järsku välja tuli oli talle arusaamatu. Kuid L.O ütleb, et jah, on süüdi. L.O on üldiselt ise aeglase jutuga, nagu ka täna kohtus. Ega L.O liigutused ei ole ka karate inimese omad, liigub aeglaselt. Politsei mees ei ole hindajaks, kas L.O reaktsioonikiirus oli aeglustunud või mitte. Seda oleks pidanud tegema vastava ala spetsialist. Karistuse määramisel on kergendavad asjaolud. L.O andis vabatahtlikult tunnistusi. Esimeses episoodis lausa ilma advokaadi juuresolekuta. L.O ütles, et käis haiglaid mööda, et otsida kannatanut, kuid talle öeldi, et on vaja teada perekonnanime. Kuna L.O ei teadnud perekonnanime, siis ei saanud kannatanu juurde minna ja andeks paluda, kedagi teist ka ei osanud otsida. Täna L.O palus kannatanu esindajalt vabandust. Samas L.O ütles, et maksis ära matusekulud ja ka kindlustuse hüvitist maksab praegu. See hüvitis ja raha on läinud kõik kannatanu esindajale, see on peaaegu 7000 €, see ei ole väike summa. Palub, et kohus arvestaks sellega, et L.O ei ole enam noor mees. Ei hakka vaidlema ka selle vastu, et L.O-lt võetakse ära juhtimisõigus 2-aastaks. See tähendab seda, et peaaegu eluks ajaks. Vaevalt, et L.O on võimeline neid juhiluba uuesti tegema. Palub, et kohus määraks leebema karistuse. Leiab, et L.O enam kunagi oma elus ei tee selliseid tegusid nagu ta praegu on korda saatnud üksteise otsa ja palub jätta see tingimisi kohaldamata. Ühiskonnal oleks rohkem kasu, kui see karistus arvestataks ümber ühiskondlik kasuliku töö tundide tegemiseks. Esiteks annab see L.O-le võimaluse kahetseda oma tegu ja tuua ühiskonnale ka kasu. Menetluskulud palub ajatada. Sest momendil L.O ei ole neid rahasid võtta, tal perekonda ei ole, on kaks abivajavat vanemat, 86-aastased. Ka need jääks praegu riigi hooldada, veelgi kahju suurem. Usub, et L.O on pisarateni kahju sellise tagajärje saabumisest. Tahtlikult inimest alla ei ajanud. See on halbade asjade kokkulangevus. Tahtlust vanainimest alla ajada, L.O ei olnud. Süüdistatav L.O avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistab end süüdi. Loomulikult väga kahetseb, et see juhtus. See oli ka löök temale. Enne midagi taolist ei olnud ja nüüd taoline kaigas ratastesse, kogu eluks selline sündmus. On jäänud elus vaid üks variant, töötada, töötada, töötada. On vaja kuidagi heastada see mis korda saatis. Nii öelda, süü lunastada. Loomulikult kahetseb seda mis oli.

Tõendid Kohtunik avaldab toimiku materjalidest I episoodis: kannatanu XXX ütlused lk. 60-62; tunnistaja XXX ütlused lk.27-29; tunnistaja XXX ütlused lk.30-32; kahtlustatava L.O ’i ütlused lk.38-41; 64-67; liiklusõnnetuse akti nr 2159 lk.4 koos skeemidega lk.5,7-8; indikaatorvahendi kasutamise protokolli lk.24; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos väljatrükiga lk.26; väljatrüki Maanteeameti registrist juhiloa andmete kohta lk.68; väljatrüki Maanteeameti registrist sõiduki andmete kohta lk.68; sündmuskoha vaatlusprotokolli lk.9; liiklusvahendi vaatlusprotokolli lk.22-23; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli lk.3437; surnu ekspertiisiakti nr XXX lk.48-56. II episoodis: tunnistaja XXX ütlused lk. 91, kahtlustatava L.O’i ütlused lk.92-94; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos väljatrükiga lk.89; mõõtevahendi taatlustunnistuse lk.90; vahistamise määruse lk.100-104; väljatrüki Maanteeameti registrist juhiloa andmete kohta lk.68; väljatrüki Maanteeameti registrist sõiduki andmete kohta lk.68; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli lk.84-86. Maakohtu seisukoht L.O poolt toimepandud kuriteod on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. KarS § 422 lg 1 kvalifitseeritud kuritegu KarS § 422 lg 1 sätestatud süütegu seisneb mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumises vähemalt kaudse tahtlusega. Olemuselt on KarS § 422 lg 1 sätestatud kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga – ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole KarS-i jäävate õigusaktidega. Isikule KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides peavad olema tõendatud ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt, inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena ning põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. KarS § 422 objektiivseks tunnuseks on mootorsõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumine, millega ettevaatamatusest põhjustatakse raske tagajärg. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 06.11.2013.a kella 12:30 ajal juhtis L.O Raadiku tänaval mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX, jõudes Raadiku 9 maja juurde, kust soovis teha parempööret Laagna tee suunas, ei jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, mistõttu ei andnud parempöördel teed reguleerimata ülekäigurajal autojuhi suhtes paremalt vasakule liikuvale eakale jalakäijale XXX, sõites talle otsa, otsasõidu tulemusel paiskus XXXasfaldile, saades eluohtlikud tervisekahjustused. Teo toimepanemise koht ja aeg, 06.11.2013.a kella 12:30 ajal Raadiku 9 maja juures, on tõendatud süüdistatava, tunnistajate XXX ja XXX ütlustega. Samuti kinnitab teo toimepanemise kohta ja aega liiklusõnnetuse akt nr 2159. Samuti on antud tõenditega kinnitust leidnud liiklusõnnetuses osalenud sõiduk ja isikud, milleks on mootorsõiduk Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX, mida juhtis L.O ning jalakäijana osales liiklusõnnetuses XXX. Olles tuvastanud, et mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX juhtis avarii momendil L.O, tuleb järgnevalt tuvastada, millised ohutu liiklus- või käitusnõuete

L.O-le on esitatud süüdistuses süüks arvatud järgmised liiklusnõuete rikkumised: § 17 lg 5 p 2 /mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab/; § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat. Eriti tähelepanelik peab juht olema vanuri suhtes/; § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/; alates 01.07.2014 kehtivas LS-s § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis/ ja § 69 lg 2 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid (enne 01.07.2014 kehtinud LS-s § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1). Liiklusõnnetuse sündmuskoht asub Tallinnas, Raadiku tänav 9 juures. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist on vaatluse hetkel valge aeg, ilmastik on pilvine. Sündmuskohal olev sõidutee kate on püsikate, mis on korras, tasane ja märg. Raadiku tänava sõiduteed vaadeldakse suunaga Ümera tänava poolt Mahtra tänava suunas. Raadiku tänava sõiduteega ristub paremalt poolt, hoonete Raadiku 9 ja Raadiku 5 vahelisel alal sõidutee, millelt on võimalik sõita Laagna tee poole. Vaadeldes ühendteed suunaga Laagna tee poolt Raadiku tänava poole on sõidutee parempoolsest servast 1,6 meetri kaugusel ja 9,9 meetrit enne Raadiku tänava ristmikku liiklusmärgipost koos liiklusmärgiga nr 543 «Ülekäigurada". Liiklusmärgipostist 1,8 meetrit Raadiku tänava poole mõõdetuna on üle ühendtee sõidutee paralleelselt teekattemärgistus nr 945a «Ülekäigurada", mille kogulaius on 3,7 meetrit ja mis lõpeb 4,4 meetrit enne Raadiku tänava ristmikku. Ülekäiguraja teekattemärgistusel on sõiduauto Toyota Yaris reg. märgiga XXX. Sõiduauto Toyota Yaris on esiosaga Laagna tee poole ja asub vasakpoolsete ratastega ühendtee parempoolsest servast (vaadatuna Laagna tee poolt) vastavalt esirattaga 8,7 meetri ja tagarattaga 10,5 meetri kaugusel. Sõiduauto vasakpoolsest esirattast, mis asub ühtlasi ka teekattemärgistuse «Ülekäigurada" alguses, on 3,7 meetri ulatuses Raadiku tänava poole ja 0,6 meetri laiune ala, mis on kaetud verekahtlase ainega. Visuaalsel vaatlusel sõiduautol Toyota Yaris reg. märgiga XXX vigastused puuduvad, kuid sõiduauto vasakpoolsel esinurgal ja vasakpoolse küljepeegli eesmisel osal on näha nühkejäljed. Sündmuskohal oleval teekattemärgistusel on neli kraapejälge. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Muid tõendamise seisukohalt olulisi asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatava L.O kahtlustatavana antud ütluste kohaselt sõitis 06.11.2013.a veidi enne kella 12.00 töölt oma sõiduautoga Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX ja otsustas sõita Ümera tänaval asuvasse Maxima XX poodi. Tegi ostud ära ja poest väljudes otsustas läbi käia veel alkoholipoest Araxes. Sealt ostis liitrise õlu Taurus. Viis toidukoti autosse ning läks õllega poe kõrval olevasse metsatukka puhkama. Seal jõi ära kogu ostetud õlu. Seejärel hakkas kella 12:25 paiku liikuma Maxima taga oleva tee kaudu kodu poole. Liikus mööda Ümera tänavat, mis läks üle Raadiku tänavaks ning tahts sealt edasi sõita üle Raadiku silla, et minna Laagna teele. Olles Raadiku garaažide juures tahtis sooritada parempöörde. Kuna seal on järsk pööre, siis aeglustas oma sõiduki kiirust nii, et liikus umbes 10-15 km/h. Nägi paremal kõnniteel kahte vanemat naisterahvast ja kahte väiksemat tütarlast, kes ringi jooksid. Keeras

paremale ning jälgis tähelepanelikult kõnniteel olevaid inimesi. Järgmisel hetkel kui otse vaatas oli auto kapotil vanem meesterahvas. Jäi kohe seisma. Meesterahvas oli käed laiali auto kapotil mõned sekundid ja seejärel libises aeglaselt kapotilt maha asfaldile. Tuli autost välja ja läks meesterahva juurde, kes lebas maas vasaku esitiiva juures. Püüdis temaga rääkida, kuid meesterahvas ei suutnud ühtegi sõna öelda. Palus kõnniteel seisnud naisterahvaid kiirabi ja politsei kutsuda. Kiirabi ja politsei tulid kiiresti. Paluti puhuda alkomeetrisse ning seejärel toimetati politseiosakonda, kus pidi uuesti puhuma juba teise alkomeetrisse. Loomulikult näitasid mõlemad alkomeetrid, et on joobes. Peale seda pandi kambrisse kainenema ja toimetati hommikul uurija juurde seletusi andma. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistajate XXX ja XXX ütlused. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 6.11.2013 ajavahemikul 12.00-12.30 liikus mööda Raadiku tänavat oma maja suunas Mahtra 72, äkki kuulis pidurdamise ja löögi häält, pöörates ümber, nägi ülekäigurajal lamanud inimest, oli palju verd, keegi kutsus välja kiirabi. Juht väljus autost ja kummardus kannatanu kohal. Visuaalselt tundus, et juht ei ole päris kaine. Ootas ära kui saabus kiirabi ja kannatanu viidi ära. Kannatanu ületas teed paremalt vasakule. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 6.11.2013 ajavahemikul 12.00-12.30 ületas teed Raadiku 3 asuva maja poolt Raadiku 9 asuva maja suunas. Rääkis kannatanuga sõnakese juttu ja kannatanu läks edasi mööda ülekäigurada. Kuulis selja taga löögi heli ja pöörates ümber, nägi maas lamanud kannatanut. Kui läks kannatanu juurde, siis kannatanu oli ilma elumärkideta. Juht hakkas kannatanut raputama ja mõne aja pärast kannatanu hakkas toibuma. Keegi hakkas kiirabisse helistama. Inimesed, kes suhtlesid juhiga, rääkisid, et juhi suust oli tunda alkoholilõhna. Kohale saabus kiirabi ja toimetas kannatanu haiglasse. Kohus leiab, et süüdistatava enda ütluste ja tunnistajate riimuvate ütluste ning neid ütlusi kinnitavate liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud L.O-le esitatud süüdistuses süüks arvatud liikluse nõuete rikkumised: LS § 17 lg 5 p 2 /mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab/; LS § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; LS § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid/; LS § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat. Eriti tähelepanelik peab juht olema vanuri suhtes/; LS § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/. Tõendamist on leidnud ka L.O poolt LS alates 01.07.2014 kehtivas LS-s § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 (enne 01.07.2014 kehtinud LS-s § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1), sätestatud rikkumine. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 (enne 01.07.2014 kehtinud LS-s § 69 lg 4 p 1) sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Eeltoodu on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt oli ta vahetult ennem rooli istumist tarbinud liitrise õlle Taurus. Samuti kinnitab süüdistatava ütlusi tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt tundus talle visuaalselt, et juht ei ole päris kaine.

L.O indikaatorvahendiga kontrollides näitas kontrolli tulemus alkoholijoovet. Samuti nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et L.O silmad punetasid, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, kerged koordinatsiooni häired ning isik oli unine ja ärrituv. Asjaolu, et L.O juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes on tõendamist leidnud ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt tuvastas Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Leonid Nõmmemees L.O ühes liitris väljahingatavas õhus 1,03 milligrammi alkoholi. Protokolli on allkirjastanud ka kontrollile allutatud isik s.o L.O . L.O nõustus, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga ning kinnitas seda ka oma allkirjaga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmete õigsust kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, millest nähtub, et 06.11.2013.a ajavahemikul kell 13:45-13:50 mõõtja Leonid Nõmmemees kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0018, tuvastas L.O alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 1,13 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,03 mg/l kohta. Kohus leiab, et liiklusõnnetusele vahetult eelnenud liiklussituatsioonis oli XXX õigustatud lähtuma usalduspõhimõttest ja eeldama, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liiklusseaduse nõudeid. XXX oli õigus eeldada süüdistatava L.O poolt liiklusnõuete täitmist. Süüdistatava mitte peatumine oli kannatanu jaoks täiesti ootamatu ja ohule reageerimiseks ei jäänud tal aega. Kannatanule ei ole alust ette heita liiklusnõuete rikkumist ning kohtu hinnangul ei olnud kannatanul võimalik talle otsasõitu vältida. Asjas kogutud tõenditega pole tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks liiklusõnnetusele eelnevalt rikkunud liiklusseaduse nõudeid, mis oleksid põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Seega tõendeid kogumis hinnates, asub kohus seisukohale, et jalakäijale otsasõit on toimunud süüdistatava L.O poolt LS LS § 17 lg 5 p 2 ; LS § 33 lg 1; LS § 33 lg 2 p 8; LS § 35 lg 1; LS § 35 lg 4; LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 (enne 01.07.2014 kehtinud LS-s § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1) ettenähtud nõuete rikkumise tagajärjel ja on otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Antud kriminaalasjas on 08.04.2014.a teostatud surnu ekspertiisiakt nr XXX, kus ekspertarvamuse kohaselt XXXtuvastati 06.11.2013 toimunud liiklusõnnetuse järgselt järgmised tervisekahjustused: peaajupõrutus kolletega vasakus suurajupoolkeras otsmiku-oimukiiru piirkonnas, mõlemapoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalune verevalum, koljupõhimiku lahtine murd, näokoljuluude hulgimurrud (otsmikuluu murrud vasakul, vasaku silmakoopa murd, vasaku sarnaluu murd, ninaluu murd vasakul, vasaku ülalõualuu murd, alalõualuu murd paremal), põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas, nahaalused verevalumid otsmikul ja mõlema silma laugudel. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel toimunud liiklusõnnetuses. XXXtuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud. XXXesinevad kroonilised haigused võisid mõjutada tema 06.11.2013 saadud peaajutrauma paranemise kulgu, mistõttu puudub objektiivne alus seostada surma saabumist üheselt ekspertiisimääruses kirjeldatud liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustustega. Subjektiivsest küljest on L.O käitumine hinnatav kuriteo toimepanemisena kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtupraktikas (vt. RKKko 3-1-1-142-05, 3-1-1-4-08) on korduvalt asutud seisukohale, et kaudse tahtluse puhul isik ei pürgi tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust.

Kohus on seisukohal, et tõendatud on L.O tegevuses nii objektiivne kui subjektiivne külg. Rikkudes mootorsõidukijuhina liiklusnõudeid, põhjustas L.O raske kehavigastuse XXX. Samuti on tõendatud põhjuslik seos, mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus ja saabunud tagajärje, kannatanu XXX tekitatud tervisekahju vahel. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu L.O-le inkrimineeritav kuritegu KarS § 424 järgi näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et L.O juhtis 20.08.2014.a kella 08:59 ajal Tallinnas Laagna teel suunaga Gonsiori tänava poole mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX. Antud fakt on tuvastatud L.O enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis nimetatud ajal ja kohas sõiduautot Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendamist leidnud ka tunnistaja XXX ütlustega, kelle sõnul oli tööl 20.08.2014.a koos politseiametnikuga Eli Viielo ja teostasid liiklusjärelevalvet koos teiste patrullidega Tallinnas. Kontrollisid sõidukijuhtide joobe olemasolu. Kell 8:59 peatas Laagna teel, Pallasti tn ja Gonsiori tn vahel kinni sõiduki Toyota Yaris riikliku registreerimismärgiga XXX. Sõiduk liikus Gonsiori tn suunas. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis L.O ik XXX. L.O-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ka asjaolu, et L.O eelpool märgitud kuupäeval s.o 20.08.2014.a kella 08:59 ajal oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt mootorsõiduki Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX juhti L.O kontrollides indikaatorvahendiga Lion SL2 reageeris indikaatorvahend juhi väljahingatavale õhule näidates punast tuld. Vanemliikluspolitseinik Ragnar XXX kontrollis juhti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,79 mg/l. Ka süüdistatav L.O on kinnitanud, et 19.08.2014.a kella 21:00-st kodus aadressil Asunduse tn 624 Tallinn jõi kanget õlut umbes paar liitrit. Ajavahemikul kella 00:00-06:00 magas ja hommikul palus endine abikaasa viia teda kella 09:00-ks Keskturule tööle. Hommikul tundis ennast kainena, jõi kohvi, sõi ja ei kujutanud ette, et võib esineda alkoholijoove. Hakkas liikuma isa XXX kuuluva sõiduautoga Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX Kesklinna suunas. Jõudis sõita Kumu muuseumi juurde Laagna tee lõpuni kui toimus politseireid ja politseiametnik pani puhuma indikaatorvahendisse. Politseiautos puhus alkomeetrisse. Sealt toimetati Rahumäe tee politseijaoskonda ja viidi arestimajja. Kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud tegu. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt L.O indikaatorvahendiga kontrollides näitas kontrolli tulemus alkoholijoovet. Asjaolu, et L.O juhtis mootorsõidukit olles

alkoholijoobes on tõendamist leidnud ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt tuvastas Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse vanemliikluspolitseinik Ragnar XXX L.O ühes liitris väljahingatavas õhus 0,79 milligrammi alkoholi. Protokolli on allkirjastanud ka kontrollile allutatud isik s.o L.O . Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmete õigsust kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, millest nähtub, et 20.08.2014.a ajavahemikul kell 09:10-09:14 mõõtja Ragnar XXX kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0035, tuvastas L.O alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,88 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,79 mg/l kohta. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et L.O juhtis 20.08.2014.a. kella 08:59 ajal Tallinnas Laagna teel suunaga Gonsiori tänava poole mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. L.O-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja asudes seejärel juhtima sõidukit, teadis L.O , et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et juhtis 20.08.2014.a mootorsõidukit Toyota Yaris, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Kanget õlut tarvitas umbes paar liitrit eelmisel õhtul alates kell 21:00. L.O asus sõidukit juhtima peale eelmisel õhtul tema poolt viidatud alkoholi tarvitamist. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et L.O pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud L.O poolt KarS § 424 ja § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning L.O tuleb süüdi mõista KarS § 424 ja § 422 lg 1 järgi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüdistatav L.O on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusnõudeid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja liiklusseaduse rikkumisega teisele isikule tervisekahju põhjustanud autojuhile mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Inimühiskonnas pole suuremat väärtust ja kõrgemalt kaitstud hüve kui inimese elu ja tervis. Seaduse järgi mõistetav karistus peab avalikkusele näitama karistuse ähvardusel kaitstava hüve kõrget väärtust ja kaitsma seatud õiguskorda kõigi isikute huvides. Süüdistatavale KarS § 422 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 5 aastat. L.O puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena s.o isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h ka tema enda huvides. Kohus arvestab kergendava asjaoluna süüdistatav poolt väljendatud kahetsust. Kohus peab olulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Süüdistatav L.O puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. L.O enda ütlustest - töölt koju sõites käis läbi toidupoest ning alkoholipoest Araxes, sealt ostis liitrise õlu Taurus. Viis toidukoti autosse ning läks õllega poe kõrval olevasse metsatukka puhkama, jõi ära kogu ostetud õlu, seejärel hakkas kella 12:25 paiku liikuma Maxima taga oleva tee kaudu kodu poole – nähtub, et isik suhtub ükskõikselt õiguskorda ning teistesse liiklejatesse. L.O käitumisest võib järeldada lugupidamatut suhtumist kaaskodanikesse. Puudus mistahes mõistlik selgitus poe juures metsatukas alkoholi tarbimiseks s.o metsatukas puhkamiseks eriti teades, et tal tuleb istuda veel autorooli. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kannatanu vigastused olid äärmiselt tõsised. Liiklusalaste rikkumiste puhul, millega kaasnevad rasked tagajärjed, ei saa riigi karistuspoliitika avalikku huvi ja ka üldist olukorda Eesti liikluses silmas pidades olla põhjendamatult leebe. Kuna isik vahetult ennem autorooli istumist tarvitas alkoholi, siis isik kes asub teadlikult joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on vahetult ennem sõiduki rooli istumist alkoholi tarvitanud, kuid asub siiski sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Kohtu hinnangul on juba käesoleva kuriteo asjaolud sellised, mis tingivad L.O-le reaalse vangistuse määramise. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et L.O-le tuleb mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). L.O karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust. L.O küll puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, kuid antud teo on ta toime pannud ligikaudu 9 kuud peale eelnevat alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist, mille tagajärjel sai jalakäija eluohtlikke tervisekahjustusi. L.O näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduv samalaadne liiklusalane rikkumine annab signaali, et L.O ei teinud eelnevast raske tagajärjega lõppenud liiklusõnnetusest enda jaoks ühtegi järeldust. L.O käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatava L.O puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Kohtu hinnangul tuleb L.O suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav L.O on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Arvestades eeltoodut ja karistust kergendava asjaolu esinemist tuleb L.O karistada alla sanktsiooni keskmist määra reaalse vangistusega. Kõike eeltoodut arvesse võttes mõista L.O süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning karistada teda 2 (kahe) aastase vangistusega. Mõista L.O süüdi KarS § 424 järgi ning karistada teda 10 (kümne) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.O-le liitkaristus 2 (kaks) aastat, 6 (kuus) kuud mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada L.O-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 6-7.11.2013.a. kokku 2 (kaks) päeva lugeda karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 1 (ühe) aasta, 7(seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.O esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamine ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid