Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number
1-13-5656
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid R.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
R.B , isikukood: XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 07.12.2012 ja lõpp 04.09.2014 Jätta Viru Vangla taotlus R.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.07.2014.a Viru Maakohtule materjalid R.B karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
suhtes
R.B mõisteti süüdi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.08.2013.a otsusega kriminaalasjas 1-13-5656 ning teda karistati KarS § 404 järgi, sanktsiooniks mõisteti 5 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati R.B-le mõistetud karistust kolmandiku võrra, seega loeti karistuseks 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 28.08.2013.a Viru Maakohtu poolt mõistetud 3 (kolme) kuu ja 10 (kümne) päevast pikkust karistust Viru Maakohtu poolt 17.12.2012.a mõistetud ja seni täielikult ära kandmata 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päeva pikkuse karistuse võrra. Seega määrati lõplikuks sanktsiooniks liitkaristus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 07.12.2012.a ja tähtpäevaks 04.09.2014.a. Viru Vangla toetab R.B vabanemisel karistusjärgse käitumiskontrolli määramist, sest tema poolt kordva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 70%, sh vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. 11.08.2014.a peetud kohtuistungil avaldas R.B, et vabaneb septembris peagi ja pärast seda plaanib leida omale töökoha xxxx. Kinnipeetav väidab, et tal on xxxx tööle asumiseks reaalne võimalus. Sidemeks Eestiga on tal üksnes tädi, kellega ta suhtleb. Kontrollnõuete kohaldamine hakkab teda segama ja Eestis ta enese realiseerimiseks mingeid võimalusi ei näe. Prokurör asus seisukohale, et tegemist on isikuga, kes vastab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise nõuetele. Nimelt on isik pannud toime kuriteo, mis oli seotud vägivalla kasutamisega ja mille eest on isikut karistatud kahe aastase vangistusega. Samuti ei näita midagi head tema käitumine vangistuses, teda on 10-l korral vanglas karistatud. Samuti on ta vanglas pannud toime uue kuriteo. Prokurör märkis, et vangla materjalidest nähtub, et isikul puudub kindel elukoht peale vabanemist. Tal on küll võimalus pöörduda Kohtla-Järve linnavalitsuse poole, kuid pole teada, kuhu ühiselamusse talle koht antakse. K äitumiskontrolli ei saa kohaldada, kui ei ole teada, kus isikut kontrollima hakatakse, sest ta peab elama kindlas elukohas. Kuivõrd R.B puudub kindel elukoht, tuleb Viru Vangla taotlus jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud vangla poolt esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ja ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, on seisukohal, et Viru Vangla poolt esitatud taotlus R.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata ja karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 1); teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (p 2) ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja tagajärgi, mida võib isiku käitumiskontrollile allutamine kaasa tuua, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid (p 3). Käesoleva paragrahvi lg 2 kohaselt, kui isik on karistatud mh vägivalla elemendiga toime pandud kuriteo eest, ei eelda käitumiskontrolli kohaldamine isiku eelnevat karistatust.
Kohtu hinnangul käesolevas asjas R.B puhul KarS §-s 87 toodud käitumiskontrolli formaalsed eeldused täidetud ei ole. R.B kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu otsusega KarS § 404 järgi mõistetud liitkaristust – 1 aasta 8 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust, mis koosneb 17.12.2012.a kohtuotsusega mõistetud 2 aasta pikkuse liitkaristuse (vangistuse) ärakandmata jäänud osast ja viimase episoodi, süütamise eest mõistetud 3 kuu ja 10 päeva pikkusest vangistusest. Karistuse kandmise aja algus oli 07.12.2012.a, karistusaja lõpp saabub eelduslikult 04.09.2013.a, kui kinnipeetav on ära kandnud karistuse täies ulatuses. Seega on R.B karistatud kõikide süütegude toimepanemise eest kokku 1 aasta 8 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega ja järelikult puudub KarS § 871 lg 1 p-s 1 toodud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise esmane eeldus – vähemalt kaheaastase vangistuse täies ulatuses ära kandmine.
Mis puudutab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise teist eeldust – vähemalt üheaastase vangistusega karistatust, siis selles osas märgib kohus järgmist. R.B on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 17.12.2012.a otsusega KarS § 119 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 200 lg 2 p 7 alusel, mil talle mõisteti kahe aasta pikkune liitkaristus. Kohus on seisukohal, et R.B-le varasemalt mõistetud kaheaastast liitkaristust ei saa arvesse võtta käesoleval hetkel vangistuses viibimise aja eelduse täitmisel. Seega ühe ja sama karistuse kandmist ei saa üheaegselt arvesse võtta KarS § 871 lg 1 p-de 1 ja 2 eelduse kontrollimisel. Kuivõrd R.B-le süüks arvatavate tegude hulka kuulub ka mitmeaktilise koosseisuga kuritegu, mille üheks elemendiks on vägivallategu, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud grupiviisiline röövimine, siis eelnev vähemalt üheaastane karistatus KarS § 871 lg 2 järgi tähendust küll ei oma, kuid see ei anna alust käitumiskontrolli formaalsete eelduste jaatamiseks. Kohus toonitab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle ei tohi otsustada kergekäeliselt, sest kõnealune õiguse instituut kujutab endast kinnipidamisasutusest vabanenu põhiõiguste riivet. Karistusseadustikku toodud 2014.a märtsikuise seadusemuudatusega lasub kohtul täiendavast kaalutlusest lähtumise kohustus – käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka neid tagajärgi, mida käitumiskontrollile allutamine vabanenule kaasa võib tuua. Kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole formaalsed eeldused täidetud, ei asu kohus täiendavalt materiaalseid eeldusi kontrollima. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse rahuldamata ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.