Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
18.08.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-2648
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Inga KALJUS
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Viktor SAHHATSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Viktor SAHHATSKI sünd. 25.02.1988, isikukood 38802250317, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 10.10.2012 ja lõpp 20.12.2014 Jätta Viktor SAHHATSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 25.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Viktor Sahhatski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Sahhatski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.04.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 ja §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 10 päeva alates 10.10.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on
kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Mõlemad kuriteod on toime pandud kiiresti raha saamise eesmärgil ja lühikese aja jooksul, kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, Anonüümsete narkosõltlaste tugigrupi töös, HIV positiivsetele isikutele suunatud tugirühma töös ning Corrigo tugigrupi töös. Samuti on kinnipeetaval toimunud
vestlused psühholoogiga narkootikumide tarvitamise tagajärgedest ning sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening seotud teemadel. Vabaduses töötas kinnipeetav mitmetes Euroopa riikides ehitustele ja juhutöödel. Kinnipeetava iseseisva majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, elukaaslane ja vanaema, omavahelised suhted on head. Lähedased on kinnipeetavat vabanemise korral nõus toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on vangistuses jätkanud suhtlemist kuriteokaaslasega, kes on käinud lühiajalisel kokkusaamisel. Kinnipeetav pani kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo, olles tarvitanud kanepit ja kokaiini. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval vanglas esinenud võõrutusnähud. Kinnipeetav on üldiselt positiivse suhtumisega, aegajalt püüab manipuleerida. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, elukaaslane ja vanaema, suhted lähedastega on toetavad. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx heas seisukorras 2-toalisesse korterisse, mis kuulub kinnipeetava vanaemale, kes on nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema seletas, et nii tema kui teised lähedased töötavad ning nad on nõus kinnipeetavat igakülgselt toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda tööle xxx, kus on ka varem töötanud. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel ning katseajal pani toime uued kuriteod.
Maakohtu istung Kinnipeetav Viktor Sahhatski taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tahab koju saada. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Tegemist on muuhulgas I raskusastme rahvatervisevastase süüteo toimepanemisega. Kuigi kinnipeetava karistuse lõpuni on jäänud 4 kuud, mis tähendab, et enamuse karistuse on ta ära kandnud, ei pea maakohus siiski põhjendatuks tema vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leiab, et
kinnipeetav on isik, kes peab kogu oma karistuse ära kandma vangistusena. Kinnipeetav mõisteti süüdi Harju Maakohtu 24.03.2011 otsusega ja karistati vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Uued kuriteod pani ta toime juba 31.07.2012 ja 04.10.2012. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni läbima nõuetekohaselt ja ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on tal võimalik tegeleda oma sõltuvusega ja kinnistada juba saadud teadmisi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus peab oluliseks ka seda, et kahe distsiplinaarrikkumise eest on määratud karistuseks kartser, mis näitab rikkumise raskust. Üks distsiplinaarkaristus on kinnipeetavale määratud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. See näitab, et kinnipeetav võib mitte alluda ka kriminaalhooldusametniku korraldustele, mis raskendab kriminaalhoolduse teostamist. Alalise kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu ning lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Viimasest kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht ja ka töökoht olid kinnipeetaval olemas ka süüdimõistmisel, seega ei välista need asjaolud uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.