Kohtulahend

programmid läbitud. Sotsiaalprogrammides osalemisest on süüdimõistetu keeldunud. 09.06.2014 lõpetas 8. klassi. Alates 31.03.2014 töötab majandustöödel koristajana. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, mille kasutamiseks puudub kriminaalhooldusametniku sõnul õiguslik alus. Riigikeele A1 kursusest on kinnipeetav loobunud, seoses edasijõudmatusega. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel. Tasumata nõudeid on isikul 3660,26 euro eest, vabanemisfondis xxx eurot. Suhtlusringi kuulub ema. Õe ja isaga ei suhtle. Suhtlusringi kuuluvad ka sõltlased. Isiku alkoholi kuritarvitamine on kaasa toonud korduvaid seaduserikkumisi, ennast sõltlaseks ei pea. Narkootikume on tarvitas igapäevaselt kuni vahi alla võtmiseni – hingas sisse lahustiaurusid, tarvitas kanepit, amfetamiini. Korduvalt karistatud NPALS järgi. Vargused toime pandud sõltuvusprobleemide ajendil. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole diagnoositud sõltuvust. Kahel katseajal toime pannud uue kuriteo, rehabilitatsiooniprogrammides osalemist vajalikuks ei pea. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 77%. Viru Vangla ei toeta U.V vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxx, kelle vastusest kriminaalhooldusametnikule selgub, et U.V ei ole õiguslikku alust kasutada elamispinda xxx. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht. Isik on olnud 4-l korral määratud kriminaalhooldusele, kahel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei toeta Viru Vangla koostatud iseloomustuses esitatud asjaolusid ja leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Prokuröri hinnangul ei ole isiku puhul, kes on kriminaalkorras karistatud neljal korral, tema karistamine juhuslik. Kuna isikul on diagnoositud sõltuvus, võib seda pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör on seisukohal, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna isik on katseajal toime pannud uue kuriteo, leiab prokurör, et see annab aluse kahelda tema suutlikkuses õiguskuulekaks käitumiseks karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad eelnimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. U.V sõnavõttu kohtuistungil ei soovinud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et U.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu oli varasemalt tööga hõivatud erinevatel juhutöödel, ametlikku sissetulekut ei omanud. Vangistuses on lõpetanud 8nda klassi. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib asuda munitsipaalkorterisse. Kohus märgib, et kuna xxx ei ole andnud nõusolekut isiku elamaasumiseks munitsipaalkorterisse, tuleb seda käsitleda, kui kindla elukoha puudumist. 2(5)

Karistusregistri andmetel on U.V kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise eest, röövimise, võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise eest. Sealjuures on isik olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, milledest viimase ajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust 31.10.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 (vargus grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise) ja KarS § 266 lg 1 (omavoliline sissetung) järgi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et U.V mitteseadusekuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Nii on U.V väärteokorras karistatud üheksateistkümnel korral, sh 3 korda KarS § 218 (väheväärtusliku asja vargus), 5 korda KarS § 262 (avaliku korra rikkumine), 7 korda NPALS § 15 ́1 (narkootikumidega seotud süütegu), 4 korda LS (liiklusseaduse) järgi. Käesoleval ajal ei ole U.V käitumine ka vangistuses seadusekuulekas, sest isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtupraktika kohaselt on isiku vanglas korrapärane käiotumine üheks asjaoluks, mida kaalutakse ennetöähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Vangla iseloomustusest nähtub, et kuna isikut on ka varasemalt karistatud varguste eest, seega etteplaneeritus ja kuriteo kavandamise muster kordub. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Need andmed on kinnitatud veenvalt isiku varasemate karistustega varavastaste kuritegude toimepanemise ja narkoainete tarvitamise eest Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole U.V puhul ei ole täitnud eesmärki. Isiku suhtes on kolm korda kohaldatud tingimisi vangistust, ometi on isik viimasel katseajal toime pannud uue kuriteo. Kuriteod on oma olemuselt jäänud samaks – isikut on korduvalt karistatud varguste eest. Samuti on isikut korduvalt karistatud väärteokorras narkootikumidega seotud süüteo eest. Jätkuv kuritegude (sh enamjaolt varguste) toimepanemist tõlgendab kohus kui asjaolu, et võimaluse tekkimisel eirab süüdimõistetu jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on kinnipidamisasutuses läbinud 8nda klassi. Lisaks on positiivne faktor, et isik on olnud tööl majandustöödel koristajana. Kohus märgib positiivse asjaoluna ära ka fakti, et isik on püüdnud tegeleda oma sõltuvusprobleemidega, osaledes sõltuvusvõõrutusprogrammides. Kahjuks ei ole süüdimõistetu suutnud programme läbida. Sotsiaalprogrammides on isik keeldunud osalemast. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 22.03.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Kriminaalhooldaja arvamusest (isiklik toimik II osa, tl 45-46) nähtub, et tegemist on munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxx. xxx vastuses märgitakse, et U.V puudub õiguslik alus korteris elamiseks. See tähendab, et isikul puudub vabaduses kindel elukoht. Ühtlasi puudub isikul vabaduses garanteeritud töökoht. Kinnipeetava lähedastest on tal olemas ema, kes viibib välismaal ja kellega ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul ühendust saada. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähedane, ema, mida tuleb arvestada kui asjaolu, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades U.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime sissetungimise ja varguse, olles varem korduvalt varguste eest karistatud), korduvaid karistusi (isik on korduvalt varguste eest karistatud, samuti võltsitud maksevahendi käitlemise eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal), käitumist kinnipidamisasutuses (isikul on kehtivad distsiplinaarkaristused), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et varem 6-l korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ja kes oli 3(5)

juba varem kolmel korral kriminaalhoolduse all, kuid kes katseajal pani toime uue kuriteo, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei suutnud tal vältida uue kuriteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta U.V-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Seda ilmestab ka asjaolu, et isik on korduvalt karistatud varavastaste ja narkootiliste ainetega seotud süütegude eest, mis viitab otseselt isiku sõltuvusprobleemidele. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba kahel korral antud, millest teise ajal pani isik toime uue kuriteo. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Kohus nõustub Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusega (tl 7), mille kohaselt on süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 77%. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste omandiõigust. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Mis veelgi enam – isikut on korduvalt samalaadse kuritegude eest karistatud. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.10.2015, ärakandmiseks on veel natuke üle ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on sõltuvusainete tarvitamine ja varavastased süüteod. Isikul puudub käesoleval hetkel kindel töö-ja elukoht, mis tähendab, et kriminaalhooldusele määramine ei ole tema puhul võimalik – kindla elukoha olemasolu on üheks eelduseks isiku karistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud järjekordse varavastase kuriteo, olles varem samalaadsete süütegude eest korduvalt karistatud. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda kolmele varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu U.V puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

4(5)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.V temale Viru Maakohtu 31.10.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.