Kohtulahend

täitnud

individuaalset

täitmiskava.

Kehtivad

Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse, kuid haridustee jätkamist peab ajaraiskamiseks. Haridusega seotud risk on olemas, kuna kinnipeetaval puudub kutse ning ta ei oska riigikeelt. Kinnipeetav soovib pärast vanglast vabanemist minna õppima Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, mis tal 2012.a. pooleli jäi. N.A on vanemate ülalpidamisel, ametlikult töötanud ei ole ning tasumata võlanõudeid on 1305,58 eurot. Perekonna majanduslik olukord on raske. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja tahe töötada. Perekonda kuuluvad ema, kasuisa, poolvend ja vanaema, pereliikmed tarvitavad alkoholi. Vangistuse ajal suhtleb lähedastega telefoni ja kirja teel. Vabaduses oli kinnipeetav hulkuva eluviisiga, tarvitas alkoholi ja narkootikume ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta jätkas suhtlemist ka katseajal, vaatamata kohtu poolt määratud keelule. Kinnipeetav on kergesti mõjutatav. Alkoholi on tarvitanud alates 15. eluaastast, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Samuti on N.A tarvitanud kanepit alates 15. eluaastast ning tarvitas igapäevaselt ka katseajal. Esimene kuritegu oli seotud narkootiliste ainetega. Tunnistas oma probleemi kriminaalhooldusel ning nõustus minema ravile, kuid ravile ei jõudnud, kuna pani toime uue kuriteo. Kinnipeetava käitumine vabaduses on olnud impulsiivne ja mõtlematu. Ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, vaid väldib nendega tegelemist. Olles arvel kriminaalhooldusosakonnas, ei olnud valmis koostööks ametnikuga ning pidas kriminaalset käitumist normaalseks. Katseajal jätkas suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ning tarvitas narkootikume, samuti pani katseajal toime uue kuriteo. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 76%. Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimase kuriteo pani toime katseajal. Väärteokorras on teda karistatud 18 korda. Kinnipeetava käitumist on korduvalt arutatud ka Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse Alaealiste Komisjonis, kuid määratud mõjutusvahendid ei ole mõju avaldanud. Katseajal tarvitas alkoholi ja narkootikume ning suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega. Oma käitumisega on näidanud, et suhtub temale määratud karistusse ja kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Kriminaalhooldusametnik ei toetanud N.A vabastamist tingimisi ennetähtaega. Prokuratuuri seisukoht. 04.09.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal

toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest kinnipeetava varasem käitumine on näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede hoidmaks ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Prokurör arvab, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamise ja narkootikumide tarvitamisega ning seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76%. Prokuratuur ei saa nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega, kuna vangla on hinnanud uute kuritegide riski kõrgeks ega toeta kinnipeetava vabastamist. Kuna kinnipeetav ei ole saanud aru oma kuritegude tõsidusest ja kaasnevatest tagajärgedest ega näidanud vangistuses üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu istung. 08.09.2014 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on ise süüdi selles, et ta vanglas on. Ta ei ole teinud halba teistele inimestele, aga tegi halba iseendale. Isik kinnitas, et on aru saanud kõikidest tagajärgedest, mis saabusid pärast tema sellist käitumist ning nüüd mõtleb mitu korda enne kui midagi teeb. Süüdimõistetu ise ei tahtnud vabaneda, kuna vabaneb peagi tähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Isik on tarvitanud 15. eluaastast nii alkoholi kui narkootikume. Viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes olles. Samuti on pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. Kohus leiab, et isiku puhul on olemas risk, et kui ta jätkab katseajal alkoholi või narkootikumide kasutamist, paneb ta nende mõjul toime uue kuriteo. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Kriminaalhoolduse järelevalve all ei olnud isik koostööks valmis. Katseajal tarvitas ta alkoholi ja narkootikume ning suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta on näidanud, et suhtub temale määratud karistusse ja kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Kohus märgib, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on kõrge – 76%. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et N.A puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu N.A vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.