Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja
17.01.2014 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-14- 415 (14230100704)
Kohtukoosseis
Eeluurimiskohtunik Karin Olentšenko
Kohtuistungi sekretär
Maris Karna
Kohtuistungi tõlk
Natalija Mehh
Kriminaalasi
I.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)
Prokuröri abi
Ruta Rammo
Süüdistatav
I.R isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeeleks vene keel, põhiharidusega; elukoht: XXX; õpib XXX; varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: 18.10.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 183 lg 2 p 2, järgi vangistusega 8k katseajaga 1a 6k, 20.04.2012; Harju Maakohtu 07.03.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-12-6149 pikendati katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 17.07.2014 Kahtlustatavana kinni peetud 15.01.2014.a kell 19.13.
Kaitsja
Adv.Leelo Viil
Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 4; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.R KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 45 päeva. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.R-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 30 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.10.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitsme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
Valida I.R-i suhtes tõkendiks – vahistamine, mida kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil isik asub karistust kandma, või kuni karistuse ärakandmiseni. Võtta I.R vahi alla kohtusaalis. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 15.01.2014.a. Välja mõista I.R-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89 1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr 333416110002 Danske Bank (IBAN EE 40 3300333416110002) . Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-14-415, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 17. jaanuaril 2014.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Vahistatud süüdimõistetul on õigus kaebus esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevast alates. Esitatud süüdistus: I.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Harju Maakohtu 30.12.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-8489 2 pudeli alkoholi varguse eest KarS § 218 lg 1 järgi ning PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.11.2013 otsusega väärteoasjas nr 2316,13,008120 4 šampooni varguse eest KarS § 218 lg 1 järgi, võttis 15.01.2014 kella 19:13 ajal Tallinnas, Endla 53 asuvas, AS-le OG Elektra kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil ühe 0,5-liitrise pudeli õlut Saku Manchester maksumusega 0.99 eurot ja ühe 0,33-liitrise pudeli alkoholi Breezer maksumusega 1.68 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 2.67 eurot ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, ent kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse töötaja poolt. Seega pani I.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav I.R oma süüd, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused: - AS-i OG Elektra avaldus /tl 2/ - milles teatatakse, et 15.01.2014 kella 19:13 paiku varastas noor mees AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad (Endla 53) müügisaalist Saku 0,5 Manchester 0,99€, Breezer 0,33 1.68 €; - Päring, AS OG Elektra esindaja vastus päringule /tl 48/ - AS OG Elektra esindaja kinnitus selle kohta, et kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele; - tunnistaja Aleksei Umanski ütlused tõlkega /tl 3-7/ - selle kohta, et töötades Grossi kaupluses aadressil Endla 53, Tallinn, nägi 15.01.2014 kaamerast, kuidas neoonjopes, hallides dressipükstes
ja botastes noormees paneb kell 19:12 endale tasku ühe pudeli õlut Manchester maksumusega 0,99€ ja joogi Breezer maksumusega 1.68€, pärast seda läheb noormees väljapääsu poole ning ületab kell 19:13 kassaliini kauba eest tasumata; noormees peeti kell 19:13 kauplusest väljumisel kinni, olemas on videosalvestus; - I.R-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 8-10/ - tõendab, et I.R peeti 15.01.2014 kella 19:13 paiku Tallinnas, Endla 53 asuvas Grossi kaupluses kinni, kui proovis varastada õlut ja alkohoolset jooki Breezer; - kahtlustatav I.R-i ütlused /tl 13-15/ - tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi, oli 15.01.2014 kella 19:00 ajal koos 2 tuttavaga Tallinnas, Endla 53 asuvas Grossi kaupluses, oli alkoholijoobes, raha tal alkoholi ostmiseks ei olnud; otsustas, et varastab 2 pudelit alkoholi, korvi ei võtnud, liikus alkoholiosakonda, võttis 1 pudeli Breezerit, pani pükste taskusse, liikus müügisaalis ringi, siis liikus uuesti alkoholiosakonda, võttis pudeli õlut ja pani samuti pükste taskusse; jättis kassades kauba eest tasumata, peale kassadest möödumist enne kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni, viis turvaruumi, andis seal kahjustamata alkoholi välja; varasemalt on üks šampoonide vargus septembrist 2013, trahv on tasumata ja 18.11.2013 on tal arestipäevad, mis on senini istumata; kahetseb juhtunut; - Harju Maakohtu 30.12.2013 otsus nr 4-13-8489 väärteoasjas nr 2316,13,010131 /tl 22/ - tõendab, et I.R tunnistati KarS § 218 lg 1 alusel süüdi 18.11.2013 kella 22:12 ajal Tallinnas, Sõle 51 asuvas kaupluses Selver toime pandud Vana-Tallinna ja Jack Daniels varguse eest, mis kinnitab kuriteo kvalifikatsiooni; - PPA 14.10.2013 väärteootsus nr 2316,13,008120 /tl 21/, tõendab, et I.R karistati KarS § 218 lg 1 alusel 16.09.2013 Tallinnas, Kari tn 4 kaupluses Grossi toime pandud 4 šampooni Head & Shoulders varguse eest, mis kinnitab kuriteo kvalifikatsiooni; - Harju Maakohtu 18.10.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-6149, kriminaalhooldaja erakorralised ettekanded ning I.R-i karistusregistri väljavõte /tl 17-19, 30-41/ - karistatus narkokuriteo ning erinevate väärtegude eest iseloomustab I.R-i suhtumist õiguskorda, samuti tõendab, et tegemist on isikuga, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, erakorralised ettekanded iseloomustavad süüdistatava suhtumist kontrollnõuetesse. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et I.R pani toime varguse katse. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta nägi kaamerast, kuidas noormees pani endale tasku ühe pudeli õlut Manchester ja joogi Breezer ning pärast seda suundus noormees väljapääsu poole ja ületas kassaliini kauba eest tasumata, kuid ta peeti kauplusest väljumisel kinni. I.R on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud oma süüd kuriteo toimepanemises ja andnud ütlusi, et ta otsustas kauplusest varastada 2 pudelit alkoholi, mille pani endale pükste taskusse ja seejärel väljus kauplusest kauba eest tasumata, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt ning andis kahjustamata kauba välja. Väärteootsused KarS § 218 lg 1 järgi (toime pandud 16.09.2013 ja 18.11.2013) tõendavad varguste toimepanemist süstemaatiliselt. Seega pani I.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuritegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on I.R-i puhul KarS § 57 mõttes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammääras, arvestades kuriteo raskust, nimelt seda, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, kuritegu jäi katsestaadiumisse ja kannatanul kahju ei tekkinud, sest kaup oli rikkumata ja tagastati kauplustele, ning asjaolu, et isik on tunnistanud süüd ja avaldanud kahetsust toimepandu üle. Kuivõrd I.R puudub sissetulek ning ta on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud, ei pea kohus võimalikuks tema karistamist rahalise karistusega. Antud juhul omab tähtsust asjaolu, et I.R on varem kriminaalkorras karistatud isikuks. Kuigi teda karistati kriminaalkorras teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest, pani ta uue kuriteo toime katseajal. Kuigi teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on teda ometi varem korduvalt karistatud väärteokorras varavastaste süütegude toimepanemise eest KarS § 218 lg 1 järgi. Sellised asjaolud iseloomustavad I.R kui isikut, kes järjepidevalt paneb toime süütegusid. I.R-i varasem kriminaalkaristus ning asjaolu, et vangistuse tingimisi kohaldamine ei mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma ega suunanud õiguskuulekale teele ning ta pani katseajal toime uue kuriteo, ei anna alust tema puhul vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, seadus ei võimalda aga katseajal tahtlikult toime pandud kuriteo puhul kohaldada uuesti karistusest tingimisi vabastamist. Küll aga peab kohus võimalikuks I.R-i karistamist sanktsiooni alammääras, arvestades seda, et toimepandud varavastane kuritegu jäi katsestaadiumisse ja kahju ei tekitatud ning tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga. Lisaks on I.R tunnistanud oma süüd ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. I.R, olles kriminaalkorras karistatud, ei teinud varasemast karistusest vajalikke järeldusi ja jätkas katseajal kuritegude toimepanemist, mistõttu vangistuse mõistmine on põhjendatud, kuivõrd kohtul puudub I.R-i viimase aja käitumise pinnalt veendumus, et nt vangistuse asendamine ÜKT-ga suudab tagada I.R-i õiguskuulekat käitumist ja mõjutada teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, kuivõrd vangistuse tingimisi kohaldamine eelmise kohtuotsuse järgi ei mõjutanud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et I.R-i tuleb karistada vangistusega 45 päeva. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõista vangistus 30 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.10.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 29 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 8 kuud ja 29 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise algust tuleb lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest alates, s.o 15.01.2014.a. Tsiviilhagid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Seega tuleb I.R-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 256 lg 2 alusel välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, mida kiirmenetluse sätete erisuse tõttu vähendab kohus poole võrra, seega lõplik sundraha suurus on 266,25 eurot, ning kaitsjatasu summas 216 eurot. Kuivõrd I.R viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses, võimaldab kohus menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Karin Olentšenko Eeluurimiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.