1-07-3684/190 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Pärnu Maakohtu 15.12.2008. a otsusega on Mikk Seger süüdi tunnistatud KarS § 422 lg 2 ja 424 järgi ning karistatud KarS § 63 lg 1 alusel 7 aasta 6 kuu vangistusega, 11.12.2005. a toimepandud kuriteo eest KarS § 424 järgi ja karistatud 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõistetud karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Mikk Segeril karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.10.2006 a. kuni 05.04.2007 a., s.o. 6 kuud vangistust. Mikk Segeril kohtuotsuse kuulutamise seisuga ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 7 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2009. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 15. 12.2008. a otsus osas, millega xxxxxxxxxxxxxxxxa xxxxxxxxxxxxxa tsiviilhagid jäeti KrMS § 310 lg 3 alusel lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kriminaalasi saadeti tsiviilhagide osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Riigikohus 19.10.2009. a otsusega (kriminaalasi nr 3-1-1-83-09) tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2009. a ja Harju Maakohtu 15.12.2008. a otsused osaliselt. Mikk Seger mõisteti KarS § 424 järgi õigeks. Mikk Seger mõisteti KarS § 422 lg 2 järgi õigeks mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimises. Mikk Segerile KarS § 422 lg 2 järgi mõistetud karistus ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristus jäeti muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Mikk Segerile KarS § 422 lg 2 alusel mõistetud 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse hulka eelvangistusaeg 6 kuud ning loeti Mikk Segeri ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat vangistust alates karistuse kandmisele asumisest. Muus osas jäeti kohtuotsused muutmata. Pärnu Maakohtu 21.07.2010. a otsusega rahuldati xxxxxxxxxxxxxx hagi osaliselt ning mõisteti Mikk Segerilt välja lapse surmaga põhjustatud moraalse kahju hüvitisena 200 000 krooni xxxxxxxxxxxxxx kasuks. Lisaks rahuldati xxxxxxxxxxxxxx hagi osaliselt ning mõisteti Mikk Segerilt välja kahe lapse surmaga põhjustatud moraalse kahju hüvitisena 400 000 krooni xxxxxxxxxxxxxx kasuks. xxxxxxxxxxxxxa hagi Mikk Segeri vastu materiaalse kahju 26 215,30 krooni nõudes jäeti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2010. a otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 21.07.2010.a otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 07.04.2011. a otsusega (kriminaalasi nr 3-1-1-11-11) tühistada täies ulatuses Pärnu Maakohtu 21.07.2010. a ja Tallinn Ringkonnakohtu 09.11.2010. a otsused, millega lahendati kriminaalasjas Mikk Segeri süüdistuses KarS § 422 lg 2 järgi esitatud tsiviilhagisid ja saadeti kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohtu 20.01.2012. a määrusega võeti vastu kannatanute hagist loobumine ja lõpetati kriminaalasjas nr 1-07-3684 menetlus xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxpoolt esitatud tsiviilhagide suhtes. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.11.2009. a ja lõppeb 23.11.2016. a. Vangla toetab Mikk Segeri vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.

kaks aastat, mis Mikk Segeril on kanda jäänud, on liiga pikk aeg, et lasta teda oma elu elama, peret looma, kui kolmel inimesel on see üldse tegemata jäänud. Prokurör on seisukohal, et Mikk Seger tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata (ka elektroonilise valve alla). Süüdimõistetu Mikk Seger selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Mikk Seger seletas, et mõistab enda tehtud vigu ning soovib tõestada, et suudab elada seadusekuulekalt täisväärtuslikku elu. Kaitsja leidis, et Mikk Segeri seletustest ja põhjendustest võib teha usaldusväärselt järelduse, et need olid tulnud südamest, ausa ülestunnistusena, mida ei ole põhjust mitte uskuda. Kaitsja selgitab, et riigi karistuspoliitika on selline, et mõista vähem vangistusi, anda võimalus muude karistuste kandmiseks, vähendada kinnipeetavate arvu. Antud juhul on hukkunud kolm inimest, kuid tegemist ei olnud tahtliku kuriteoga, vaid ettevaatamatuse tõttu juhtunud kuriteoga. See ei ole võrreldav tahtliku kuriteoga. Kaitsja rõhutab, et kuriteo toimepanemise ajal oli tegemist 20-aastase noormehega ja on üldteada, et noormehed on uljad, mõni rohkem, teine vähem, ning see on põhjus, miks selline raske avarii toimus. Käesoleval ajal on tegemist 29-aastase noormehega, kes on 9 aastat moraalseid ja psühholoogilisi üleelamisi talunud. Lisaks rõhutab kaitsja, et inimese elu ei ole võrreldav vangis istutud aastatega, kuid vangistus on olnud piisavalt pikk ning ületab tunduvalt KarS § 76 lg 3 sätestatud piirid. Vaadata tuleb ka varasemat elukäiku ning kaitsja märgib, et kriminaalkaristusi varasemalt mõistetud ei ole, riskid nüüdseks maandatud Eluviisitreeninguga. Kaitsja peab kõige olulisemaks positiivset käitumist vangistuses ning leiab, et Mikk Seger on teinud kantud karistusest järeldused ja asub elama normaalse inimese elu. Kuivõrd vangla, kes kinnipeetavat kõige paremini tunneb, iseloomustuses on toetatud Mikk Segeri vabastamist, leiab kaitsja, et seda tuleks teha. Kaitsja ei pea vajalikuks vabanemisel lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamist.

rasked. Mikk Seger sõitis väga suurel kiirusel vastassuunavööndis (212 km/h). Kokkupõrge toimus ristmikku ületava sõidukiga, kes ei saanud ega pidanud ette nägema, et Mikk Segeri juhitud sõiduauto liigub sedavõrd suurel kiirusel. Avarii tulemusena kaotasid oma elu 3 noort inimest. Lisaks sai raskeid tervisekahjustusi Mikk Segeri juhitud sõidukis viibinud kaassõitja. Kohtu arvates on oluline seegi, et Mikk Seger oli juba enne traagiliselt lõppenud õnnetust korduvalt liiklusnõuete eiramise eest karistatud väärteokorras. Ka 3 päeva (10.08.2006. a) enne toimunud liiklusõnnetust on Mikk Seger ületanud sõidukiirust rohkem kui 40 km/h. Selle eest määrati Mikk Segerile karistuseks rahatrahv. Mikk Seger on jätkanud liikluses lubatud sõidukiiruse ületamist ka pärast raskete tagajärgedega liiklusõnnetust. Nimelt on Mikk Seger ka 18.05.2007. a ületanud sõidukiirust rohkem kui 40 km/h (rahatrahviga karistatud). Eeltoodust nähtuvalt on Mikk Seger korduvalt ja järjepidevalt rikkunud liikluses kehtestatud korda. Seeläbi on Mikk Seger näidanud üles suurt lugupidamatust ja hoolimatust teiste liiklejate vastu. Mikk Segerile varasemalt määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid fakt, et Mikk Seger on jätkanud kiiruse ületamist liikluses, annab alust järeldada, et mingisugust mõju talle määratud rahatrahvid ei ole avaldanud. Oluline on seegi, et Mikk Segeri käitumise tõttu on realiseerunud kõige ohtlikum tagajärg, mida liikluses kehtestatud regulatsioonidega välistada püütakse – mitme inimese surma ja raskete tervisekahjustusega lõppenud liiklusavarii. Arvestades fakti, et Mikk Seger on jätkanud liikluses sõidukiiruse ületamist ka pärast traagilist avariid, on alust arvata, et Mikk Seger ei teinud ka toimepandud kuriteost vajalikke järeldusi. Kohus peab positiivseks, et Mikk Seger on endale teadvustanud ja nüüdseks mõistab, et ta suhtus varasemalt liikluseeskirjadesse hoolimatult. Samas ei leevenda see hukkamõistu Mikk Segeri varasemale käitumisele ja toimepandud kuriteole. Mikk Seger on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille raames tegeles oma alkoholitarvitamise harjumustega ja korduva mootorsõiduki juhtimisel lubatud sõidukiiruse ületamise probleemiga. Vangistuse jooksul on Mikk Seger omandanud keevituse ja väikeettevõtluse erialad. Mikk Seger on tegelenud aktiivselt spordiga, mille kinnituseks on kohtule esitatud korvpalliturniiridelt saadud diplomid. Käesolevalt osaleb Mikk Seger ka majandusabitöödel. Mikk Segeril kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kohus peab positiivseks, et Mikk Seger on karistuse kandmise ajal tegelenud süütegude riske maandavate tegevustega. Mikk Seger on saanud analüüsida ja mõtestada liiklusrikkuvat käitumist ning on saanud mõtteid teiste meetmete rakendamiseks (et vältida sõidukiiruse ületamist). Vabanemise korral soovib Mikk Seger asuda elama oma vanemate tallu aadressile Lillemetsa, Oandu küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa. Kõige lähedasemaks inimeseks peab Mikk Seger oma abikaasat, kellega soovib vabanemisel hakata peret looma. Mikk Segeri lähivõrgustikku kuuluvad veel tema ema, isa, õde, tädi perega ja vanaema. Lisaks on tal mõned head sõbrad. Suhted lähedastega on Mikk Segeril toetavad. Vabanemise korral on Mikk Segeril garanteeritud töökoht. Annikvere Talu OÜ tegevjuht on kriminaalhooldajale kinnitanud, et tagab Mikk Segerile vabanemisel töökoha. Kohtu hinnangul on Mikk Segeri vabanemisjärgsed elutingimused positiivsed. Tal on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht, seeläbi tagatud stabiilne elukorraldus ja regulaarne sissetulek. Lisaks on Mikk Segeril toetavad lähedased, misläbi on Mikk Segeril paremad võimalused ühiskonda resotsialiseerumiseks. Kohus peab positiivseks sedagi, et Mikk Segeril puuduvad rahalised kohustused riigi ja kannatanute ees. Mikk Segeri sõnul on ta kannatanule kahjud hüvitanud ja varasemad rahatrahvid, kohtukulud tasunud. Ainsad suured võlgnevused on tal sõprade ees, kellelt laenati raha kannatanute kahjude hüvitamiseks.