1-14-4904/42 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

1.Anatoli Kukovit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult L.F ́ilt edasiandmise eesmärgil 09.12.2013.a Tallinnas Lasnamäel Priisle piirkonnas suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga 100,55 grammi (puhtal kujul 26,08 grammi) ning samuti omandas Anatoli Kulkov eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 09.12.2013.a 0,66 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul metamfetamiini 0,11 grammi) ning 0,12 grammi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguse ulatuses narkootilisi aineid. Anatoli Kulkov hoidis nimetatud narkootilistest ainetest üht osa kuni 09.12.2013.a kellani 23.17 enda valduses, mil ta Tallinnas XXXX XX asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning tema juurest leiti ja võeti ära üheksasse minigripp kilekotti pakendatuna kokku 6,54 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ainet (puhtal kujul 1,63 grammi amfetamiini), ühte minigripp kilekotti pakendatuna 0,66 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,11 grammi metamfetamiini) ning musta värvi vutlarisse peidetuna kolmekordsesse minigripp kilekotti pakendatuna 35,06 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 8,75 grammi amfetamiini). Ülejäänud osa tema poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilistest ainetest hoidis Anatoli Kulkov kuni 09.12.2013.a-ni enda kasutuses olevas korteris Tallinnas XXXX XX-X, kus 09.12.2013.a teostatud läbiotsimise käigus andis Anatoli Kulkov vabatahtlikult politseitöötajatele välja metallist karbi, mis sisaldas kolmekordsesse minigripp kilekotti pakendatuna kokku 58,95 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul pulbris 14,7 grammi amfetamiini) ning ühe minigripp kilekoti, milles oli 0,12 grammi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Suures koguses narkootiliste ainete (amfetamiini ja metamfetamiini) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Anatoli Kulkov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4.Prokurör palub jätta Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.06.2014.a otsus kriminaalasjas nr 1-14-4904 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokuröri hinnangul ei ole Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.06.2014.a kriminaalasjas nr 1-14-4904 otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust; kohtuotsuses sisaldub kohtu selge ja seaduslik seisukoht asitõendite osas. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-51-13 tõdenud, et olukorras, kus kohus määrab süüdistatavale kuuluva eseme hävitamisele, võib teatud juhtudel tõepoolest olla tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuid kuivõrd Harju Maakohus on 11.06.2014.a otsusega vaidlusalused mobiiltelefonid seaduslikult ja põhjendatult konfiskeerinud ja alles seejärel määranud hävitamisele, siis pole Anatoli Kulkovi sellekohane viide kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele antud juhul asjakohane. Maakohus on otsust tehes lähtunud KrMS § 306 lg 1 p-st 13, mille kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Maakohus on asitõenditena ära võetud mobiiltelefonide osas otsust tehes tuginenud seaduslikule alusele ja on seda ka õiguslikult ja faktiliselt põhistanud. Maakohus konfiskeeris osundatud asitõendid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel oli kohtul seejärel õigus otsustada, kas asitõend kuulub hävitamisele või ümbertöötamisele. Konfiskeerimisotsustuse jõustumisel läheb konfiskeeritud vara omandiõigus KarS § 85 lg 1 alusel automaatselt riigile üle. Seega konfiskeerimisel läheb varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle muude eelduste olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata. Eelnimetatu pinnalt asub prokuratuur seisukohale, et Harju Maakohus on 11.06.2014.a otsusest nähtuv seisukoht vaidlusaluste mobiiltelefonide osas on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus asitõenditeks olevad mobiiltelefonid esmalt KarS § 83 alusel konfiskeerinud ja seejärel määranud need hävitamisele. Tõsi, kohus on esitanud osundatud põhistused lakooniliselt, kuid antud juhul tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et kohus lahendas asja kokkuleppemenetluses (KrMS § 248 ja 249), mistõttu vastab kohtuotsuse resolutsioon kui ka põhiosa seaduses sätestatud nõuetele. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kohtuistungil küsiti ka Anatoli Kulkovi seisukohta prokuröri taotluse osas, milles prokurör taotles osundatud mobiiltelefonid koos teiste kuriteo toimepanemise vahenditega konfiskeerida ja hävitada, ning Anatoli Kulkov osundatud taotlusele vastu ei vaielnud (siinkohal võib ühtlasi argumenteerida, et osundatud kinnitusega loobus Anatoli Kulkov sisuliselt tema valdusest leitud mobiiltelefonide omandist ning telefonid muutusid peremehetuks varaks AÕS § 96 lg tähenduses), palus üksnes mobiiltelefonis Sony Ericsson Xperia olnud mälukaardi tagastamist talle. Osundatud taotluse kohus ka rahuldas.

5.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, Anatoli Kulkovi apellatsiooni sisuga osutab esmalt, et KrMS § 318 lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetluses võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Esitatud apellatsioonis süüdistatav Anatoli Kulkov leiab, et on rikutud KrMS § 339 lg 1 p 7, 8 sätteid. 5.1 Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha Anatoli Kulkovi apellatsioonis toodule kas käesoleval juhul on tegemist maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kohtuotsuses põhjenduste puudumine. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohtu otsustus asitõendina ära võetud eseme või muu kriminaalmenetluses ära võetud objekti edasise saatuse kohta peab põhinema konkreetsel seaduslikul alusel ja olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-51-13. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine asetleidnud. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohus on otsuses märkinud ära õigusnormid millest juhindus ning mille alusel otsustas asitõendite suhtes rakendatavate meetmete üle. Ringkonnakohus loeb maakohtu otsuses toodud põhjendused piisavaks, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamise kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 5.2 Kohtukolleegium leiab üheselt, et on ainetu Anatoli Kulkovi väide, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 8 sätteid. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, kuna kohtuotsuse resolutiivosa on kooskõlas otsuse põhisosas tuvastatuga. Kolleegium kordab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-13-07; 3-1-1-15-13), et kohtuotsuse legitiimsuse tagamiseks peab see olema vastuoludeta ja üheselt mõistetav. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus (vt kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-09 p 5.3). Olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus ning kohtuotsuse resolutiivosa ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 31-1-90-09 p 6). Käesoleval juhul ei ole maakohtu kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa omavahel sisulises vastuolus ning otsus on vastuoludeta ja üheselt mõistetav. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused vastavad täielikult tuvastatud asjaoludele. Ka ei ole vähetähtis asjaolu, et kriminaalasjas on Anatoli Kulkovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 26.05.2014.a (kd 2 tlk 141-144), milles muuhulgas loetletud ka asitõendid (kd 2 tlk 143). Kokkulepe on avaldatud kohtuistungil, s.h asitõendite osas (kd 2 tlk 161) ning kohtuistungi protokollist ei nähtu, et süüdistatav Anatoli