Kohtulahend

3) EV Ülemkohtu 02.09.1992.a kohtuotsusega KrK § 101 p 1, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks surmanuhtlus, KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusega ENSV Ülemkohtu 03.07.1985.a kohtuotsusega mõistetud karistus 15 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Oleg Pjatnitskile surmanuhtlus. Vabariigi Presidendi 05.03.1993.a otsusega nr 57 asendati Oleg Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vangistusega kinnises vanglas. 4) Tallinna Linnakohtu 03.09.2002.a kohtuotsusega tunnistati Oleg Pjatnitski süüdi KrK § 107 lg 2 p 6 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 liideti karistus EV Ülemkohtu 02.09.1992.a otsusega ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Karistuse kandmise algust arvestati kohtuotsusega alates 12.05.1983.a. Kohtuotsus jõustus 24.09.2002a. KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. Tartu vangla on esitanud materjalid ennetähtaega vabastamise otsustamiseks lähtudes Tallinna Linnakohtu 03.09.2002.a otsuses märgitud karistuse kandmise algusajast, milleks on 12.05.1983.a, millest tulenevalt on loetud 30-aastane tähtaeg saabunuks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Oleg Pjatnitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Võttes arvesse Oleg Pjatnitski isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta prokurör Oleg Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vabastamist. Oleg Pjatnitski avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta avaldas, et on viimased 12 aastat elanud vangistuses seaduskuulekalt ja pühendunud Jumalale. Vabanemise järel soovib ta saada pastoriks ja hakata teisi inimesi abistama. Ta on veendunud, et ei tee enam teistele kurja ja lubab uuesti vanglasse mitte sattuda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. Oleg Pjatnitski on 13.12.1983.a süüdi mõistetud esimest korda vabadusekaotusega 4 aastat, 03.07.1985.a süüdi mõistetud teist korda vabadusekaotusega 15 aastat, 02.09.1992.a süüdi mõistetud surmanuhtlusega mahalaskmise läbi, aga 05.03.1993.a mõistetud surmanuhtlus asendati Vabariigi Presidendi otsusega eluaegse vabadusekaotusega, 03.09.2002. a mõistetud süüdi neljandat korda ning liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel on mõistetud eluaegne vangistus. Viimased kaks kuritegu on toime pandud vangitust kandes. Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks ei ole täidetud KarS § 77 lg 1 sätestatud 30-aastane tähtaeg, mis on vabastamise eelduseks. Tartu Vangla on materjalide esitamisel lähtunud tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Oleg Pjatnitski poolt vajaliku kantud karistusaja arvestamisel tema suhtes viimati tehtud jõustunud kohtuotsuses märgitust, milles on Oleg Pjatnitski karistusaja alguseks loetud kuupäev, millisest alates Oleg Pjatnitski üldse vangistuses viibib, ehk 12.05.1983.a. Kohus leiab, et selline tõlgendus on ekslik, samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 24.07.2013.a tehtud määruses. Isikule, kes paneb vanglas karistust kandes toime uue kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, mille üheks liidetavaks on uute kuritegude eest mõistetud kogu karistus ja eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse osa selle kuupäeva seisuga, mis on jäänud kas uues kriminaalasjas tõkendi kohaldamise seisuga või tavaliselt viimase, liitkaristust mõistva kohtuotsuse seisuga. Liitkaristuse algust tuleks aga arvestada samas päevast, millise seisuga on arvestatud eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa.

2 (3)

Käesoleval juhul on vangistuses toimepandud kuriteo eest viimane karistus Oleg Pjatnitskile mõistetud 03.09.2002.a ja liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel on mõistetud eluaegne vangistus. Mõistetud liitkaristuse algust tuleks arvestada alates selle mõistmisest. Tähtajatu ehk eluaegse karistuse mõistmisel omab karistuse kandmise aja algus määravat tähtsust just tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku tähtaja arvestamiseks ehk tuleb teada, millisest kuupäevast algab 30 aastase karistusaja kandmise arvestamine. Kohus on seisukohal, et õige oleks arvestada 30-aastase tähtaja algust viimase kohtuotsuse tegemise kuupäevast ehk alates 03.09.2002.a, millega mõisteti Oleg Pjatnitskile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest eluaegne vangistus. Eelneva põhjal leiab kohus, et kuigi Oleg Pjatnitski on käesolevaks ajaks vangistuses viibinud kokku rohkem kui 30 aastat, ei ole KarS § 77 lg 1 sätestatud 30-aastane tähtaeg, mis võimaldab arutada tema tingimisi enne tähtaega vabanemist, saabunud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad formaalsed alused Oleg Pjatnitski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks, mistõttu tuleb Oleg Pjatnitski jätta vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.