Aktiva Finance Group OÜ hagi Volodymyr Vershyhora vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479), esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (kostja): Volodymyr Vershyhora (ik
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2026 määrus ja saata asi tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Maakohus määrab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks ning lahendab Aktiva Finance Group OÜ taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21. oktoobril 2024 Volodymyr Vershyhora (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja Pärnu Maakohus tegi kostjale 22. oktoobril 2024 makseettepaneku. Kuna kostja esitas nõudele 23. oktoobril 2024 vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus
20.novembri 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse hageja nõudes kostja vastu 1865,42 euro saamiseks ning andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.
19.detsembril 2024 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1729 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 129,25 eurot ja viivise 24% aastas alates 20. detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 21. aprillil 2024 „jaga osadeks“ makseviisi lepingu nr L89015992593, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga, mille osamaksete tasumise tähtpäev oli järgneva kolme kuu 21. kuupäev. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1729 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5. augustil 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 19. augustini 2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga ei olnud kostja ühtegi tagasimakset teinud ehk kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega. 27. augustil 2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 28. augustil 2024 loovutas esialgne võlausaldaja nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. Maakohus võttis hagi 27. jaanuaril 2025 menetlusse.
2.Kostja saatis kohtule 27. jaanuaril 2025 e-kirja teel vastuse, mille kohaselt ei ole ta laenu võtnud.
23.oktoobri 2025 e-kirjas märkis kostja, et ta on praegu Ukrainas. 5. veebruari 2026 e-kirjas täpsustas kostja maakohtu nõudel, et ta viibib Ukrainas alates 2. oktoobrist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 27. veebruari 2026 määrusega Aktiva Finance Group OÜ hagi V. Vershyhora vastu võla väljamõistmiseks läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt peab maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-179-14, p 10). Kostja on menetluse kestel andnud teada, et ta on Ukrainas. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kummagi lepingupoole kohtud on pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja on teatanud, et ta on alates 2. oktoobrist Ukrainas. Kostja puhul on tegemist Ukrainas sündinud Ukraina kodanikuga. Kostja viibis Eesti territooriumil elamisloa alusel. Kuigi rahvastikuregistri andmetel on kostja elamisluba kehtiv kuni 4. märtsini 2026, on kohtu hinnangul usutav, et kostja lahkus Eestist ja naasis Ukrainasse. Seega on kostja elukoht Ukrainas ning pädev kohus asja lahendama on Ukraina kohus.
2
Kuna kohtumenetluse käigus on selgunud, et kostja elab Ukrainas ja õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt saab hagi esitada üksnes kostja elukoha järgi, siis ei ole Tartu Maakohus TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi pädev antud tsiviilasja arutama. Seega jättis maakohus hagi läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse esitaja palub tagastada hagejale määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt allub asi Eesti kohtule. Kohtumenetlus algatati kostja suhtes
21.oktoobril 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetlusest anti nõue üle hagimenetlusse, kus hageja esitas hagi 19. detsembril 2024, mille maakohus on 27. jaanuaril 2025 menetlusse võtnud. Kohtumenetluse algatamisel oli kostja elukoht XXXX. Kostja ei väitnud menetluse alguses, et ta ei ela Eestis. Kostja on kohtule teada andnud, et alates 2. oktoobrist on ta Ukrainas. Seega menetlusse võtmisel ja kohtumenetluse algatamisel on kostja elukoht olnud Eestis. TsMS § 77 kohaselt, kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Väär on ka kohtu seisukoht, kus kostja elukoht tuvastatakse kostja väidete alusel. Üldjuhul peaks kohus kohtualluvuse kontrollimisel lähtuma avalduse esitamise ajal kehtinud asjaoludest, konkreetsetest andmetest, mitte kostja väidetest, et välistada võimalus, et menetlusosalised hakkavad pahatahtlikult, nt elukoha vahetamise kaudu, mõjutama kohtu võimalust asja lahendada.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Kostja saatis vastuseks määruskaebusele e-kirja, kus teatab veel kord, et ta ei ole mingeid laene võtnud ega asjas nimetatud äriühingutest midagi kuulnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud ja on jätnud seetõttu ennatlikult hagi läbi vaatamata.
7.1.Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ning see säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Seejuures pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et asjas määrab kohtualluvuse Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping), mille art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
7.2.TsMS § 77 sätestab, et kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Kohtualluvust kontrollitakse asja menetlusse võtmise määruse tegemise seisuga. Samad põhimõtted kehtivad ka juhul, kui kohtualluvuse sätestab õigusabileping.
3
Hageja esitas Pärnu Maakohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21. oktoobril 2024 ja Pärnu Maakohus tegi kostjale 22. oktoobril 2024 makseettepaneku. Kuna kostja esitas nõudele 23. oktoobril 2024 vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 20. novembri 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule. Maakohus kohustas 22. novembri 2024 määrusega hagejat esitama oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 19. detsembril 2024 ning maakohus võttis hagi menetlusse 27. jaanuaril 2025. Kuna maksekäsu kiirmenetluse jätkumisel hagimenetluses loetakse TsMS § 486 lg 2 järgi hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, tuleb hagi esitamise ajaks lugeda 21. oktoober 2024 ja asja menetlusse võtmise ajaks makseettepaneku tegemise kuupäev, s.o 22. oktoober 2024. Seetõttu tuleb ka rahvusvahelist kohtualluvust TsMS § 75 lg 1 mõttes kontrollida viimatinimetatud kuupäeva seisuga.
7.3.Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja rahvastikuregistris registreeritud elukoht 22. oktoobril 2022 XXXXXX. Eeltoodu ei tähenda aga automaatselt seda, et kohtuvaidlus allub Eesti kohtule. Kuigi rahvastikuregistri andmete järgi oli kostja elukoht oktoobris 2022 Eestis, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 mõttes elas kostja sel ajal Eestis. Kostja on 23. oktoobri 2025 e-kirjas teatanud, et ta on praegu Ukrainas (dtl 120). Maakohus on 28. oktoobri 2025 ja 5. veebruari 2026 e-kirjades palunud kostjal täpsustada, millisel perioodil viibis kostja Eestis ja mis ajast on ta naasnud Ukrainasse (dtl 121, 136). 5. veebruaril 2026 on kostja kohtule vastanud, et ta on Ukrainas alates 2. oktoobrist (dtl 138). Aastaarvu (st kas kostja on Ukrainasse naasnud 2. oktoobril 2025 või 2. oktoobril 2024) kostja oma 5. veebruari 2026 e-kirjas ei märgi. Samas ei tulene 5. veebruari 2026 e-kirjast, et kostja oleks Ukrainasse tagasi kolinud. Seega võib eeldada, et kostja viibimine Ukrainas on ajutine.
7.4.Ülaltoodud põhjendustel on maakohus jätnud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ennatlikult, sest välja ei olnud selgitatud rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks olulisi asjaolusid maksekäsu kiirmenetluse alustamise ajal. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul välja selgitada kostja elukoht maksekäsu kiirmenetluse alustamise aja, s.o 22. oktoobri 2024 seisuga.
8.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi kuulub kaebuse rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus, siis sõltub menetluskulude jaotusest ka riigilõivu tagastamise võimalikkus.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.