1-08-854/26 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Eriasjade prokuröri Jüri Kasesalu ja Vladimir Muravjovi apellatsioonid täies ulatuses rahuldada. Vandeadvokaat Rein Kivilooo apellatsioon osaliselt rahuldada. Edurad Pavljutšenko apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 15. juunil 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 4. veebruari 2009.a. otsusega Eduard Pavljutšenko tunnistati süüdi: KarS § 414 lg.3 p.2 järgi ja karistati 8 a. 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 415 lg.1 järgi ja karistati 8 a. pikkuse vangistusega; KarS § 200 lg.2 p.7 järgi ja karistati 7 a. 8 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 201 lg.2 p.2 ja § 22 lg.3 järgi ning karistati 4 a. 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 9 a. pikkune vangistus. Süüdistustes KarS § 418 lg.2 p. 1 ja KarS § 420 lg.1 järgi mõisteti E. Pavljutšenko õigeks. Sama kohtuotsusega Vladimir Muravjov tunnistati süüdi: KarS § 418 lg.2 p.1 järgi ja karistati 2 a. pikkuse vangistusega; KarS § 420 lg.1 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 414 lg.3 p.2 järgi ja karistati 6 a. ja 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 415 lg.1 järgi ja karistati 5 a. pikkuse vangistusega; KarS § 200 lg.2 p.4, 7 järgi ja karistati 6 a. pikkuse vangistusega; KarS § 347 lg.1 ja § 22 lg. 3 järgi ning karistati 2 a. pikkuse vangistusega; KarS § 348 järgi ja karistati 1 a. pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 6 a. ja 6 kuu pikkune vangistus. Sama kohtuotsusega Svitlana Zaitseva tunnistati süüdi KarS § 201 lg.2 p.2 järgi ja karistati 3 a. pikkuse vangistusega, mis KarS § 73 lg.1 alusel jäeti tingimisi kohaldamata, katseajaga 3 a. ja 6 kuud. Süüdistatavalt S. Zaitsevalt ja E. Pavljutšenkolt mõisteti solidaarselt välja OÜ A. kasuks 432 677 krooni. Sama kohtuotsusega tunnistati erinevates kuritegude süüdi ja karistati Aleksandra Malõseva, kuid selles osas esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korra ei vaidlustata.

Süüdistatav E. Pavljutšenko tunnistati süüdi KarS § 201 lg.2 p.2 ja § 22 lg.3 ning süüdistatav S. Zaitseva tunnistati süüdi KarS § 201 lg.2 p.2 järgi selles, et süüdistatav E. Pavljutšenko aitas nõuande ja teoga kaasa Tallinnas, XXXXX XXX X asuvas OÜ A. pandimajas töötavale süüdistatavale S. Zaitsevale usaldatud vara - pandimajasse pandiks antud võõraste vallasasjade ja OÜ A. omanduses olevate vallasasjade ja raha - suures ulatuses ebaseaduslikule omastamisele. 5. veebruaril 2007.a. süüdistatav S. Zaitseva ebaseaduslikult omastas suures ulatuses - kokku 708 086 krooni väärtuses - OÜ A. pandimajas tema valdusse usaldatud võõraid vallasasju ja raha. E. Pavljutšenko ja V. Muravjov tunnistati süüdi : KarS § 414 lg.3 p.2 järgi selles, et nad 2007.a. jaanuari- veebruari kuul ebaseaduslikult soetasid suures koguses 22 901 g. trotüüli ja 911 g. ammoniiti, toimetasid lõhkematerjali Männiku metsast Tallinna ja ebaseaduslikult hoidsid neid lõhkematerjale XXX XX X-XX asuvas korteris kuni 12. märtsini 2007.a.; KarS § 415 lg.1 järgi selles et nad 2007.a. jaanuari- veebruari kuul Tallinnas, XXX XX X-XX korteris ebaseaduslikult valmistasid 756 g. trotüüli ja 911 g. amoniiti sisaldava lõhkeseadeldise ning ebaseaduslikult omandasid lõheseadeldise olulised osad – kaks elektridetonaatorit - ebaseaduslikult hoidsid lõhkeseadeldist ja selle olulisi osi eelpool nimetatud korteris kuni 12. märtsini 2007.a. E. Pavljutšenko tunnistati süüdi KarS § 200 lg.2 p.7 järgi ja V. Muravjov KarS § 200 lg.2 p. 4, 7 järgi selles, et 8.märstil 2007.a., Tallinnas, XXXXX XX X juures, grupis võõra vallassasja ebaseaduslikuks omastamiseks, lõi süüdistatav V. Muravjov kannatanut R. A. rusikaga näkku ja hõivas käekoti koos selles olnud esemetega, misjärel süüdistatavad koos põgenesid süüdistatava E. Pavljutšenko kasutuses olnud sõiduautoga. Kannatanule R. A. põhjustati röövimisega 301 600 kr. suurune varaline kahju. V. Muravjov tunnistati KarS § 347 lg. ja § 22 lg.3 järgi süüdi selles, et ta aitas oma foto andmise, sünniaasta ja isikukoodi teatamisega kaasa tähtsa isikliku dokumendi -J. M. nimele välja antud Läti Vabariigi kodaniku passi - võltsimisele, eesmärgiga kasutada seda võltsitud passi SEB Eesti Ühispangas konto avamiseks. V. Muravjov tunnistati KarS § 348 järgi süüdi selles, et ta kasutas oma foto, sünniaasta ja isikukoodiga teadvalt võltsitud J. M. nimele välja antud Läti Vabariigi kodaniku passi SEB Eesti Ühispangas konto nr.XXXXXXXXXXXXXX avamisel. V. Muravjov tunnistati KarS § 418 lg.2 p.1 järgi süüdi selles, et tema, ajavahemikul 2006.a.detsembrist kuni 2007.a. veebruarini, ebaseaduslikult omandas tulirelva - püstoli Mauzer ja 70 padrunit - ning ebaseaduslikult hoidis tulirelva ja laskemoona Tallinnas, XXX XX X-XXv korteris, kuni 12. märtsini 2007.a. V. Muravjov tunnistati KarS § 420 lg.1 järgi süüdi selles, et tema, ajavahemikul 2006.a. detsembrist kuni 2007.a. jaanuarini, ebaseaduslikult omandas tulirelva helisummuti ning ebaseaduslikult hoidis seda Tallinnas, XXX XX X-XX korteris, kuni 12. märtsini 2007.a. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Prokuröri apellatsioonis vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust ainuüksi V. Muravjovile mõistetud karistuse osas.

Apellandi väidete kohaselt on maakohus süüdistatavale V. Muravjovile karistuse mõistmisel jätnud tähelepanuta prokuröri poolt esitatud täiendavad karistust kergendava asjaolud. Prokuröri poolt nimetatud karistust kergendavate asjaoludega mittearvestamist pole maakohtu otsuses põhjendanud. Süüdistatav V. Muravjov on aktiivselt aidanud kaasa kohtuliku arutamise esemeks olnud kuritegude ja ka teiste temale teada olevate I astme kuritegude asjaolud väljaselgitamisele. Muravjovi selline tegevus võib teiste isikute kätemaksu läbi seda ohtu tema enda kui tema lähedaste elu ja tervise. Süüdistatav V. Murajovi on ülekuulamisel andnud ütlusi selles, kuidas süüdistatava E. Pavljutšenko korraldas sõidu Kohtla-Järvele, et tappa V. S. ning sellega põhjendas ka lõkekeha valmistamise vajadust. Süüdistatav V. Muravjovi koostööd uurimisasutusega tõendab Harju Maakohtu menetluses olev kriminaalasi nr.1-08-2006, milles isikutele on esitatud süüdistused suure hulga tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises. Seal hulgas V. S.i tapmiseks süüdistatavate E. Pavljutšenko ja R. J.i poolt tulirelvade viimist Kohta-Järvele. Uurimisasutuse menetluses on kriminaalasi, milles A. K. tapmise asjaolude selgitamiseks on süüdistatav V. Muravjov samuti andnud olulisi ütlusi. Ebaõige on maakohtu järeldus, et süüdistatava E. Pavljutšenko poolt I astme kuritegude korraldamise ja täideviimise kohta antud süüdistatava V. Murajovi ütlused on lakoonilised, segased ja mitte kõikki asjaolusid kajastavad. Maakohus pole analüüsinud, millises ulatuses süüdistatav V. Muravjovi kuritegude toimepanemise asjaolusid teadis. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, jättes tähelepanuta, et KarS § 57 lg.1 p.3 sätestatud süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine on puhtsüdamliku kahetsuse kõrval iseseisev karistust kergendav asjaolu. Mõlemad karistus kergendava asjaolud on süüdistatava V. Muravjovi puhul olemas. Uurimisasutusega kaastööd tegeva kahtlustatava kohta on seadusandja KrMS §-s 205 sätestanud võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Apellandi hinnangul on maakohtu otsuses märgitud motiividel süüdistatava V. Muravjovi karistuse kergendamise ulatus ebaproportsionaalne uurimisasutusega koostööle asunud süüdistatava V. Muravjovi panusega tõenduseseme asjaolude tuvastamisel, sellega kaasnenud ohuga tema enda elule ja tervisele ning õiguskorra kaitsmise huvidega. Seetõttu taotletakse esimese astme kohtu otsuse muutmist süüdistatavale V. Muravjovile mõistetud karistuse osas ja selle kergendamist prokuröri poolt esimese astme kohtus taotletud määras. Esimese astme kohtus riikliku süüdistust esindanud eriasjade prokurör taotles süüdistatava V. Muravjovi karistamist: KarS § 418 lg.2 p.1 järgi 1 a. vangistuseaga; KarS § 420 lg.1 järgi 6 kuu vangistusega; KarS § 414 lg.3 p.2 järgi 2 a. vangistusega; KarS § 415 lg.1 järgi 2 a. vangistusega; KarS § 200 lg.2 p.4,7 järgi 3 a. vangistusega; KarS § 347 lg.1 ja § 22 lg.3 järgi 1 a. vangistueaga; KarS § 348 järgi 1 a. vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista 3 a. pikkune vangistus ( Harju Maakohtu 1. detsembri 2008.a. istungi protokollist 2. kd. tl.49-51). Süüdistatava V. Muravjovi apellatsiooni väidete kohaselt pole maakohtu otsuses sisalduv järeldus, nagu ei avaldanuks ta kõikki kuritegude toimepanemisega teadaolevaid asjaolusid, õige. Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on apellant andnud üksikasjalike ütlusi ja näitas fotosid, millest on teadlikud kuritegude lahendamisega tegelenud uurimisasutuse töötajad. Ta teatas telefoninumbri, et saaks kindlaks teha „Vasja „ nimelise isiku, kellelt apellant sai ämbri. Samuti oli apellant nõus kohtus ütlema telefoninumbrit, millele ta eelnevalt helistas, et politseitöötajad võiks kindlaks teha isiku, kes sellele telefoninumbrile vanglas vastab. Apellandi ütlused kohtus võisid kohtule tunduda katkendlike või ebaselgetena seetõttu, et

ütluste andmisega kirjutas apellant alla enda surmaotsusele. Kuriteoasjaolude kohta on tõde raskem rääkida kui ladusalt valetada. Kuriteokaaslased seda apellandile ei andesta. Apellant kinnitab, et soovib oma kuritegelikust minevikust lahti öelda ja alustada uut, õiguskuulekat elu. Selleks on talle võimalus antud ja ta ei taha seda kasutamata jätta. Apellant avaldab puhtsüdamlikku kahetsust, vaatamata sellele, et see võib ta elule ohtlik olla. Ebaõigesti on Harju Maakohus arvestanud karistuse aja hulka ainult 18. kuni 25. aprillini 2007.a. vahi all oldud 8 päeva. Tegelikult oli apellant kinnipeetuna arestikambris Sauel kuus kuud ja kui arestikambris kinnipidamine lõppes, saadeti ta Tartu Vanglasse, kus olid kõik vangistuses karistust kandva isiku õigused. Seega tuleks KarS § 68 lg.1 alusel lugeda arestikambris kinnipidamise kogu aeg vangistuse tähtaja hulka. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist KarS § 414 lg.2 p.2; § 415 lg.1; § 200 lg.2 p.4,7 järgi mõistetud karistuste osas ja uue otsuse tegemist millega mõista karistused prokuröri poolt taotletud määras ning prokuröri apellatsioon rahuldada. Vandeadvokaat R. Kiviloo apellatsioonis vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust osas, millega süüdistatavatelt E. Pavljutšenkolt ja S. Zaitsevalt solidaarselt mõisteti välja OÜ A. kasuks 432 677 kr.. Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. KrMS § 268 lg.1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ja süüdistusakti järgi. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1- 91-07 on selgitatud, et süüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktiline kirjeldus ja selle õiguslik kvalifikatsioon, milledest kohus väljuda ei saa. S. Zaitsevale ei ole esitatud süüdistust kannatanu P. T. poolt laenulepingu 1/2007 järgi panditud ja 27 500 kr. koguväärtusega asjade omastamises. Maakohus on selle summa süüdistatavalt S. Zaitsevalt välja mõistnud. Sellega inkrimineeris maakohus süüdistuse väliselt S. Zaitsevale eelnimetatud väärtuses vara kuriteo teel omastamise. Kriminaalmenetluses kuulub hüvitamisele otsene kahju 77 957 kr., mitte tähtaja ületanud lepingute järgselt saamata jäänud raha 91 805 kr. Isikute vara , mida laenulepingus ettenähtud tähtaja jooksul välja ei lunastatud, muutus pandimaja omandiks. Seetõttu pole alust süüdistatavalt S. Zaitsevalt välja mõista lepingutasu ja intresse, mida äriühing ei võinud saada. OÜ A. hagiavalduse kohaselt on kuriteoga tekitatud otsene kahju 210 033 kr., laenuistressidest ja lepingutasudest saamata jäänud tulu 43 255 kr. VÕS § 128 lg.4 kohaselt on võimalik saamata jäänud tulu välja mõista. Lepingutasudest ja laenuintressidest tulu 100 % ulatuses kättesaamine pole tõenäoline, sest süüdistatava S. Zaitseva ütluste kohaselt ei tulnud iga viies isik panditud asjadele järgi. Seega on lepingutasudest ja laenuintressidest saamata jäänud tõenäoline tulu vähemalt viiendiku võrra väiksem, ehk. 34 604 kr. Seetõttu taotletakse maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavalt S. Zaitsevalt ja E. Pavljutšenkolt solidaarselt OÜ A. kasuks 432 677 kr. väljamõistmise osas ning teha uus otsus, millega OÜ A. kasuks välja mõista 382 688 kr. Süüdistatava E. Pavljutšenko apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsus süüdimõistvas osas ning taotletakse uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellandi väitel pole ta end kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud. Süüdimõistev kohtuotsus on rajatud süüdistatava V. Muravjovi ütlustele. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa süüdimõistvat kohtuotsust rajad ainuüksi kaassüüdistatava ütlustele.

Kohtukoosseisul ei kujunenud veendumust, et süüdistatava V. Muravjovi ütlused on usaldusväärsed. Apellandi süüditunnistamine on kaassüüdistatavale V. Muravjovile kasulik. Tema ütlused on valelikud ega vasta tegelikele asjaoludele. J. B., M., N., G. ütlustega on tõendatud, et apellant viibis XXX XX X-XX korteris külalisena. Seal leitud kriminaalse iseloomuga esemed apellandile ei kuulu. Isoleerpaelale võis apellandi sõrmejälg sattuda siis kui ta korterit külastas. Isoleerpaelaga mähitud eseme olemus jäi arusaamatuks, sest sellele ei olnud pealkirja „Pomm“. Apellant ei ole olnud sõjaväeteenistuses ning pommivalmistamise õpikut pole näinud ega käes hoidnud. Võimalik, et musta värvi pakil leidus tema sõrmejälg, kuid paki sisu ta ei teadnud. Apellant pole süüdistatava V. Muravjoviga öösel metsas pole käinud ega seal midagi välja kaevand. Süüdistatava V. Muravjovi ütlused pommi koostisosade kohta vastavad ekspertiisaktis KP 2607 kirjeldatud lõhkekeha koostisosadele. Süüdistatava V. Muravjovi poolt kohtus antud ütlustes kohaselt pani pommi kokku apellant, siis kui V. Muravjov korterist lahkus. Sellisel juhul on selgusetu, kuidas süüdistatav V. Muravjov teadis pommi koostisosi ja kuidas tekkis tema sõrmejälg lõhkeseadme põhjale.( Ekspertiisiakt SS-133-07/1447). Süüdistatava V. Muravjovi ütluste kohaselt tõi detonaatorid korterisse apellant ja panin need pliidi kohal asuvasse köögikappi. Läbiotsimisel leitigi detonaatorid köögikapist. Selgitamist vajas küsimus, milline neist kahest detonaatorist oli lõhkeseadme külge kinnitatud. Ilmne on kokkulepe uurimisasutuse ja süüdistatava V. Muravjovi vahel, keda püütakse õigustada ja kellele prokurör taotleb tõsiste kuritegude eest väikest karistust. Apellanti karistatakse põhjendamatult rangelt selle tõttu, et ta ei tunnista end süüdi kuritegudes, milliseid ta pole toime pannud. R. A. röövimises ei tunnista apellant end süüdi seetõttu, et röövi toimumise ajal viibis ta Tallinnast 60 km kaugusel. Kohtus kinnitas apellandi alibit tunnistaja N. S., keda apellant sünnipäeva puhul õnnitles. Seda võivad kinnitada M. S. ja tema naaber, kes nägi apellandi autot. Kohus hindas tunnistaja N. S.i ütlusi ebausaldusväärseteks, kuid ei võtnud teda vastutusele teadavalt valeütluste andmise eest. Tunnistaja N. S. helistas apellandile, mitte vastupidi, nagu prokurör kohtus väitis. Kõnes arutati asetleidnud sündmusi. Tõendite kogumist kõrvale jäätud tunnistaja A. N. ütlused selles, et apellant pidi tooma televiisori puldi, ei toeta apellandi alibi. Selle tunnistaja kohtus ülekuulamisel polnud mingit mõtet, kuna tunnistaja ei saanud aru, mida temalt teada tahetakse. Tunnistaja V. K. ütlused selles, et tema viis kannatanu R. A. Piritale, ei tõenda apellandi süüd röövimises. Kannatanu R. A. kirjeldab kallaletungijat ja tunneb ta kohtus ära. Apellandi hingul ei saa kannatanu kallaletungijat ära tunda. Kannatanu sai röövimisel peatrauma ja kallaletungijat jälitades kannatanu kukkus ning tema prillid purunesid. Sellele vaatamata kannatanu nägi , et kallaletungija istus maasturisse BMW X 5. Kuid kannatanu ei näinud auto numbrit, autokere värvi ega selle juhti ning ei saa kinnitada, et see oli sama maastur, mis oli apellandi käsutuses. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad süüdistatava V. Muravjovi ütlusi, et kuriteo toimepanemise ajal kasutati side pidamiseks raadiojaamasid, mis leiti XXX XX X-XX korterist. Apellandi väitel ta küll kavandas OÜ A. pandimaja röövi, kuid seda kuritegu toime ei pannud. Apellant oleks kuriteo toime pannud kavalust kasutades ja inimesi tõsiselt kahjustamata. Tutvudes pandimaja kassapidajaga oleks ta teinud ettepaneku imiteerida röövimist. Muravjov sellest võimalusest loobus, kartes et kassapidaja võib nad politseile välja anda. Apellandile üksi polnud kuriteo toimepanemine füüsiliselt jõukohane.

12.märtsil 2007.a. kinnipidamise ajal võeti apellandilt ära mobiiltelefon Nokia 8910, koos SIM kaartidega, mida ta kasutas paar päeva enne kinnipidamist. Selle telefoni andis apellandile süüdistatav V. Muravjov. Kriminaalasjast selgub, et see telefon oli pärit OÜ A. pandimajast. Sellisel viisil suunas süüdistatav V. Muravjov uurimise apellandi peale. Ringkonnakohtu istungil eriasjade prokurör toetas enda ja süüdistatava V. Muravjovi poolt esitatud apellatsioone ning taotles nende rahuldamist kuritegude eest mõistetud karistuste vähendamiseks ning süüdistatavale V. Muravjovile kuritegude kogumi eest lõpliku karistusena 3 a. pikkuse vangistuse mõistmist. Samuti toetas prokurör vandeadvokaat R. Kiviloo apellatsiooni osas, mille järgi on esimese astme kohus P. T. ja OÜ A. vahelise laenulepingu 1/2007 järgi tsiviilhagi 27500 kr. suuruses summas rahuldades väljunud S. Zaitseva ja E. Pavljutšenko süüdistustest KarS § 201 lg.2 p.2 järgi ning maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Süüdistatava E. Pavljutšenko apellatsioonile vaidles prokurör vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning E. Pavljutšenko süüdimõistmise osas maakohtu otsuse muutmata jätmist. Süüdistatav V. Muravjov ja tema kaitsja, vandeadvokaat J. Gorossmann, toetasid esitatud apellatsiooni maakohtu poolt KarS § 418 lg.2 p.1; § 414 lg.3 p.2, § 415 lg.1 § 200 lg.2 p. 4,7; § 347 lg.1-§ 22 lg.3 järgi mõistetud karistuste ning KarS § 64 lg.1 alusel mõistetud lõpliku karistuse vähendamise osas prokuröri apellatsioonist taotletud ulatuses. Süüdistatav V. Muravjov teatas, et loobub apellatsiooni toetamisest osas, millega taotluse teise kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus vahi all kinnipidamise aja KarS § 68 lg.1 alusel temale mõistetud karistuse aja hulka arvamist. Kaitsja, vandeadvokaat J. Grossmann, ja teised menetlusosalised süüdistatava V. Muravjovi poolt eelnimetatud osas apellatsioonist loobumise vastu ei vaielnud. Samuti avaldas süüdistatav V. Muravjov soovi, et kohtueelsel menetlusel Tallinnas, XXX XX X-XX asunud korteri läbiotsimisel ära võetud rahasumma võiks olla kasutatud kuritegudega tekitatud kahju heastamiseks. Süüdistatav E. Pavljutšenko ning tema kaitsja, vandeadvokaat J. Benevolenskaja, taotlesid süüdimõistvas osas maakohtu otsuse tühistamist ja esitatud apellatsiooni rahuldamist. Vandeadvokaat R. Kiviloo toetas esitatud apellatsiooni täies ulatuses ning taotles selle rahuldamist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega nõustub prokuröri apellatsiooniga selles, et süüdistatava V. Muravjovi puhul

esinevad kaks KarS § 57 lg.1 p.3 sätestatud karistust kergendavat asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus ning süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Maakohtu otsuse põhiosast nähtub, et süüdistatava V. Muravjovi puhtsüdamliku kahetsust on esimese astme kohus hinnanud formaalseks põhjusel, et süüdistatav on väljendanud seda alles oma viimases sõnas. Samuti on kahtluse alla seatud süüdistatava V. Muravjovi aktiivne kaasabi süütegude avastamisele põhjusel, et süüdistatava ütlused on lakoonilised, segased ja vastuolulised, jättes saladusse sidemed isikutega kinnipidamiskohtades. Karistuste mõistmisel KarS § 418 lg.2 p.1; § 420 lg.1; § 414 lg.3 p.2; § 415 lg.1; § 200 lg.2 p.4,7347 lg.1 ja § 22 lg.3; § 348 järgi on maakohus süüdistatava V. Muravjovi karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku siiski kahetsust arvesse võtnud. Kuid süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist pole maakohus süüdistatava V. Muravjovi karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud ega selle tähelepanuta jätmist põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatav V. Muravjov kohtueelsel menetlusel ja kohtus andnud kaassüüdistatavate E. Pavljutšenko ja S. Zaitseva kui tema enda süüdistuste tõenduseseme asjaolude kohta olulise tähtsusega ütlusi. Tema ütlused tõendavad vaieldamatult aktiivset koostööd uurimisasutuse ja prokuröriga kuritegude kaasosaliste paljastamisel arutatavas kriminaalasjas. Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda eriasjade prokuröri apellatsioonis kui ringkonnakohtus väljendatud seisukohas, mille järgi on süüdistatav V. Muravjov teinud prokuröriga aktiivset ja olulist koostööd teistes kriminaalasjades tõenduseseme asjaolude kindlakstegemiseks ja tõendite saamiseks vajaliku teabe edastamisel. Eriasjade prokuröri hinnangul on maakohtus põhjendamatult asunud seisukohale, et süüdistatav V. Muravjov on avaldanud pooliku tõe, jättes teatud faktid saladuseks. Süüdistatav V. Muravjov on saanud avalikustada teabe vaid talle kättesaadavas ulatuses. Põhjendamatu on eeldada, et süüdistataval V. Muravjovil on olemas täielik ja kõikehõlmav teave või juurdepääs tõendiallikale iga kuriteo tõenduseseme seisukohalt tähtsust omava asjaolu kohta. Seetõttu pole etteheidetav ka kuritegude kaasoalisi paljastava teabe mõningane fragmentaalsus, mis aga kohtus antud ütlustes kattub teiste tõenditega ning on seetõttu usaldusväärne. Ringkonnakohus asub seetõttu seisukohale, et süüdistatava V. Muravjovi karistust kergendava asjaoluna tuleb täiendavalt arvesse võtta tema aktiivset kaasabi süütegude avastamisele ning rahuldada eriasjade prokuröri apellatsioon toimepandud kuritegude eest maakohtu poolt süüdistatavale V. Muravjovile mõistetud karistuste ja lõpliku karistuse vähendamiseks. KrMS § 337 lg.1 p. 4; § 338 p.4; § 340 lg.1 p.4 alusel ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 4.veebruari 2009.a. otsuse süüdistatavale V. Muravjovile KarS § 418 lg.2 p.1 ; § 414 lg.3 p.2; § 415 lg.1; § 200 lg.2 p.4,7; § 347 lg.1 - §22 lg.3 järgi mõistetud karistuste osas ja teeb selle osas uue otsuse. Uue otsusega ringkonnakohus mõistab süüdistatavale V. Muravjovile karistuseks: KarS § 418 lg.2 p.1 järgi 1 a. vangistust; KarS § 414 lg.3 p.2 järgi 2 a. vangistust; KarS § 415 lg.1 järgi 2 a. vangistust; KarS § 200 lg.2 p.4,7 järgi 3 a. vangistust; KarS § 347 lg. 1 ja § 22 lg. 3 järgi 1 a. vangistust. KarS § 420 lg.1 ja KarS § 348 järgi esimese astme kohtu poolt mõistetud karistused jätab ringkonnakohus muutmata. KarS § 64 lg.1 alusel mõistab ringkonnakohus süüdistatavale V. Muravjovile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 3 a. vangistust. Eriasjade prokuröri J. Kasesalu ja süüdistatava V. Muravjovi apellatsioonid rahuldatakse. Ringkonnakohus nõustub vandeadvokaat R. Kiviloo apellatsiooniga selles, süüdistusaktis ega maakohtu otsuses pole KarS § 201 lg.2.p 2 järgi kvalifitseeritud süüdistuses S. Zaitsevale ette heitetud laenulepingu nr. 1/2007 järgi P. T. poolt OÜ-le A. 27 500 kr. suuruse laenu

tagamiseks panditud asjade omastamist ega süüdistatavale E. Pavljutšenkole nende asjade omastamisele kaasaaitamist. Seega ei ole VÕS §-de 1043 ja 65 lg.2 alusel kuriteoga tekitatud kahjuna süüdistatavatelt S. Zaitsevalt ja E. Pavljutšenkolt solidaarselt OÜ-gu A. kasuks 27 500 kr. väljamõistmine põhjendatud. Samuti nõustub ringkonnakohus vandeadvokaat R. Kiviloo apellatsiooniga selles, et tähtaja ületanud pandilepingute alusel ( arvuliselt 94 lepingut ) OÜ-le A. valduses olnud asjad, millele omanik polnud järgi tulnud, läksid äriühingu omandisse ning nende asjade omastamisega tekitatud otsene kahju 77 957 kr. suuruses summas kui pandimaja kassast 29 714 kr. sularaha äravõtmisega tekitatud kahju tuleb süüdistatavatelt S. Zaitsevalt ja E. Pavljutšenkolt välja mõista. OÜ A. ei saanud pandilepingu lõppemise järel äriühingu enda omandis olevate asjade pealt 870 kr. suurust lepingutasu ega 12 978 kr. suurust intressi saada. Kehtivate pandilepingute järgi oli OÜ-le A. panditud 210 033 kr. vääruses asju, millede lepingutasud kokku olid 2 460 kr. ja laenuintressid kokku 40 795 kr.. Kehtivate tehingute koguvääruseks OÜ A. hagiavalduse järgi ( I kd.,tl.78 ) ja täpsustatud hagiavalduse järgi ( 2 kd. tl. 53 ) oli 253 278 kr. Ringkonnakohus ei nõustu vandeadvokaadi R. Kiviloo apellatsiooni väitega, et süüdistatava S. Zaitseva paljasõnaliste ütluste alusel, mille kohaselt tuli panditud varale järele vaid iga 5-s isik, tuleks kehtivate lepingute tasu ja laenuintressi viiendiku võrra vähendada. Ringkonnakohtu seisukohalt eeldab apellandi selline väide, et OÜ-ga A. laenulepingu sõlminud iga viies isik ei väljendanud tehingus oma tegelikku tahet. Lepingud polnud sõlmitud VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttel, s. h. äriühingu õigustatud lootuses saada iga tehingu järgi ettenähtud lepingutasu ja laenuintressi. OÜ-le A. laenude tagamiseks panditud asjade süüdistatavate S. Zaitseva ja E. Pavljutšenko poolt äravõtmise tagajärjel kaotas äriühingu igasuguse võimaluse kehtivate pandilepingute järgi loodetud kasu saamiseks. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et VÕS §-de 65 lg.2; 127 lg.1; 128 lg.4 ja 1043 alusel tuleb süüdistatavatelt S. Zaitsevalt ja E. Pavljutšenkolt solidaarselt välja mõista OÜ-le A. kehtivate pandilepingute järgi laenude tagamiseks panditud asjade omastamisega tekitatud kahju 253 278 kr. suuruses summas. Samuti on põhjendatud õigusabi saamisega kantud kulutuste väljamõistmine 30 380 kr. suuruses summas. Eeltoodud asjaoludel ringkonnakohus tühistab KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.1; § 340 lg.1 p.5 kohaselt Harju Maakohtu 4. veebruari 2009.a. otsuse OÜ A. tsiviilhagi rahuldamise ning solidaarselt E. Pavljutšenkolt ja S. Zaitsevalt OÜ A. kasuks 432 677 kr. väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb OÜ A. tsiviilhagi osas uue otsuse, millega rahuldab OÜ A. tsiviilhagi osaliselt ning solidaarselt mõistab välja süüdistatavatelt E. Palvjutšenkolt ja S. Zaitsevalt OÜ A. kasuks 391 329 kr. suuruse summa. Vandeadvokaadi R. Kiviloo apellatsioon rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul korratakse süüdistatava E. Pavljutšenko apellatsioonis sisuliselt samu väiteid, mis tema kaitseversioonina olid esitatud esimese astme kohtus ning kummutatud maakohtu otsuse põhiosas esitatud tõendite analüüsi ja sellel põhinevate kohtu järeldustega. Apellatsioonis pole esitatud E. Pavljutšenko süüdistuste järgse tõenduseseme asjaolude tuvastamise seisukohalt ühtegi olulist faktilist asjaolu, mis jäänuks esimese astme kohtu poolt uurimata ja tõendite kogumis hindamata. Apellandi paljasõnaline mittenõustumine maakohtu poolt tõendite usaldusväärsuse kohta antud hinnangutega või varem esitatud väidete jätkuv kordamine ei sea kahtluse alla tõendite kogumis hindamisel põhinevate maakohtu järelduste õigsust. Kohtus uuritud tõendite

4.veebruari 2009.a. otsuse resolutiivosas, ning kohtuotsuse resolutiivosa punktis 3 ja punktis 12 asendab tähis „KarS § 414 lg.2 p.3“ tähisega „KarS § 414 lg.3 p.2 „ mis vastab süüdistusaktis kui ka maakohtu sissejuhatava osas märgitule ning kohtuotsuse põhiosa asjaoludele. Samuti nähtub kriminaaltoimikus ( X kd., tl. 42 ) olevast süüdistatava S. Zaitseva Ukraina Vabariigi kodaniku passi koopiast, et tema eesnimeks on Svitlana, mitte Svetlana nagu on märgitud maakohtu otsuse sissejuhatavas ja resolutiivosas. Ringkonnakohus teeb seetõttu täpsustuse Harju Maakohtu 4. veebruari 2009.a. otsuse sissejuhatavas ja resolutiivosa punktides 20,21,23,30,38,42, millega asendab süüdimõistetu Zaitseva eesnime „Svetlana“ eesnimega „Svitlana“. Kriminaaltoimiku materjalidest ( I kd. tl.302-305) nähtub, et Harju Maakohtu 10. mai 2007.a. määrusega arestiti tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatava E. Pavljutšenko vara – kinnisasi aadressil Tallinn, XXXXX XXX XXX - XX5, pinnaga 36 m-2 ( registri osa nr.XXXXXXXX, kadastritunnus 78401:107:0850 ). Samuti on kriminaaltoimikus (V kd., tl.121- 122 ) politseivaneminspektor Tatjana Klotško 15. novembri 2007.a. määrus ja kviitung-orderid 9546 krooni suuruses summas sularaha Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole kandmise ning 2000 euro suuruses summas sularaha Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo kassasse üleandmise kohta. Harju Maakohtu 4. veebruari 2009.a. otsuse põhiosa ja resolutiivosa kohaselt ei ole maakohus võtnud mingit seisukohta aadressil Tallinn, XXXXX XXX XXX-XX asuva arestitud kinnisasja ega Tallinnas XXX XX X-XX korteri läbiotsimise protokolli järgi ära võetud ( V kd., tl. 23-27 )ning politseiasutuse tagatiskontole kantud ja kassasse antud 9546 krooni ja 2000 euro suuruse rahasumma kohta. Kohtumenetluse pooled ei ole maakohtu otsust kriminaalmenetluse käigus äravõetud ja arestid asjadega toimimise küsimuse lahendamata jätmise osas apellatsioonides vaidlustanud ega ringkonnakohtus oma seisukohta väljendanud.