lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-4429/33

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-4429/33
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1402
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-4429/29Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.09.20141-13-4429/52Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.08.20161-13-4429/61Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja25.10.20161-13-4429/66Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.11.20161-13-4429/73Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.01.20181-13-4429/80Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-4429

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. septembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Oleg Pjatnitski, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

1.Maakohtu määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Oleg Pjatnitski tunnistati süüdi ENSV Ülemkohtu 13.12.1983 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 4-aastase vabadusekaotusega. ENSV Ülemkohtu 03.07.1985 otsusega tunnistati ta süüdi KrK § 101 p 1, 7, § 141 lg 2 p 1, § 115 lg 1, 2, 3, § 115 1 lg 1, § 195 lg 2 järgi ja teda karistati 15-aastase vangistusega. O. Pjatnitski tunnistati süüdi ka EV Ülemkohtu 02.09.1992 otsusega KrK § 101 p 1, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks surmanuhtlus; KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusega ENSV Ülemkohtu 03.07.1985 otsusega mõistetud karistus 15 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis jäi O. Pjatnitskile surmanuhtlus. Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsusega nr 57 asendati O. Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vangistusega kinnises vanglas. Viimati karistati O. Pjatnitskit Tallinna Linnakohtu 03.09.2002 otsusega KrK § 107 lg 2 p 6 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistus EV Ülemkohtu 02.09.1992 otsusega ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Maakohus märkis, et karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 12.05.1983. Kohtuotsus jõustus 24.09.2002.
1-13-4429/87
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
17.05.2019
1-13-4429/93Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.06.2019
1-13-4429/133Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium31.03.2021
2.Tartu Maakohus 17.09.2014 määrusega jättis O. Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, leides, et käesolevaks ajaks ei ole saabunud KarS § 77 lg-s 1 sätestatud 30aastane tähtaeg, mis on eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise arutamise eelduseks. Oma seisukohta põhjendas kohus järgmiselt.

2.1 KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. 2.2 Maakohtu hinnangul nimetatud tähtaeg veel saabunud ei ole. Tartu Vangla on materjalide esitamisel lähtunud O. Pjatnitski suhtes viimati tehtud jõustunud kohtuotsuses märgitust, milles tema karistusaja alguseks loeti kuupäev, millisest alates O. Pjatnitski üldse vangistuses viibib, ehk 12.05.1983. Maakohtu hinnangul on selline tõlgendus ekslik. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 24.07.2013 O. Pjatnitski suhtes tehtud määruses. 2.3 Maakohus selgitas, et isikule, kes paneb vanglas karistust kandes toime uue kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, mille üheks liidetavaks on uute kuritegude eest mõistetud kogu karistus ja eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse osa selle kuupäeva seisuga, mis on jäänud kas uues kriminaalasjas tõkendi kohaldamise seisuga või tavaliselt viimase, liitkaristust mõistva kohtuotsuse seisuga. Liitkaristuse algust tuleks aga arvestada samas päevast, millise seisuga on arvestatud eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. 2.4 Käesoleval juhul on vangistuses toimepandud kuriteo eest viimane karistus O. Pjatnitskile mõistetud 03.09.2002 ja liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel on saadud eluaegne vangistus. Liitkaristuse algust tuleks arvestada alates selle mõistmisest. Eluaegse karistuse mõistmisel omab karistuse kandmise aja algus määravat tähtsust just tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku tähtaja arvestamiseks ehk tuleb teada, millisest kuupäevast algab 30-aastase karistusaja kandmise arvestamine. Seega oleks antud juhul õige arvestada 30-aastase tähtaja algust viimase kohtuotsuse tegemise kuupäevast ehk alates 03.09.2002, millega mõisteti O. Pjatnitskile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest eluaegne vangistus. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et kuigi süüdimõistetu on käesolevaks ajaks vangistuses viibinud kokku rohkem kui 30 aastat, ei ole KarS § 77 lg 1 sätestatud 30-aastane tähtaeg, mis võimaldab arutada tema tingimisi enne tähtaega vabanemist, veel saabunud.

3.O. Pjatnitski vaidlustas maakohtu määruse, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetava argumendid on alljärgnevad. 3.1 Kohtu väide formaalsete aluste puudumisest on alusetu ja rajaneb vaid maakohtu arvamusel. Aluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks annab Tallinna Linnakohtu 03.09.2002 otsus, mis ütleb üheselt ja selgelt, et karistuse kandmise algusajaks on 12.05.1983. O. Pjatnitski hinnangul puudub alus kahtlemaks otsuse teinud kohtu ja samuti prokurör E. Oja kompetentsuses. Nimelt ei vaidlustanud prokurör kohtu vastavat otsustust ega nõudnud karistuse algusajana kuupäeva 03.09.2002 märkimist. See aga räägib samuti Tallinna Linnakohtu otsuse seaduslikkuse ja õigsuse kasuks. Otsus jõustus 24.09.2002. Seda ei vaidlustatud ega muudetud. Järelikult on tema faktiliselt ära kandnud üle 31 aasta vangistusest, mis on piisavaks tähtajaks tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja esitatud määruskaebusega, leiab maakohtu seisukoha O. Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmises olema õige ja seadusliku. Esitatud määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks.
5.Käesoleva määruskaebemenetluse põhiteemaks on küsimus sellest, kas kuupäevaks, millest tuleks arvestama hakata O. Pjatnitski võimalikku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, on Tallinna Linnakohtu 03.09.2002 otsuses märgitud 12.05.1983 või selle otsuse enda kuulutamise aeg, s.o 03.09.2002. Maakohus käesolevalt vaidlustatud määruses ja varasemalt ka Tallinna

Ringkonnakohus (arutades süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist 24.07.2013) on leidnud, et kuivõrd viimati mõisteti O. Pjatnitski süüdi kuritegude eest, millised ta pani toime vangistuse ajal, siis lähtuvalt KarS § 65 lg-st 2 algab KarS § 77 lg-s 1 sätestatud 30 aasta pikkune tähtaeg isiku tingimuslikult vabastamise eeldusena kulgema alles alates 03.09.2002. Ringkonnakohus nõustub märgitud seisukohaga täielikult.

6.KarS §-s 65 reguleeritakse juhtumeid, kus kohtul on vaja mõista liitkaristus isikule, kellele on varasema kohtuotsusega juba karistus mõistetud (liitkaristuse hilisem mõistmine). KarS § 65 lg 1 peab silmas olukordi, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo. Nimetatud juhul mõistab kohus liitkaristuse KarS § 64 sätestatud korras, kusjuures eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. KarS § 64 lg 1 annab kohtule võimaluse liitkaristuse moodustamiseks kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemisel. KarS § 65 lg 2 aga kohaldub juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. Kuivõrd O. Pjatnitski pani eluaegse vangistuse kandmise ajal toime uue kuriteo, mõistis Tallinna Linnakohus talle põhjendatult liitkaristuse KarS § 65 lg-t 2 kohaldades. 6.1 KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KrMS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega, kohtuotsuste kogumis karistuse mõistmisel näeb viidatud seadusesäte ette uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osa võrra, kusjuures kohtul puudub siin valikuvõimalus muudeks variantideks. Sellest järeldub seadusandja hinnang, et KarS § 65 lg-s 2 kirjeldatud olukorras olevaid süüdistatavaid tuleb kohelda karmimalt kui süüdistatavaid, kes vastavad KarS § 65 lg-s 1 toodud kirjeldusele. Asjaolu, et isik on pannud hoolimata eelmises karistuses avalduvast riigipoolsest hukkamõistust toime uue kuriteo, näitab, et ta pole teinud karistusest kohaseid järeldusi ja karistus pole täitnud oma eesmärki, mistõttu tuleb liita uus karistus eelmise karistuse veel kanda olevale osale täies mahus. Veelgi täpsemalt lahti kirjutatuna, siis KarS § 65 lg-s 2 viidatakse üksnes KarS § 64 lõigetele 2, 4 ja 5, mitte aga lõigetele 1 ja 3. KarS § 65 lg-s 1 seevastu viidatakse üldiselt KarS §-le 64, mistõttu on sellisel juhul võimalik lugeda ka üks karistus teisega kaetuks (KarS § 64 lg 1). 6.2 O. Pjatinski viibib vangistuses alates 12.05.1983. Kuna ta kannab eluaegset vanglakaristust, siis omab tema karistuse kandmise aja algus määravat tähtsust just tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanemiseks vajaliku tähtaja arvestamisel. O. Pjatnitski karistuskäiku vaadates selgub, et vangistuse kandmise ajal on ta korduvalt toime pannud uusi kuritegusid, millistes ta on süüdi mõistetud, kuid mis ei ole tema olukorda mingilgi määral raskendanud, s.o karistuse kandmise algusajaks on endiselt märgitud 12.05.1983. Ringkonnakohus leiab, et tunnistades õigeks variandi, kus sõltumata isiku mitmetest hilisematest kuritegudest ja süüdimõistmistest algaks tema karistusaeg ikka tema esmaselt vangistusse mõistmisest, võib tekkida näiteks olukord, kus isiku võimalust ennetähtaegselt vabanemiseks tuleb aktsepteerida ka olukorras, kus tema suhtes vaid paar kuud varem jõustus uus kohtuotsus. Ringkonnakohus sellist käsitlust mõeldavaks ei pea ja nagu märgitud, selline ei ole olnud ka seadusandja tahe. Kirjeldatud juhtumil jääks isik uue kuriteo eest üldse karistamata. 6.3 Võttes arvesse käesoleva määruse punktides 6 ja 6.1 märgitut on ringkonnakohus seisukohal, et KarS § 77 lg-s nimetatud tähtaeg O. Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise arutamiseks ei ole saabunud. Määruskaebuses esitatud arvamused eeltoodud argumentatsiooni millegagi ümber ei lükka.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.