Kohtulahend

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (1 aasta 10 kuud vangistust) Harju Maakohtu 24.03.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 kuud ja 12 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg (04.-05.10.2012), s.o 2 päeva ning kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust algusega 10.10.2012.a. Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

SÜÜDISTUS

Viktor Sahhatskit süüdistatakse suures koguses narkootilise aine marihuaana ebaseaduslikus käitlemises: selles et ta valdas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja asjaoludel enne 31.07.2012 suures koguses narkootilise ainena kanepiõisikuid (marihuaana) massiga kokku 2033 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (12 %), kanepiõisikuid (marihuaana) massiga kokku 5012 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (13 %), kokku seega narkootilist ainet massiga 7045 grammi. Eeltoodud narkootilist aine võeti ära politseiametnike poolt Mušvig A ́i valduses olevast Tallinnas linnas MTÜ Garaažiühistu XXX asuvast garaažiboksist 31.07.2012. Kanep ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3 lg 3 alusel loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 5-10 g marihuaanast. Seega pani V. Sahhatski toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Viktor Sahhatskit selles, et tema 04.10.2012 kella 22.50 paiku juhtis Tallinna linnas Vilde teel suunaga Ehitajate tee poolt Sõpruse puiestee poole mootorsõidukit Audi A4 registreerimisnumbriga XXX olles narkootiliste ainete - kokaiini ja kanepi tarvitamisest põhjustatud narkojoobe seisundis. Sellise tegevusega rikkus V. Sahhatski liiklusseaduse § 69 lõikes 1 väljendatud keeldu, et mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani kvalifitseeritava kuriteo.

V. Sahhatski toime KarS § 424 järgi

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus V. Sahhatski süüditunnistamist KarS § 424 ja § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega vastavalt 4 kuud ning 1 aasta ja 10kuud. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistusest lugeda kantuks eelvangistus 04.-05.10.2012 ning 10.10.2012 – 05.04.2013. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil Viktor Sahhatski kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsjad taotlesid võimalust menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V. Sahhatski tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja 184 lg 1 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks maksmiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.