Kohtulahend

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel kohus asendas mõistetud 2 aastat vangistust 1460 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. 04.09.2014.a. esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande Andre Vaarmetsa kohta. Kriminaalhooldusametnik taotleb KarS § 69 lg 3 alusel peatada Andre Vaarmetsa suhtes üldkasuliku töö sooritamine kolmeks kuuks tervislikel põhjustel. Peatamise aja algust palub arvestada arstitõendi väljastamisest, so alates 01.08.2014.a. Ettekande kohaselt Andre Vaarmets on täitnud kontrollnõudeid. Üldkasuliku töö tunde on ta sooritanud 648 tundi. Tööandjateks on olnud Võru Linnavalitsus, SA Võru Spordikeskus ja Võru kalmistu. Kõik tööandjad on jäänud rahule Andre Vaarmetsa töötundide sooritamisega. Andre Vaarmets palub peatada üldkasuliku töö sooritamine tervislikel põhjustel. Lõuna-Eesti Haigla arsti S. M. poolt 01.08.2014.a. väljastatud tõendist nr 1376 nähtub, et lähtudes Andre Vaarmetsal praegu esinevatest traumadest (vasaku kodarluu murd, lülisamba VI kaelalüli murd) on füüsiline pingutus vastunäidustatud 3 kuu jooksul. Kohtu seisukoht erakorralise ettekande osas KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Seega, kuna kohus peab lahendama mitte vabaduse võtmisega seotud küsimust, siis kuulub erakorraline ettekanne läbivaatamisele kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdimõistetu on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Kohus tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus peatada Andre Vaarmetsa suhtes üldkasuliku töö sooritamine kolmeks kuuks tervislikel põhjustel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tõendamist on leidnud asjaolu, et Andre Vaarmets sai 27.07.2014.a. liiklusõnnetuses raskeid kehavigastusi, so kaelalülide murd, kodarluu alaotsa murd. Arsti poolt 01.08.2014.a. väljastatud tõendist nähtub, et patsiendil on füüsiline pingutus vastunäidustatud 3 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et arvestades Andre Vaarmetsa tervislikku seisundit ja arsti poolt väljastatud tõendit on põhjendatud üldkasuliku töö tundide tähtaja peatamine 3 kuuks. Kohtuotsus jõustust 24.01.2013.a. Seega arvestades üldaksuliku töö tegemiseks määratud tähtaega, milleks oli otsuse kohaselt 2 aastat, peaks tähtaeg läbi saama 23.01.2015.a. Kuna kohus on seisukohal, et tähtaeg tuleb 3 kuuks peatada, siis saab üldkasuliku tööl tegemise tähtaeg läbi 23.04.2015.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.