Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-8275
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Vladimir Sizovi määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 19. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Sizovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
esinemisele, ei ole põhjendatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas V. Sizovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 V. Sizovi isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda kahel korral isikuvastaste (sh seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude) eest kriminaalkorras karistatud. Ida-Viru Maakohtu 02.09.1997 otsusega on V. Sizovi karistatud KrK § 115-1 lg 2 ja § 117 järgi 6 aastase vangistusega, mille kandmiselt vabanes ta 2003 mais. Harju Maakohtu 27.10.2009 otsuse sisust nähtuvalt on V. Sizov 14.07.2004 toime pannud uue seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, astudes suguühendusse kaheksa aastase lapsega. Ka pani V. Sizov 31.05.2008 toime raske tervisevastase kuriteo. 2.2 V. Sizovi isikut (kellel on kalduvus toime panna seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid laste suhtes) ja toimepandud kuritegude raskust arvestades ei ole tema vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamine enam kui poolteist aastat enne karistusaja lõppu kohtu arvates põhjendatud. V. Sizov avaldas kohtuistungil kahetsust lapse suhtes toimepandud kuriteo suhtes. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et varem pole ta seda teinud. Seega on alust arvata, et selline V. Sizovi meelemuutus on toimunud üsna hiljuti. Viimasest asjaolust tulenevalt kohus leiab ka, et ärakantud karistusaeg ei ole veel täielikult karistuse eesmärke täitnud. Seda enam, et V. Sizovil on veel läbimata täitmiskavas ettenähud sotsiaalprogramm Eluviisitreening, mis tema isikut arvestades oleks vajalik läbida vabanemiseelselt. 2.3 Osalemine karistuse kandmise ajal majandusabitöödes, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht ja võimalus asuda tööle on V. Sizovi positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid need ei kaalu hetkel üles kuritegude raskusest ja V. Sizovi isikust tulenevat vajadust karistust edasi kanda. Karistusaja pikkus võimaldab V. Sizovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asja läbi vaadata edaspidigi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.4 V. Sizov märgib, et kriminaalhooldus on nõus tema ennetähtaegse vabastamisega, sest tal elukoht ja vabanemisfondis enam kui XXX eurot. Samuti võetakse ta tööle. V. Sizov on sõbra abil tagasi maksnud enam kui 3000 eurot hagisid ja võlgasid. Ta soovib kustutada oma võlad, ent vanglas ei ole tööd. 3.5 Ka vangla toetab V. Sizovi vabastamist, sest näeb, et ta on olnud korralik ja suutnud isegi suitsetamise maha jätta. 3.6 V. Sizov märgib, et on kandnud vanglas oma karistuse ära „kellast kellani“, sest seksuaalakti lapsega ta toime pannud ei ole. Mis aga puudutab teist paragrahvi, siis on kannatanu ise süüdi, sest solvas määruskaebuse esitaja ema.
Kohtukolleegium leiab, et maakohus on positiivsete asjaoludega ka arvestanud (vt määruse p 2.3), ent leidnud, et need ei kaalu hetkel üles kuritegude raskusest ja V. Sizovi isikust tulenevat vajadust karistust edasi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega. 5.4 Lisaks selgitab ringkonnakohus, et vastavalt KrMS § 432 lg 33 on kohtul õigus tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimust läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.