lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-854/101

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-08-854/101
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
01.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-854/26Tallinna Ringkonnakohus15.06.20091-08-854/53Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.02.20101-08-854/62Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.05.20131-08-854/86Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.07.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-854

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. juuli 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Eduard Pavljutšenko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 28. juuli 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Eduard Pavljutšenko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eduard Pavljutšenko tunnistati Harju Maakohtu 4. veebruari 2009. a otsusega süüdi KarS § 414 lg 2 p 3 järgi ja karistati 8 aasta 6 kuu vangistusega, KarS § 415 lg 1 järgi ja karistati 8 aasta vangistusega, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 7 aasta 8 kuu vangistusega ning KarS § 201 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 järgi ja karistati 2 aasta 10 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 12. märts 2007 ja lõpp 12. märts 2016.
2.Viru Maakohtu 28. juuli 2014. a määrusega jäeti E. Pavljutšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 E. Pavljutšenko varasem käitumine ning toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E. Pavljutšenkot on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Korduv karistatus viitab sellele, et ta ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline elama seaduskuulekalt.

2.2 E. Pavljutšenkole on vangistuse jooksul määratud 18 distsiplinaarkaristust (neist vähemalt neli on kehtivad). Seega ei ole täidetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluline eeldus, s.o vangistatu õiguspärane käitumine. E. Pavljutšenko ei suuda isegi vangistuses reegleid järgida. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht, mistõttu on tema allutamine kriminaalhooldusele välistatud. See omakorda välistab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise.

3.E. Pavljutšenko esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuse põhjendused on lühidalt järgmised. 3.1 Maakohus on alusetult leidnud, et E. Pavljutšenkol puudub vabaduses kindel elukoht. Elukoha võimaldab talle sõber V.L. aadressil XXX . V.L. on kriminaalhooldajale kinnitanud, et E. Pavljutšenko saab tema juurde elama asuda. Alusetu on väide tema „passiivselt agressiivse käitumise“ kohta. E. Pavljutšenko ei ole keeldunud tööst, mis oleks olnud seotud tema erialaga. Koristaja tööst keeldus ta seoses tervisega (krooniline bronhiaalastma) ja sellega seoses on ta esitanud kaebusi vanglale ja halduskohtule (distsiplinaarkaristuste tühistamiseks). Oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumine on igaühe põhiõigus ja selle kasutamist ei tohi arvestada vangistusest ennetähtaegset vabastamist välistava asjaoluna. 3.2 E. Pavljutšenko on karistusest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Karistusest on ta ära kandnud seitse aastat ja kuus kuud, kanda on jäänud üks aasta ja kuus kuud. E. Pavljutšenkol puuduvad sõltuvusprobleemid. Vabanemisel garanteerib V.L. talle ka töökoha. Kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja sellises olukorras uue võimaluse andmata jätmine muudab ennetähtaegse vabanemise taotlemise instituudi mõttetuks. Kaasaegse kriminaaltäitevõiguse eesmärgiks ei ole represseerimine, vaid resotsialiseerumine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et E. Pavljutšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on E. Pavljutšenko puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et E. Pavljutšenkot ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda E. Pavljutšenkot iseloomustavad asjaolud järeldada, et kantud karistusaeg oleks olnud piisav ja süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. E. Pavljutšenkot on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud ja reaalses vangistuses viibib ta kuuendat korda. E. Pavljutšenko on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mille ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Viimati karistati teda lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, röövimise ja omastamise eest. Ka E. Pavljutšenko käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et ta pole suutnud kinni pidada vanglas kehtestatud korrast. Ehkki E. Pavljutšenko kinnitab vastupidist, ei võimalda tema korduv karistatus ja käitumine vangistuses asuda seisukohale, et kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest vajalikud järeldused teinud. Ringkonnakohtul hinnangul tuleb kinnipeetaval esmalt oma käitumisega vangistuses näidata, et ta on suuteline korrarikkumiste toimepanemisest hoiduma.

Alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Antud juhul ei ole E. Pavljutšenko seda tingimust täitnud.

6.E. Pavljutšenko heidab maakohtule ette, et viimane ei arvestanud kindla elukoha olemasoluga. Ringkonnakohus aga leiab, et üksnes kindla elukoha olemasolu ja tööleasumise võimalus ei lükka ümber maakohtu järeldust E. Pavljutšenko vabastamata jätmise kohta. Tegemist ei ole asjaoludega, mis võimaldaksid arvata, et vabaduses viibides ei jätkaks E. Pavljutšenko kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on E. Pavljutšenko ka enne vangistust töötanud, ent see ei taganud tema seaduskuulekat käitumist.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid E. Pavljutšenkot vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.