1.Tartu Maakohtu 3. septembri 2014 määrus E.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista E.K-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse.
5.E.K tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700010691 ja selgitus „E.K , 1-12-5885, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 30.03.2007 otsusega tunnistati E.K süüdi KarS § 114 p 5, § 200 lg 2 p 4, § 120, § 266 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Viru Maakohtu 27.10.2009 otsusega tunnistati E.K süüdi KarS § 275 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 8 aastat 1 kuu ja 10 päeva vangistust alates 22.08.2006. Tartu Maakohtu 10.11.2011 otsusega tunnistati E.K süüdi KarS § 275 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaega arvestati alates 10.11.2011. Tartu Maakohtu 14.06.2012 otsusega tunnistati E.K süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaega arvestati alates 14.06.2012. Karistusaja lõpp on 31.07.2015.
2.11.07.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu 03.09.2014 määrusega jäeti E.K talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata tulenevalt tema varasemast elukäigust, kuritegude toimepanemise asjaoludest, käitumisest karistuse kandmise ajal ning suhtumisest ühiskonda ning õiguskorda.
3.1.Kohtul puudus veendumus, et E.K suudab tingimisi enne tähtaega vabanemisel käituda õiguskuulekalt, kuna isik on alustanud kuritegude toimepanemist varajases eas, pannes mh toime kõige raskema isikuvastase kuriteo – mõrva ning ta on veetnud mitmeid aastaid vanglas, kus on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu kannab liitkaristust mõrva, röövimise, ähvardamise, omavolilise sissetungi, varguse, võimuesindaja laimamise ja solvamise, samuti võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetule vangistuse kestel määratud üle 50 distsiplinaarkaristuse. Vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib jätkuvalt oht, et E.K paneb vabaduses toime uusi kuritegusid, uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 50% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%.
3.2.Lisaks eeltoodule ei ole täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldused – kindla töö- ning elukoha olemasolu. Kriminaalhooldaja on iseloomustuses märkinud, et elukoht, kuhu E.K asuks vabanemisel elama, on elamiskõlbmatu. Nimetatud eramaja kasutab kriminaalkorras karistatud isik, elamul puuduvad pesemisvõimalused, maja on rüüstatud ning aknad on kinni löödud, seega nõustus kohus kriminaalhooldaja seisukohaga maja elamiskõlbmatuse osas. Lisaks võib maakohtu hinnangul suurendada kuritegude toimepanemise tõenäosust süüdimõistetul sissetuleku ning varasema töökogemuse puudumine. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E.K kaitsja advokaat V. Murde, kes palub tühistada 03.09.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Kaitsja juhib tähelepanu, et E.K sattus kinnipidamisasutusse 15-aastaselt ning on karistust kandnud praeguseks üle üheksa aasta. See on ka üks põhjuseid, miks kinnipeetaval puuduvad toetavad lähedased. Lisaks tuleb arvestada, et tema isa on surnud ja emal on diagnoositud vaimne häire. Ainus, kellega E.K suhtleb, on J.R. ning viimane on kinnipeetavale pakkunud ka võimalust tema juurde elama asuda. -2-
4.2.Seoses E.K käitumisega karistuse kandmise ajal märgib kaitsja, et süüdimõistetu tarvitab arsti korraldusel rahusteid ja saab süste, mistõttu tuleks arvestada, et rikkumised on tingitud sellest, et kinnipeetav ei ole suuteline alluma vanglas kehtivale korrale.
4.3.Määruskaebuses leitakse, et E.K ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud juba ainuüksi sellega, et vastasel korral jääb süüdimõistetu oma probleemidega üksi, kuid ennetähtaegsel vabanemisel oleks talle tagatud kriminaalhooldaja toetus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja E.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, on E.K tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine välistatud.
6.1.E.K kannab liitkaristust mitme eriliigilise kuriteo toimepanemise eest, mh mõrva ja vangistuses toime pandud kuritegude eest. Seega on ainuüksi kuriteo toimepanemise asjaolud niivõrd rasked, et ennetähtaegse vabastamise põhjendamiseks oleks vaja väga kaalukaid E.K positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Samas ei ole ka kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal olnud sugugi eeskujulik (üle 50 distsiplinaarkaristuse ja kriminaalkaristused), mis näitab, et E.K-le ei ole mõistetud karistused soovitud mõju avaldanud. Lisaks puudub süüdimõistetul karistusest vabanemisel sobilik elukoht, töökoht ja moraalne toetus.
6.2.Kaitsja põhjendab vanglas rikkumiste toimepanemist süüdimõistetu psüühiliste häiretega, aga ringkonnakohus ei leia, et nimetatud asjaolu saaks kuidagi vaadata E.K olukorda kergendavana. Pigem tekitab rohkete rikkumiste arv ja teadmine, et isik ei ole suuteline õiguskuulekalt käituma arusaama, et ka vabaduses jätkab E.K suure tõenäosusega süütegude toimepanemist. Isiku ennetähtaegne vabastamine olukorras, kus negatiivne tulevikuprognoos on niivõrd kõrge, ei ole kuidagi põhjendatud. Ainuüksi kriminaalhoolduse kohaldamise vajadus ei saa tuua kaasa isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
7.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 3. septembri 2014 määrus muutmata ja E.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
8.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 2 tundi, mille eest taotleb koos käibemaksuga tasu summas 144 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuse sisu arvestades, et taotlus on põhjendatud maksimaalselt 1,5 tunni ulatuses. Kaitsja kaebus sisaldab suures osas maakohtu määruses või kohtutoimikus esitatud asjaolude ümberkirjutamist ning vähem on esitatud uusi asjaolusid või kaitsja seisukohtade põhjendusi. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot). KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab E.K hüvitama menetluskulu, milleks on advokaat V. Murde kaitsjatasu 108 eurot määruskaebuse koostamise eest.
Mati Kartau
Aarne Sarjas -3-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.