Kohtulahend

isikukood: 38608140306; elukoht: XXXXX X-XX XXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; haridus: XX XXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud; kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 29.05.2013. a, alates 30.05.2013.a kohaldati tõkendina vahistamist.

TARLAN DOVLATOV

isikukood: 36507080327; elukoht: XXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: XX XXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 10.03.2009. a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 3 kuu vangistusega; kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 29.05.2013. a, alates 30.05.2013.a kohaldati tõkendina vahistamist.

Kaitsjad

Urmas Simon, Rünno Roosmaa, Kaire Aus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 28.01.2014. a otsus osaliselt – Fjodor Samsonovile, Kirill Tverskoile ja Tarlan Dovlatovile mõistetud karistuste ning neilt välja mõistetud menetluskulude osas. Karistada Fjodor Samsonovit KarS § 184 lg 1 alusel 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, Kirill Tverskoid KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning Tarlan Dovlatovit KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi samuti 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõista Kirill Tverskoilt menetluskulud välja kokku 1756,26 euro ulatuses. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul igakuiste maksetena, kusjuures igakuise makse suurus on 146,25 eurot ning viimase makse suurus on 147,51 eurot. Mõista Fjodor Samsonovilt menetluskulud välja kokku 1125,45 euro ulatuses. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul igakuiste maksetena, kusjuures igakuise makse suurus on 94 eurot ning viimase makse suurus on 91,45 eurot. Mõista Tarlan Dovlatovilt menetluskulud välja kokku 1120,21 euro ulatuses. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul igakuiste maksetena, kusjuures igakuise makse suurus on 93,35 eurot ning viimase makse suurus on 93,36 eurot. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Fjodor Samsonovi apellatsioon rahuldada, Kirill Tverskoi apellatsioon rahuldada osaliselt. Ülejäänud apellatsioonid jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2 (10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3 (10)

Kaitsja märgib, et K. Tverskoi ülalpidamisel on alaealine laps, kelle toimetulek sõltub K. Tverskoist ning viimase karistamisel 7-aastase vangistusega kannatab eelkõige alaealise lapse heaolu ja stabiilne elukorraldus. Apellant leiab, et süüdimõistetu karistamine vangistusega selliselt, et jätta vangistus ära kandmata osas tingimisi täitmisele pööramata, on oluliselt distsiplineerivam kui tema karistamine reaalse vangistusega ning kannab endas eelkõige suhtumise ja hoiakute muutmise eesmärki seaduse rikkumisest hoidumise mõttes. 2.3 F. Samsonov palub apellatsioonis ja selle täienduses kergendada talle mõistetud karistust. Ta märgib, et ta avaldas puhtsüdamlikku kahetust ja aitas uurimisele kaasa. Apellant heidab ette seda, et politsei kasutas teda ära, lastes tal mitmel korral narkootikume osta, mitte ei pidanud teda kohe esimesel korral kinni. Ta leiab, et politseiametnik ei oleks tohtinud anda talle tarvitamiseks narkootikume. Samuti märgib ta, et narkootilise aine koguse, mille vahendamises teda süüdistatakse, määrasid politseinikud oma tellimustega. Ühtlasi selgitab F. Samsonov, et eelmise karistuse üldkasuliku töö tunde ei ole ta teinud põhjusel, et ta lihtsalt ei jõudnud neid teha enne kui ta kinni peeti. 2.4 K. Tverskoi vaidlustab maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas, leides, et mõistetud 7aastane vangistus on põhjendamatult karm karistus. Samuti palub ta jätta menetluskulud riigi kanda või vähemalt vähendada neid poole võrra, kuna ta ei ole võimeline neid maksma. K. Tverskoi märgib, et ta ei takistanud uurimist, vaid aitas sellele kaasa. Näiteks andis ta vabatahtlikult välja kõik kodus oleva narkootilise aine. Tema enda valduses oli ainult sellises koguses narkootikume, mida ta ise tarvitamiseks vajas. Seoses etteheitega narkootilise aine müügi osas väidab ta, et soovis ostjat tüssata, soovides saada raha, ega tahtnud tegelikult suures koguses narkootilist ainet käidelda. Ühtlasi märgib K. Tverskoi, et ka ohtlikumate narkootikumide (fentanüüli) käitlemise eest karistatakse kergemate karistustega. 2.5 T. Dovlatov taotleb kriminaalasja maakohtusse uueks arutamiseks saatmist. Ta märgib apellatsioonis, et soovis tunnistaja LS ülekuulamist ilma teiste kahtlustatavate juuresolekuta, kuid seda tal ei võimaldatud. Tunnistaja ütlustega soovis ta tõendada, et tegi politseiga, täpsemalt LS-ga, koostööd.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4 (10)

protokolli osa asub toimiku I köite lehtedel 132-160), on kohus paratamatult pidanud tegema valiku, millised vestluste osad otsuses välja tuua. Apellatsioonis ei ole toodud välja konkreetseid argumente, mille alusel kaitsja leiab, et kohtu esitatud tsitaadid on kontekstist välja rebitud ja üksnes kombineeritud nii, et need toetaks süüdistust. Kaitsja leiab apellatsioonis, et kohus on esitanud üksnes oma tõlgenduse jälitustoimingu protokollist, jätnud aga otsuses kummutamata kaitsja versiooni. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus jälitustoimingu protokollile tuginedes K. Tverskoi ja T. Dovlatovi omavahelist suhtlust kajastades kummutanud ühtlasi ka kaitsja kohtuvaidluses esitatud versiooni. Nimelt on kaitsja avaldanud kohtuvaidlustes seisukohta, et T. Dovlatovi osalus seisnes üksnes selles, et ta viibis sel ajal, kui K. Tverskoi kohtus Marekiga, samas parklas oma autos. Maakohtu otsusest nähtub seevastu, et sellega T. Dovlatovi roll ei piirdunud. Õige on kaitsja seisukoht, et hinnang jälitusprotokollile kui tõendile sõltub suuresti selle tõlgendamisest – seda põhjusel, et telefonivestlustes on välditud narkootilise aine nimetamist. Ringkonnakohus peab aga maakohtu tõlgendust igati põhjendatuks. Nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhjendustega lisab ringkonnakohus järgmist. Esimeses kõnes K. Tverskoi ja T. Dovlatovi vahel, kui K. Tverskoi helistas T. Dovlatovile (28.05.2013 kell 14:47:57), andis ta teada: „Rääkisin nendega, nagu nad tahaks jäätist osta...“ Sellele eelnevalt oli kuritegu matkinud isik Marek helistanud F. Samsonovile ja küsinud, kas viimane saaks talle „kilose kasti kokku panna“ ning sama vestluse raames nimetab F. Samsonov tellimust kui „kilo jäätist“ (kd I, toim.l. 128). Seejärel helistas F. Samsonov K. Tverskoile, kellelt saadud narkootikume ta oli jälitustoimingu protokolli kohaselt varem vahendanud, ning teatas, et talle helistas inimene, kes soovib „kilogrammi jäätist“. Selline tellimus on K. Tverskoile ootamatu, ta küsib: „Päris lollid?“ ja küsib F. Samsonovilt ostja numbrit, et tehing temaga ise läbi rääkida (kd I; toim.l. 129). Pärast seda, kui T. Dovlatov on helistanud Marekule, uurinud, millal viimasel on kaupa vaja ja millist hinda ta on valmis maksma (kd I; toim.l. 131-132), helistaski ta T. Dovlatovile ja teatas, et tal on keegi, kes sooviks „jäätist osta“. Taolisest telefonikõnede ahelast on selgelt näha, et K. Tverskoi informeeris T. Dovlatovit just Mareki ostusoovist. On ka ilmne, kilogrammi jäätise ostmiseks ei olnud Marekil vaja pöörduda F. Samsonovi poole ning puuduks igasugune vajadus taolisteks läbirääkimisteks ja planeerimisteks, mis tähendab, et kilogrammi jäätise all mõeldi midagi muud. Eelnevaga haakub see, et 29.05.2013 kell 15:17:31 helistas K. Tverskoi T. Dovlatovile kohe pärast seda, kui oli Marekuga kokkusaamise kokku leppinud, et T. Dovlatov talle järele tuleks (kd I; toim.l. 141). Koos sõitsid nad Mustika keskuse juurde, kus pidi toimuma kohtumine Marekiga (kd I, toim.l. 142). 29.05.2013. a kella 16 paiku toimunud kohtumisel Marekiga osales ka T. Dovlatov (kd I; toim.l. 143), võttes muuhulgas sõna küsimustes, kus ja kuidas tehing peab toimuma (kd I; tl 146). Samuti oli T. Dovlatovil jälitustoimingu protokolli kohaselt roll täita samal päeval kella 20 paiku toimunud kohtumisel, kui narkootiline aine üle anti. Protokollist nähtuvalt sõitis T. Dovlatov kokkusaamiskohale enne K. Tverskoid. Viimane helistas T. Dovlatovile ja uuris, kas Marek on kohal. T. Dovlatov kinnitab, et Marek on kohal ja tema meelest on Marek üksi. Seejärel arutavad T. Dovlatov ja K. Tverskoi, kuidas narkootilise aine üleandmine peaks toimuma. T. Dovlatov uurib: „Aga kuidas sa kavatsed kõike teha?“ Kui K. Tverskoi vastusest selgub, et tal ei ole kindlat plaani, pakub T. Dovlatov: „Võib-olla istud tal autosse ja kõik“. K. Tverskoi puikleb sellele vastu, leides, et las Marek tuleb nende juurde, ning lisab: „Ma üksi ei hakka tema autosse...“ Lõpuks veenab T. Dovlatov, et K. Tverskoi ikkagi peaks istuma Mareki autosse (kd I; tl 158-159). Marekiga kohtudes istubki K. Tverskoi koos Marekiga viimase Toyotasse (kd I; toim.l. 159), samal ajal, kui T. Dovlatov jälgib toimuvat oma autost. Seejärel peetakse K. Tverskoi ja T. Dovlatov kinni. Seega ilmneb jälitustoimingu protokollist selgelt T. Dovlatovi osalus narkootilise aine üleandmisel. Aine andis vahetult üle küll K. Tverskoi, kuid eelnevast nähtuvalt, oli T. Dovlatov see, kes otsustas, kuidas üleandmine toimub ning ühtlasi jälgis ning kontrollis selle käiku. Ringkonnakohus peab T. Dovlatovi rolli selliseks, et teda tuleb

5 (10)

funktsionaalse teovalitsemise teooria kohaselt pidada suure koguse amfetamiini müügi, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 kontekstis üleandmise kaastäideviijaks. 4.2 Apellatsioonis on viidatud ka sellele, et T. Dovlatov tegi koostööd politseiametnik LS-ga. LS on maakohtus üle kuulatud. Kohtuistungil LS kinnitas seda, et oli 2013. a kontaktis T. Dovlatoviga – kinnitas nii seda, et on suhelnud T. Dovlatoviga telefoni teel, kui seda, et kohtus viimasega ka ajal, kui T. Dovlatov oli käesoleva kriminaalasja raames vahistatud. LS ütluste kohaselt kohtus ta T. Dovlatoviga oma tööülesannetega seoses, mida tal ei ole võimalik täpsustada. Küll vastas LS, et kohtumise raames oli põgusalt juttu ka käesoleva menetluse esemeks olevat narkootikumi käitlemisest. Vastuseks prokuröri täpsustavale küsimusele, milles käesoleva menetluse esemeks oleva teo põgus käsitlemine seisnes, selgitas LS, et ta küsis T. Dovlatovilt, kas ta pani selle teo toime ning T. Dovlatov eitas seda. LS esitati ka küsimus, kas ta andis T. Dovlatovile loa kuni 1 kg narkootilise aine käitlemiseks või taotles kohtult sellist luba, LS vastas üheselt, et tema sellist luba andnud ega kohtult taotlenud ei ole. Ka kinnitas ta, et ei ole kõnealuse narkootilise ainega seoses andnud T. Dovlatovile mingeid lubadusi, kuna see kriminaalasi ei olnud tema menetluses. Seega isegi, kui T. Dovlatov tegi mingisugust koostööd politseiametnik LS-ga, ei olnud see seotud käesoleva menetluse esemeks oleva teoga ega välista see tema vastutust teo eest, mille toimepanemises teda süüdistatakse käesoleva menetluse raames. Mis puutub T. Dovlatovi apellatsioonis märgitusse, et ta soovis LS ülekuulamist ilma teiste süüdistatavate juuresolekuta, siis menetlusseadustik sellist võimalust ette ei näe. Vastavalt KrMS § 269 lg-le 1 arutatakse kriminaalasja süüdistatava osavõtul. Võimalikud erandid on ette nähtud sama paragrahvi teises lõikes ning süüdistatavate eemaldamist kohtuistungilt kaassüüdistatava huvides nende aluste hulgas nimetatud ei ole.

6 (10)

Küll tuleb nentida seda, et kuriteo matkimise puhul tuleb selle mõju arvesse võtta isiku süü suuruse tuvastamisel, s.t näha riigi poolt initsieeritud teo eest ette karistuse vähendamise lähtuvalt süü ulatusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-110-04; p 11.3). Maakohtu otsuses karistuse põhistamisel seda küsimust käsitletud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kuna kõikide episoodide puhul vahendas F. Samsonov narkootilist ainet kuriteo matkija initsiatiivil, kusjuures matkimist jätkati hoolimata sellest, et KarS § 184 lg 1 koosseisu täitis juba esimene episood, tuleb seda süüd kergendava asjaoluna arvestada. Kuivõrd aga jälitustoimingu protokollist ega ühestki muust tõendist ei nähtu, et F. Samsonovit oleks tulnud mingilgi määral veenda kuritegu toime panema, leiab ringkonnakohus, et maakohtu mõistetud karistuse olulisel määral kergendamiseks alust ei ole. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks F. Samsonovi karistamist 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega.

7 (10)

(pikaajalise) vangistusega. Lõpuks tuleb arvestada, et karistus on vastus toimepandud kuriteole, mistõttu on alusetu heita riigile ette seda, et K. Tverskoi on sunnitud olema oma lapsest eemal. 6.4 Apellatsiooni piirest väljudes peab aga ringkonnakohus sarnaselt F. Samsonovile mõistetud karistusega vajalikuks vähendada K. Tverskoile mõistetud karistust põhjusel, et osa kuriteoepisoode olid toime pandud kuriteo matkimise mõjul. Siinkohal peab ringkonnakohus oluliseks seda, et jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt ei olnud 1 kilo amfetamiini, mida kuriteo matkija Marek osta soovis, K. Tverskoi jaoks tavapärane kogus. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et selle koguse hankimine ei olnud K. Tverskoile lihtne ning kokkuvõttes teatati Marekile, et kilo neil müüa ei ole võimalik. Koguseks, mida Marekile lubati, jäi 800 g, tegelikult ära võetud kogus oli veelgi väiksem – 633,3g, milles amfetamiini 32,1g. Karistuse vähendamisel tuleb siiski arvestada seda, et K. Tverskoil leiti ka kodust suures koguses amfetamiini ning suure koguse amfetamiini andis ta edasi ka T. Dovlatovile. See näitab, et K. Tverskoi käitles narkootilist ainet suures koguses ka ilma, et selle oleks tinginud kuriteo matkimine. Ka jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõnedest nähtub, et K. Tverskoi tegeles narkootilise aine käitlemisega. Ta oli üks võimalikest narkootilise aine müüjatest, kellega F. Samsonov võttis ühendust pärast seda, kui MÕ oli esimest korda avaldanud talle soovi osta narkootikume. Ka saab K. Tverskoi enda kõnedest teha järelduse, et ta tegeleski narkootilise aine müügiga. Nii ütleb K. Tverskoi 22.05.2013 kell 01:2:10 toimunud kõnes F. Samsonovile, et tal on vaja teada, millal MÕ järgmisel päeval tuleb, et valmis olla. K. Tverskoi selgitab: „Mul toimus tellimus ja oli kõik“ (kd I; toim.l 123). Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks K. Tverskoi karistamist 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. 6.5 Tulenevalt K. Tverskoile mõistetud vangistuse kestusest on välistatud selle tingimisi täitmisele pööramata jätmine. Nimelt on Riigikohus korduvalt väljendanud seisukohta, et tingimisi täitmisele pööramata jäetav vangistus ei tohi olla pikem isiku katseajast (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-11). See tähendab, et KarS § 74 lg-st 3 tulenevalt ei ole võimalik tingimisi täitmisele pööramata jätta enam kui kolmeaastast vangistust või selle osa (KarS § 73 kohaldamine, mille puhul on võimalik kohaldada kuni 5-aastast katseaega, on K. Tverskoi puhul välistatud, kuna teda on varem vangistusega karistatud). Ringkonnakohus ei näe ka võimalust jätta tingimisi täitmisele pööramata 3-aastane osa K. Tverskoi vangistusest, kuna sellisel juhul oleks täitmisele pööratud osa pikkus selline, mis ei sobi kokku vangistuse osaliselt tingimisi täitmisele pööramise mõttega. Nimelt on Riigikohus leidnud, et vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmise korral on tegemist n.ö šokivangistuse kohaldamisega ning sellisel juhul peab reaalselt ära kantav vangistus olema igal juhul mõõdetav kuudes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06).

8 (10)

/allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind

/allkirjastanud digitaalselt/ Ivi Kesküla

/allkirjastanud digitaalselt/ Andres Parmas

Otsus on parandatud 17.10.2014 määrusega

RESOLUTSIOON

9 (10)

Täpsustada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni Fjodor Samsonovile mõistetud karistuse osas, lisades lause: „Liitkaristus on vastavalt 2 aastat 5 kuud vangistust.“

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.