Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Toimiku number Kohtunik Kohtuistungi sekretäri Tõlk Prokurör
Viru Maakohus
Süüdimõistetu
xxx
Taotlus Asja arutamise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse 30.09.2014 erakorraline ettekanne V P ́ile Viru Maakohtu 21.03.2014 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö asendamiseks vangisusega ja selle täitmisele pööramiseks. 22.10.2014 avalikul kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo
Tuvastatud asjaolud V P tunnistati süüdi 21.03.2014 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS §199 lg 2 p 8 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga – 600 tundi tähtajaga 1 aasta määrates ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati V Pi mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametniku 30.09.2014 erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et V P ei ela kindlaksmääratud elukohas, tema tegelik asukoht ja tegevus on kriminaalhooldusametnikule teadmata ning ta hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. V P on talle täitmiseks määratud 600 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks 199 tundi. Hooldusaluse poolt on sooritamata 401 tundi üldkasulikku tööd. Rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametniku poolt koostatud 2 hoiatust. 02.06.2014 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik hoiatus. 11.09.2014 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine kirjalik hoiatus. V P on pannud katseajal toime järgmise registreerimisnõude rikkumise (2 korda). Registreerimine oli määratud 22.07.2014, registreerimisele ilmus 30.07.2014 Registreerimine oli määratud 10.09.2014, registreerimisele ei ole ilmunud. 02.06.2014 Rikkumise fikseerimise akti seletuses kirjutas V P, et puudus üldkasuliku töö soorituselt XXX tervislikel põhjustel. Haiged olid kõht ja käsi. Arsti poole ei pöördunud. Kriminaalhooldusametnikule ta helistada ei saanud, sest telefon varastati ära. 30.07.2014 seletuses kirjutas V P, et ei tulnud õigeaegselt 22.07.2014 registreerima perekondlikel põhjustel. Emal oli mikroinsult. 05.06.2014 ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas kuna käis arsti juures, kuid tõendi kaotas ära.
Esimesel kohtumisel 14.04.2014 oli selgitatud V P’ile süüdimõistetu õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning hooldusaluse poolt allkirjastatud. Selgitatud ka üldkasuliku töö esialgset ajakava ja tema poolt allkirjastatud. Toimus ka kriminaalhoolduse põhimõtete ja töökorralduse tutvustamine. Selgitatud V P’ile ÜKT eesmärki ja tingimusi ning mida peab tegema probleemide ilmnemise korral. 14.04.2014 oli koostatud ÜKT ajakava 25 tunni sooritamiseks xxx ajavahemikus 16.04.201424.04.2014. Hooldusalune sooritas seal 25 tundi üldkasulikku tööd. 05.05.2014 oli koostatud ÜKT ajakava 90 tunni sooritamiseks xx ajavahemikus 06.05.201430.05.2014. Hooldusalune sooritas seal 50 tundi üldkasulikku tööd. Oli koostatud esimene Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene Hoiatus. 02.06.2014 oli koostatud ÜKT ajakava 120 tunni sooritamiseks xxx 03.06.2014 - 18.07.2014. V P sooritas seal 96 tundi üldkasulikku tööd. Puudutud päevade kohta esitas ta xxx. 30.06.2014 oli infektsionisti juures ja 01.07.201407.07.2014 viibis statsionaarsel ravil xxx (nakkus). 11.08.2014 oli koostatud ÜKT ajakava 52 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 13.08.2014-10.09.2014. V P sooritas 28 tundi üldkasulikku tööd. Puudumiste kohta töölt oli koostatud teine rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine hoiatus. Seletust ei ole saanud hooldusaluselt võtta, sest ta ei ole rohkem registreerimisele ilmunud. V P käis kriminaalhooldusametniku juures registreerimas 11.08.2014 ja rääkis, et saab vist varsti sõbra kaudu metsatööle Rootsi. Kriminaalhooldaja käskis tal tuua töölepingu ja selgitas, millised on nõuded välismaale tööle asumiseks. 26.08.2014 oli saadetud kriminaalhooldaja e-mailile leping. 10.09.2014 registreerimisel selgitas kriminaalhooldaja hooldusalusele, et see tööleping ei kõlba ja vaja esitada uus leping, kirjutada avaldus ja siis ta otsustab, kas lubab. V P 10.09.2014 registreerima ei tulnud. Talle oli saadetud 2 kutset tulla registreerima 15.09.2014 (ei ilmunud) ja 22.09.2014 (ei ilmunud). Oli tehtud 2 kodukülastust aadressil: xxx Karistusregistri andmetel ei ole hooldusalune kriminaalhoolduse ajal väärtegusid sooritanud. V P on tema sõnul invaliidsuspensionär, kuid ametnikule pensionitunnistust ta esitanud ei ole. Seega V P ei ela kindlaksmääratud elukohas ning tema tegelik asukoht ja tegevus on kriminaalhooldusametnikule teadmata. V P sooritas erakorralise ettekande koostamise ajaks 199 tundi ning sooritamata on 401 tundi üldkasulikku tööd. Lähtudes ülaltoodust ning vastavalt KarS § 69 lg 6 kriminaalhooldusametnik taotleb V Pile karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. V P selgitas, et septembrist kuni 14.oktoobrini viibis Rootsis tööl ja registreerimas ei käinud ning ÜKT tunde ei täitnud. On teadlik, et karistus pööratakse täitmisele põhjendatult. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning V Pile mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele erakorralises ettekandes toodud põhjendustel. V Pi käitumisest ilmneb, et ta ei ole motiveeritud täitma kohtu poolt määratud tingimusi. Jättes määratud ajal registreerimisele ilmumata rikkus V P Viru Maakohtu 21.03.2014 kohtuotsusega KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud kontrollnõuet - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Peale seda V P hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest selle sooritamiseks koostatud ajakavas ettenähtud tähtajaks, millega hoidus kõrvale Viru Maakohtu 21.03.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusest.
KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kuna V P rikkus kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ning hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest, tuleb Viru Maakohtu 21.03.2014 kohtuotsusega V Pile mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, millest käesolevaks ajaks on sooritamata 401 tundi pöörata täitmisele ärakandmata karistuse osas. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt peab V P ära kandma 200 päeva vangistust. Juhindudes KarS § 69 lg 6; KrMS § 428, kohus
Rahuldada erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja pöörata täitmisele V P`ile, isikukood XXX Viru Maakohtu 21.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-537 mõistetud kandmata karistuse osa – 6 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates V Pi ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada V Pi suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta. Määruse ärakiri saata prokurörile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.