Kriminaalasi nr 1-10-576
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
30. september 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-10-576
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Jevgeni Ustinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
JEVGENI USTINOV, isikukood 36512180277, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 19.10.2009 ja lõpp 19.04.2015
Jätta JEVGENI USTINOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 08.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Ustinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Jevgeni Ustinov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu kohtuotsusega 27.01.2010 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 19.10.2009.a. Jevgeni Ustinov on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks, praegune kuritegu on rahvatervisevastane, varasemad kuriteod on varavastased. Kuriteod on toime pandud samalaadsetel põhjustel, milleks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Ajavahemikul 01.09.2010-21.06.2012 omandas isik kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Kinnipeetav oli määratud majandustöödele koristajaks, ta on töötanud AS Eesti Vanglatööstus puidutsehhis abitöölisena. Alates 12.12.2013 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on alates 29.04.2014 vormistatud tööle väljaspool vanglat xxxx. Alates 29.07.2014 on isik ITK kohaselt läbinud vestlused kriminaalhooldusametnikuga. Isik on käinud Eesti Töötukassas registreerimas ennast aktiivseks tööotsijaks, samuti on ta käinud taotlemas uut ID-kaarti. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viimasel vabaduse perioodil oli kinnipeetav ilma kindla elukohata, ööbides juhuslike tuttavate juures. Väidetavalt on isik pöördunud sotsiaalhoolekande asutuste poole elamispinna taotlemiseks, kuid on seni saanud vaid eitavaid vastuseid. Kinnipeetav usub, et tal on õigus saada riigi poolt elamispind, kuna ta on kasvanud lastekodus. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul kindel elukoht. Isik on seisukohal, et ta leiab endale vabanemisel ise elukoha. Kinnipeetav on kasvanud lastekodus, käitumisraskuste tõttu viibinud Tapa Erikoolis. Isik omandas kutsehariduse Jõhvi Kutsekeskkoolis nr 11 puusepa erialal. Keskhariduse omandas isik Tallinna Vanglas karistust kandes. Vanglas on isik omandanud keevitaja eriala. Riigikeelt omandama ei ole isik motiveeritud. Erinevate vangistuste jooksul on isik leidnud enesele tööalast rakendust vangla majandustöödel. Vabaduses, vangistuste vahelistel perioodidel, isik ei töötanud. Kinnipeetaval puuduvad majanduslikud toimetulekuoskused. Isiku puhul on olnud ainus legaalne sissetulek vangistuste ajal teenitud töötasu. K-Raha andmetel on tasumata hagisid summas 796,37 eurot, vabanemisfondis on raha 281,82 eurot. Vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik, tema päritoluperekonna liikmed on surnud. Isik oli abielus, millest sündis 2 last. Oma perekonnaliikmetega isik ei suhtle, vanemakohustusi ei ole ta laste suhtes täitnud. Sõpru kinnipeetaval väidetavalt ei ole. Kokkusaamistel vanglas ei ole keegi käinud. Kinnipeetaval on sügavalt välja kujunenud kriminaalsed sotsiaalsed oskused, kuid tal on soov oma elustiili muuta. Vestluse ajal isik eitas alkoholi tarvitamist ning sellest tingitud kuritegelikku käitumist. Isiku sõnade kohaselt ei ole ta narkootikume tarvitanud. Kinnipeetava vanglaväline eluviis on olnud seotud asotsiaalsusega. Isik on küllaltki egotsentriline, hinnates vaid oma arvamust. Kinnipeetav kaldub rohkem kaebama, kui oma käitumist analüüsima. Isikul puudub empaatiavõime. Isiku toimetulekut mõjutab varasemal eluperioodil välja kujunenud ning elu jooksul süvenenud õpitud abitus. Kinnipeetaval ei ole tulevikuks kindlat eesmärki. Isik põhjendab oma kuritegelikku käitumist vajadusega end ära elatada. Oma madalas elustandardis süüdistab isik riiki. Toime pandud kuriteoga seonduvalt ei aktsepteeri isik ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Ametnikega suhtlemisel on isik passiivne, kuid viisakas. Kinnipeetava puhul võib oht seisneda nii füüsilise vägivalla tarvitamises kui ka narkootilise aine müügis, kusjuures ohu ilmnemise tõenäosus on
kõige suurem kui kinnipeetaval on vajadus end ära elatada. Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Lähtudes sellest, et isikul puudub tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht, ei toeta vangla Jevgeni Ustinovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab Jevgeni Ustinovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku panna talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav on lahutatud. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetava isa A O on surnud, ema A S kohta andmed puuduvad. Kinnipeetav ise ei andnud lähedaste kohta andmeid, väites, et ei suhtle nendega. Seega puuduvad kinnipeetaval vabaduses inimesed, kes võiksid teda vanglast vabanedes toetada nii materiaalselt kui ka moraalselt. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Rahvastikuregistri andmetel puudub Jevgeni Ustinovil Eesti Vabariigis sissekirjutus. Kinnipidamiskohast ennetähtaegse vabanemise korral on Jevgeni Ustinovil võimalus ööbida peavarjuta jäänud inimeste varjupaigas. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kokku 8-l korral, neist 4 korda esimese astme kuritegude eest. Väärteokorras on isikut 2-l korral karistatud ühistranspordiseaduse rikkumise eest. KarS § 75 lg 1 sätestab käitumiskontrolli nõuded, mida süüdimõistetu on kohustatud järgima. Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Jevgeni Ustinovil puudub kindel elukoht. Jevgeni Ustinov avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selle firma ülemus, kus ta praegu töötab, on nõus, et ta jääb ka peale vabanemist sinna tööle. Kinnipeetava väitel on tal 400-500 eurot praegu olemus ja ta hakkaks üürima korterit xxxx. Vastab tõele, et ühtegi lähedast inimest tal ei ole, kes võiks teda toetada. Peale lahutust hakkas abikaasa elama teise mehega. Lapsed ei olnud registreeritud tema nimele. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jevgeni Ustinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 18.08.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta nagu vanglagi J. Ustinovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 33%, mis ei ole madal risk. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Kuna J. Ustinov kannab karistust narkokuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub
vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Jevgeni Ustinovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Ustinov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Jevgeni Ustinovit on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Jevgeni Ustinovit on korduvalt karistatud esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest ning ka käesoleval ajal kannab ta karistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest. Üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel alaline elukoht, kuid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded, sealhulgas nõue elada kohtu määratud alalises elukohas. Alalises elukohas elamise nõudega on seotud veel 3 kontrollnõuet. Elukoha puudumise korral ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga iseenesest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Samale seisukohale jõudsid nii Viru Vangla kui ka kriminaalhooldusametnik. Jevgeni Ustinovil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetava väitel on ülemus nõus sellega, et ta jääb ka peale vabanemist nende juurde tööle. Kohtu arvates ei saa aga selles täielikult kindel olla, kuna puudub vastavasisuline garantiikiri. Kinnipeetaval puuduvad lähedased. Seega puudub isikul vabanemise korral igasugune lähedaste toetus. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Jevgeni Ustinovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.