Viru Maakohus
Toimiku number
1-13-6785
Määruse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2014 Jõhvi kohtumajas
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Kristiine Kriisk, Riina Palmi
Erakorraline ettekanne
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 30.09.2014 erakorraline ettekanne J.G-le Viru Maakohtu 18.19.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
J.G, isikukood xxx, elukoht xxx
Kohtuistungi aeg
13.10.2014
Juhindudes KrMS § 432 kohus m ä ä r a s:
Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus J.G-le Viru Maakohtu 18.19.2013 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates sellest teada saamisest.
Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna J.G ei täida talle kohtu poolt määratud kohustust. Süüdimõistetu hoidub kõrvale ÜKT-st.
J.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.19.2013 kohtuotsuse alusel KarS § 121, § 424 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses. ÜKT sooritada 1 aasta jooksul (tähtaeg 03.10.2014). Kriminaalhoolduse algus 04.10.2013 ja lõpp 03.10.2014. KarS § 75 lg1 p1-6 ja lg 2p1,2 järgi kohustati J.G: - heastama kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume J.G on käesolevaks ajaks esitanud kriminaalhooldusametnikule tasumisele määratud 599 eurost maksekorralduse tekitatud kahju tasumise kohta summas 52.03 eurot. Tasumata on tema poolt 546,70 eurot. Karistusregistri andmetel ei ole J.G rikkunud kohustust-mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. J.G on talle täitmiseks määratud 360 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks 360 tundi. Rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametniku poolt koostatud 2 Hoiatust. 28.10.2013 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik Hoiatus. 03.12.2013 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine kirjalik Hoiatus. J.G on pannud katseajal toime järgmise registreerimisnõude rikkumise (1 kord). Registreerimine oli määratud 01.04.2014, tuli registreerima 02.04.2014 Registreerimine oli määratud 27.08.2014, tuli registreerima 28.08.2014 28.10.2013 Rikkumise fikseerimise akti seletuses (esimene) kirjutab J.G, et ei käinud üldkasulikku tööd Jõhvi vallavalitsuses sooritamas 19.10.2103 ja 26.10.2013, sest olin tööl xxx. Ei tööta praegu seal ametlikult, kuid varsti vormistan ennast sinna ametlikult tööle. 03.12.2013 Rikkumise fikseerimise akti seletuses (teine) kirjutab J.G, et ei käinud üldkasulikku tööd AKEL Tartu adventkirikus sooritamas 30.11.2013 ja 01.12.2013, sest olin oma parima sõbra pulmas. 03.02.2014 seletuses kirjutab J.G, et plaanin kuriteoga tekitatud kahju tasumisele asuda märtsis. 02.04.2014 seletuses kirjutab J.G, et ei tulnud õigeaegselt registreerima, sest unustasin täpse kuupäeva. 28.08.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et eile 27.08.2014 ei tulnud ma registreerima kuna töövõimetusleht oli arsti käes, kes oli puhkusel. Täna 28.08.2014 sain paberid kätte. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
13.10.2014 kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo jäi erakorralise ettekande juurde. J.G selgitas kohtus, et ei täitnud kahju heastamise kohustust täielikult, kuna tal polnud selleks võimalusi. ÜKT tunnid on tema poolt täielikult täidetud. Prokurör Sigrid Nurm leidis, et kuigi kahju hüvitamise kohustuse täitmata jätmine on süüdimõistetule ette heidetav, ei saa põhikaristust täitmisele pöörata, kuna see on süüdimõistetu poolt täielikult ära kantud. Eesti õiguses kehtib topeltkaristamise keeld, mis antud juhul ka välistab ärakantud karistuse täitmisele pööramist.
Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
et
Kriminaalhooldusametnik palub pöörata täitmisele J.G-le mõistetud karistus, kuna talle on kriminaalhoolduse ajal tehud 2 hoiatust ning ta pole heastanud kuriteoga tekitatud kahju. Kohus märgib, et kuna kõik üldkasuliku töö tunnid on süüdimõistetu poolt sooritatud, siis on ka põhikaristus kantud ning antud juhul ei saa enam karistust täitmisele pöörata. Samas ei saa ka katseaega pikendada, et anda süüdimõistetule uus tähtaeg kahju hüvitamiseks, kuna ülkasuliku töö puhul pole ette nähtud katseaja pikendamine, ainult karistuse täitmisele pööramine. Kuid kuna karistus on juba täidetud, siis ei saa seda enam täitmisele pöörata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.