lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-8275/51

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-8275/51
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1180
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-8275/15Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium23.03.20101-09-8275/29Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas19.04.20131-09-8275/34Tartu Ringkonnakohus17.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-8275

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. augusti 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vladimir Sizov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 27. augusti 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Sizovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vladimir Sizov tunnistati Harju Maakohtu 27. oktoobri 2009. a otsusega süüdi KarS § 118 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust, ja KarS § 141 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel suurendati raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 18.–19. juuni 2008, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja V. Sizovil jäi kanda 5 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 1. septembril 2009 ja lõpeb 29. detsembril 2014.
2.
Tartu Maakohtu 27. augusti 2014. a määrusega jäeti V. Sizov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 V. Sizov kannab karistust vägistamise ja raske kehavigastuse tekitamise eest. Tegemist on raskete isikuvastaste kuritegudega. Kuritegude toimepanemist V. Sizov täielikult ei eita,

kuid on seisukohal, et asjaolud ei ole sellised nagu kohtuotsuses kirjas. V. Sizov leiab, et vägistamist ta toime ei pannud, vaid tegemist oli lapseealise seksuaalse ahistamisega. V. Sizovi sõnul on teda enam kui 15 aastat tagasi karistatud vägistamise eest ja ka siis oli kannatanuks lapseealine – tema venna kasutütar. V. Sizov leiab, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud alkohol. 2.2 V. Sizovi kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Ta on pannud toime raske isikuvastase kuriteo, lüües kannatanut noaga alakõhu piirkonda ja tekitades talle eluohtlikke tervisekahjustusi. Samuti on V. Sizov toime pannud seksuaalse enesemääramisõiguse vastu suunatud kuriteo 8-aastase lapse suhtes. V. Sizovi on ka varem karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest – sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest vägivallaga või sellega ähvardades või kannatanu abitut seisundit ära kasutades noorema kui 18-aastase isiku suhtes ning sugukõlvatu tegevuse eest teadvalt noorema kui 16-aastase isiku suhtes. V. Sizovile mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Ta vabanes karistuse kandmiselt 28. mail 2003. Seega pani V. Sizov uue kuriteo lapseealise suhtes toime ligikaudu 1 aasta 2 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. 2.3 V. Sizov on vanglas töötanud majandusabitöödel, läbinud riigikeeleõppe A1 ja A2 tasemed ning sõltuvusprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Sizovi käitumine olnud korrektne. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud sigarettide ja tubaka omamise eest. V. Sizov peab lähedasteks oma täisealist poega ja sõpra V. Zaikinit. Tema vanemad on surnud ja suhtlus teiste sugulastega on katkenud. Seega puuduvad tal moraalselt ja materiaalselt toetavad lähedased. Vabanemise korral saab V. Sizov asuda elama oma sõbra juurde, kuid hiljem soovib omaette elamist. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub, kuid V. Sizov ei näe selles probleemi, sest omab eelnevat töökogemust ning loodab ehitusalast tööd saada. V. Sizovi puhul on töökoha olemasolu äärmiselt oluline, kuna tema sõnul aitab see hoiduda alkoholi tarvitamisest ning lisaks on V. Sizovil tasumata rahalisi nõudeid. Kuigi V. Sizovil on omandatud eriala, ei taga see töökoha leidmist. Töökoha saamist võib raskendada V. Sizovile määratud töövõimekaotus. 2.4 Peamiseks V. Sizovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Sizovil pikaaegne alkoholisõltuvus. Vabaduses on ta pidevalt kuritarvitanud alkoholi ja pöördunud abi saamiseks nii anonüümsete alkohoolikute grupi poole kui ka lasknud ennast kodeerida. V. Sizovi sõnul mõjus see vastupidiselt – ta hakkas veelgi rohkem jooma. Lahendust näeb V. Sizov alkoholi tarbimise vähendamises, tööleasumises ja psühhiaatri poole pöördumises.

3.V. Sizov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuse põhjendused on lühidalt järgmised. 3.1 Prokuröri abi toetas V. Sizovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on vanglas viibinud juba viis aastat ja karistusest vajalikud järeldused teinud. Ta on läbinud kõik vangla poolt pakutud sotsiaalprogrammid ja palus talle psühhiaatrilise ravi võimaldamist. V. Sizovil on säilinud sidemed sugulastega. Ta suhtleb oma venna B.S. iga. 3.2 V. Sizov on teadlik rahalistest kohustustest, kuid märgib, et on neid jõudsalt tasunud – esialgsest 5000 eurost on tasuda veel ligikaudu 1500. Vabaduses suudab ta võlad kustutada, sest vanglas pole võimalik tööd saada. V. Sizov on loobunud alkoholi tarvitamisest ja teeb kõik, et mitte taas tarvitama hakata. Katseajal on ta kriminaalhooldaja järelevalve all ja lubab täita kõiki kohustusi. Lisaks vajab V. Sizov operatsiooni, mida talle vanglas ei võimaldata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Sizovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V. Sizovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et V. Sizovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt on V. Sizovi poolt toime pandud kuritegude asjaolud niivõrd rasked, et ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. V. Sizov kannab karistust lapseealise vägistamise ja raske kehavigastuse tekitamise eest. Kuritegude täpsemaid asjaolusid on kirjeldanud maakohus. Lisaks on V. Sizov kohtuistungil avaldanud, et teda on ka varem vägistamise eest karistatud. Ka sel korral oli kannatanuks lapseealine. Uue kuriteo pani V. Sizov toime vaid veidi rohkem kui aasta pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Sellest järeldub, et V. Sizovil on kalduvus seksuaalkuritegude toimepanemisele. Kui esimene vangistus, mis võinuks omada šokivangistuse mõju, ei suutnud panna V. Sizovi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, puudub kohtul alus uskuda, et kantav karistus oleks olnud eelnevast mõjusam. Seetõttu ei ole kohtul tekkinud veendumust, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanedes suudaks V. Sizov alustada seaduskuulekat elu.
6.Ringkonnakohus möönab, et V. Sizovi iseloomustusest nähtub ka mitmeid positiivseid asjaolusid, milliseid maakohus on määruse tegemisel ka arvestanud. Nii on V. Sizov vangistuses töötanud, õppinud riigikeelt ja läbinud sotsiaalprogramme. Nendest positiivsetest sammudest jääb aga tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks väheks. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et sotsiaalprogrammide läbimisele vaatamata on jätkuvalt olemas oht, et vabaduses jätkab V. Sizov alkoholi kuritarvitamist. Kuna kuriteod on V. Sizov toime pannud just alkoholijoobes, on tegemist olulise uue kuriteo toimepanemise riskiteguriga.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Sizovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.